3-16-651/8 - Planeerimine ja ehitus - Planeeringud - Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja - lahend.ee

Kaebaja on valesti järeldanud, et R.S.e 27.04.2016 kiri nr 3-2/1709-9 on haldusakt. HMS § 54 kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Tallinna Linnaplaneerimise Ametil ei ole pädevust Tallinna Linnavalitsuse algatamise korraldust kehtetuks tunnistada. Seega ei saa R.S.e kiri olla haldusakt, sest vastustajal puudub pädevus korralduste kehtetuks tunnistamiseks. Vastav korraldus on ettevalmistamisel detailplaneeringu XXXXXXXX menetlemise raames, mille kohta on algatamise ettepanek (tl 84-85) esitatud 21.06.2013. Vastustaja rõhutab veelkord, et vaidlustatud kirja näol on tegemist selgitava kirjaga, mitte haldusaktiga – kaebaja vaidlustatud haldusmenetlust ei ole veel läbi viidud. Kuna R.S.e selgitav kiri ei ole haldusakt ning veel ei ole läbi viidud vastavat haldusmenetlust, siis ei saa olla rikutud HMS § 40 ja HMS § 56. Vastav kehtetuks tunnistamise korraldus saadetakse kaebajale tutvumiseks. xxxxxx kinnistu on määratud detailplaneeringu XXXXXXXX xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistu ja lähiala detailplaneeringu alasse. Vastustaja on alles ette valmistamas detailplaneeringu XXXXXXXX xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistute ja lähiala algatamise korralduse eelnõu, millega muuhulgas tunnistatakse 2003. aasta korraldus kehtetuks ja selle korraldus eelnõu saadetakse kaebajale tutvumiseks. Vastustaja märgib, et eeltoodud tulenevalt ei ole vastustajal kavas jätkata Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k algatatud detailplaneeringut, kuna muutunud on planeerimist reguleerinud seadused, muud õigusaktid ning linnaehituslik olukord, et algatatud detailplaneering ei vasta tänasele linnaehituslikule olukorrale. Kaebaja pidi arvestama, et detailplaneeringu koostamise staadium võib lõppeda sellega, et planeering jääb vastu võtmata. Kaebaja ei saa eeldada detailplaneeringu vastuvõtmist 13 aastat hiljem. Kaebaja saab oma vastuväited esitada Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k kehtetuks tunnistamise korralduse eelnõu menetlemise käigus. Vastustaja rõhutab, et kaebajal on õigus pöörduda uue algatamiseettepanekuga vastustaja poole. 18.10.2016 esitas vastustaja kohtule haldusmenetluse toimiku. Samuti märkis vastustaja, et hetkel on XXXXXXXX xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistute ja lähiala detailplaneering saadetud 12.10.2016 Keskkonnaametisse keskkonnamõjude hindamisele.

5.Kohus leiab vastustajalt saadud selgituste põhjal, et vastustaja on õigesti välja toonud, et käesoleval juhul ei saa vaidlustatud kirja (kuigi vastustaja viitab ekslikult R. S.e 27.04.2016 kirjale, mitte vaidlustatud 04.03.2016 TLPA detailplaneeringute teenistuse direktori kirjale) käsitleda haldusaktina. Esiteks seda juba seetõttu, et TLPA ametnikul puudub pädevus detailplaneeringu algatamise korralduse (antud juhul siis Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k „xxxxxx, xxxxx ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“) kehtetuks tunnistamiseks. Vastustaja selgitas oma vastuses kohtule, et vastav korraldus, millega tunnistatakse Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldus nr 1077-k kehtetuks, on ettevalmistamisel detailplaneeringu XXXXXXXX menetlemise raames, mille kohta on 21.06.2013 esitatud algatamise ettepanek (tl 84-85). Ka Tallinna linna planeeringute registrist nähtub, et xxxxxx , xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx, xxxxxx kinnistute ja lähiala detailplaneeringu algatamise eelnõu on koostamisel (https://tpr.tallinn.ee/DetailPlanning/Details/XXXXXXXX). Seega tuleb asuda seisukohale, et vastavat haldusmenetlust ei ole veel lõpuni viidud ning haldusmenetlus on alles pooleli. Vastustaja on kohtule kinnitanud, et haldusmenetluse raames antakse kaebajale ka võimalus oma seisukohtade esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesoleval juhul on vaidlustatud TLPA 04.03.2016 kirja nr 3-2/1709-5 käsitletav ühe menetlustoiminguna haldusmenetluse raames ehk tegemist on kaebaja esmase teavitamisega, mille eraldiseisev vaidlustamine ei ole kohtus lubatav (vt HKMS § 45 lg 3). Juhul, kui võetakse vastu korraldus Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k kehtetuks tunnistamiseks, on kaebuse esitajal võimalik esitada kohtule selle haldusakti peale tühistamiskaebus. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ja arvestades seda, et haldusmenetlus alles käib ning hetkel ei ole prognoositav, kui kaua see kestab, ei ole kohtul mõttekas antud haldusasja menetlust ka peatada ootamaks ära haldusmenetluse lõpptulemus ning seejärel anda kaebuse esitajale võimalust kaebuse muutmiseks ja täiendamiseks, kuivõrd see venitaks asjatult kohtumenetlust. Kaebajal on võimalik haldusmenetluse lõpptulemuse saabumisel oma õigusi efektiivselt kaitsta, kui selline vajadus üldse tekib. Eeltoodust tulenevalt ei ole esitatud kaebusega võimalik saavutada kaebuse eesmärki, milleks on xxxxxx, xxxxxx ja lähiala detailplaneeringu menetluse jätkumine, kuivõrd haldusmenetlus selle jätkamise/mitte jätkamise otsustamiseks on hetkel pooleli ja ka kaebajal on võimalik selles osaleda. Siinkohal peab kohus vajalikuks kaebajale selgitada, et tema kaebusel oleks isegi juhul, kui oleks hetkel välja antud haldusakt detailplaneeringu menetluse lõpetamise kohta, arvestades planeerimisseaduses sätestatud võimalusi, kohtupraktikat ning planeerimise laiemaid eesmärke väga väikesed eduväljavaated. Oma huvide ja soovide realiseerimiseks kõige kiirem ja efektiivsem viis oleks, nagu ka vastustaja on kaebajale selgitanud, eelkõige uue detailplaneeringu algatamisettepaneku tegemine, mis arvestab muutunud linnaehituslikku olukorda või aktiivne osalemine algatamisel oleva laiema detailplaneeringu menetluses. Samuti oleks kaebajal vähemalt teoreetilisel võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel liiga pikalt menetletud planeeringu tõttu talle tekitatud kahju hüvitamist. Viimasel juhul tuleb kaebajal siiski arvestada, et ta peab suutma tõendada minimaalselt viivituse õigusvastasust ja vastustaja süüd selles ning talle tekitatud kahju ning põhjusliku sideme linna tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel.