Planeerimine ja ehitus › Planeeringud

3-17-400 30.04.2003 korralduse nr 1077-k „Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneeringu koostamise algatamine“ (p 2). Kaebaja palub tühistada 18.01.2017 korralduse p 1 osaliselt, s.o Uus-Sadama tn 11a kinnistut puudutavas osas. Korralduse p 1 rikub kaebaja omandiõigust, sest kaebaja ei soovi selle korralduse alusel algatatud detailplaneeringu algatamist ega menetlemist enda kinnistu ulatuses. Tallinna planeeringute registrist kättesaadava Tuukri tänava 19a, 19b ja 21 lähiala detailplaneeringu eeleskiisist nähtub, et uue detailplaneeringu kohaselt plaanitakse rajada kaebajale kuuluvale kinnistule tänase laohoone asemele sõidutee. Sellele eeleskiisile toetub ka 18.01.2017 korraldusega algatatud detailplaneering. Seega plaanitakse uue detailplaneeringuga täielikult muuta kaebajale kuuluva kinnistu sihtotstarvet, kuigi varasema detailplaneeringu algatamise korralduse järgi kavandatakse krundile äriruumidega korterelamute ehitamist. Lisaks asub täna Uus-Sadama 11a kinnistul kasutuses olev laohoone, mistõttu on 18.01.2017 korraldusega algatatud detailplaneering ilmselgelt kaebaja omandiõigust ja ettevõtlusvabadust kahjustav. Selline kaebaja õiguste ebaproportsionaalne riive välistab detailplaneeringu algatamise. PlanS § 128 lg 2 p 4 sätestab, et detailplaneeringut ei algatata, kui planeeringu elluviimisega kaasneks ebaproportsionaalne kolmanda isiku ehk antud juhul kaebaja õiguste riive. Kaebaja palub tühistada 18.01.2017 korralduse p 2 täielikult, sest see on põhjendamata ja ebaproportsionaalne. Põhjendustest ei nähtu kaebaja ja avalike huvidega seotud kaalutluste arvestamist, haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust, kehtetuks tunnistamise tagajärgi kaebajale, haldusakti andmisest möödunud aega ning muid tähtsust omavaid asjaolusid. Kaebaja kahjuks haldusakti kehtetuks tunnistamisel on jäetud teostamata kaalutlusõigus. Üldine viide planeerimist reguleerivate õigusaktide muutmisele ei õigusta 30.04.2003 korralduse kehtetuks tunnistamist. Muutused õiguskorras ei ole seni detailplaneeringu menetlemist takistanud. Korralduse kehtetuks tunnistamist ei õigusta ka üldsõnaline argument linnaehituslikku lahendust mõjutavate asjaolude muutumise ning Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneeringu kehtestamise kohta. Selliseid linnaehituslikke asjaolusid pole välja toodud ja neid ei esine. Viidatud rannaala üldplaneering kehtestati juba Tallinna Linnavolikogu 09.12.2004 määrusega, seega enam kui 12 aastat tagasi. Tallinna Linnavaraameti 03.05.2016 kirja nr 10.-2/9 kohaselt ei jääks UusSadama 11a kinnistu ka Reidi teemaa piiridesse. Vastustaja pidanuks alates 2003. a arvestama, et 30.04.2003 korraldusega algatatud detailplaneering oleks teostatav ja järgnevad linnaehituslikud tegevused arvestaks detailplaneeringu lähteülesandega. Arvestada tuleb, et AS Tallinna Sadam tegi detailplaneeringu koostamise algatamisettepaneku juba 21.06.2013. Lisaks ei arvestata uue detailplaneeringu algatamisettepanekus vahepeal Tuukri tn 21a kinnistule ja Petrooleumi tänava kinnistule ehitatud sõiduteedega. Õige ei ole 18.01.2017 korralduse väide, et kaebaja ei ole esitanud TLPA-le menetlemiseks detailplaneeringut. Kaebaja on koostanud detailplaneeringu eskiisi, mille kooskõlastasid 2005. a nii TLPA arhitekt kui ka Tallinna Transpordiamet. 18.01.2017 korralduses ega seletuskirjas ei ole toodud välja ühtegi asjaolu, mida ei oleks võimalik kõrvaldada ja eelmise detailplaneeringu menetlust jätkata. Ebamõistlik ja alusetu on algatada Uus-Sadama tn 11a kinnistu osas uus detailplaneering, kui eelnevat on menetletud juba 13 aastat. Seetõttu on praeguse detailplaneeringu menetlemise lõpetamine põhjendamatu ja ebaproportsionaalne meede, mis tekitab kaebajale tarbetuid kulutusi ja muudab seni tehtud kulutused asjatuks. Ühtegi planeerimisseaduse (PlanS) § 129 lg 1 p-s 3 nimetatud asjaolu detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks ei esine. Vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostades arvestanud olulisi asjaolusid ning on jätnud kaalumata kaebaja põhjendatud huvid. Vastustaja ei ole uurinud, milliseid kulutusi on kaebaja praeguseni kandnud, mis muutuksid haldusakti kehtetuks tunnistamisel põhjendamatuks. Majanduslikult on põhjendamata lõpetada senise detailplaneeringu menetlemine ning algatada uus. Vastustaja oleks pidanud kaaluma kaebaja majanduslikke huve ja pikaajalist rahalist panust detailplaneeringu menetlemisse. Kaebajal kui 30.04.2003 korralduse adressaadil sai tekkida ootus, et kavatsust

3-17-400 planeerida tema kinnistule äriruumidega korterelamute ehitamist ei muudeta kaalukate põhjusteta. Uue detailplaneeringu eeleskiisi kohaselt plaanitakse kaebajale kuuluva laohoone asemele rajada sõidutee. Õiguspärase haldusakti kehtetuks tunnistamine isiku kahjuks on lubatud üksnes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 66 lg-s 2 loetletud alustel. Selliseid aluseid ei esine. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-48-06 leidnud, et HMS § 67 lg-st 2 tulenevalt ei tohi haldusakti isiku kahjuks kehtetuks tunnistada muuhulgas ka siis, kui isik on teinud tehingu oma vara käsutamiseks või on muul viisil muutnud oma elukorraldust ja tema huvi haldusakti kehtima jäämiseks on vastupidistest huvidest ülekaalukam (p 10). Käeoleval juhul on kaebaja sõlminud detailplaneeringu koostamise finantseerimise õiguse üleandmise lepingu nr DP-18-04 ning koostanud detailplaneeringu lähteülesande põhjal detailplaneeringu eskiisi.

3-17-400 Detailplaneeringu kehtestamine ning elluviimine ning seeläbi linnaruumi korrastamine on avalikes huvides. Uue algatatud detailplaneeringu eesmärk on luua sadama piirkonda terviklik elukeskkond. Kaebajale kuuluva kinnistu haaramisega uue detailplaneeringu alasse on võimalik optimaalsemalt ja linnaruumiliselt sobivamalt lahendada nii juurdepääsude kui ka ala haljastusega seotud küsimused. Kaebaja ei ole 14 aasta jooksul esitanud linnale menetlemiseks detailplaneeringut. 14 aastaga on muutunud planeeringute menetlemist reguleerivad õigusaktid, standardid ja muud planeeringu koostamise lähtedokumendid, kehtestatud on Paljassaare ja Russalka vahelise rannaala üldplaneering ning piirkonnas on muutunud linnaehituslik olukord. Otstarbekas ei ole jätkata 2003. a detailplaneeringu menetlemist, vaid haarata tervikliku lahenduse huvides kaebajale kuuluv kinnistu uue detailplaneeringu alasse. Kuivõrd kaebajal on uue detailplaneeringu koostamisel samaväärne võimalus oma õigusi ja huve kaitsta kui 2003. a detailplaneeringu puhul, ei ole 2003. a korralduse kehtetuks tunnistamise tagajärjed kaebaja jaoks ülemäära koormavad. Uus detailplaneering ei välista kaebaja soovitud äripindadega korterelamute kavandamist sellesse piirkonda, kui moodustatakse kvartaalne terviklahendus. Detailplaneeringu lahendus koostatakse lähtuvalt algatamise korralduses määratud lähteseisukohtadest ja lisatingimustest. Lahendus kujuneb välja koostöös planeeritavale alale jäävate kinnistute omanike ning detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete koosmõjus. Arvestades PlanS-s sätestatud võimalusi, kohtupraktikat ning planeerimise laiemaid eesmärke, on kaebus ilmselgelt perspektiivitu ning seetõttu tuleb jätta rahuldamata ka esialgse õiguskaitse taotlus.

KOHTU PÕHJENDUSED

3-17-400 lõplikust toimingust, või kui menetlustoimingu õigusvastasus tingiks vältimatult kaebaja õigusi rikkuva haldusakti andmise või lõpliku toimingu tegemise. Kohus leiab, et 18.01.2017 korralduse p 1 vaidlustamisel ei esine praegusel juhul kumbagi alust. Kaebusest nähtub, et kaebajale ei ole selge, mida algatatud detailplaneeringuga kaebaja kinnistule ehitada kavatsetakse ning mil määral võivad kaebaja huvid selle käigus kahjustatud saada. Küll aga avaldab kaebaja kartust, et uue planeeringu koostamisel jäävad tema huvid Uus-Sadama tn 11a kinnistule äriruumidega korterelamute ehitamisel realiseerumata. Detailplaneeringu koostamise algatamisega ei muudeta õigussuhteid. Isikul ei ole kaitstavat usaldust, et detailplaneering algatatud kujul ka kehtestatakse (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-15-01, p 32). Määrav ei ole muuhulgas see, kes on avaldanud soovi detailplaneeringumenetluse koostamise algatamiseks, vaid asjaolu, et kõigil planeeringust huvitatud isikutel on võimalik menetluses osaleda. Kaebaja ei väida, et tal ei ole võimalik Tuukri tn 17, Tuukri tn 19, Tuukri tn 19a, Tuukri tn 19b, Tuukri tn 21, Tuukri tn 21a, Uus-Sadama tn 11a, Uus-Sadama tn 26 kinnistute ja lähiala detailplaneeringu menetluses osaleda. Seevastu ilmneb kaebuse p-st 1.5, et kaebaja kaasati detailplaneeringu menetlusse juba enne selle koostamise algatamise otsustuse vastuvõtmist. Eeltoodust tulenevalt on kaebaja pöördunud kohtusse ilmselgelt ennatlikult. Uue detailplaneeringu koostamise algatamine ei riku kaebaja omandiõigust ega ettevõtlusvabadust ning ei sea piiranguid kaebaja kinnistul asuva laohoone kasutamisele. Kaebajal on võimalik oma õigusi ja huve kaitsta algatatud detailplaneeringu koostamise menetluses, muuhulgas taotleda ühe planeeringulahendusena ka kaebaja soovitud äripindadega korterelamute kavandamist antud piirkonda. Ka vastustaja märkis 03.03.2017 kirjalikus vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele, et detailplaneeringu lahendus kujuneb välja koostöös planeeritavale alale jäävate kinnistute omanike ning detailplaneeringu eskiislahenduse avalikustamise ajal esitatud ettepanekute ja vastuväidete koosmõjus. Seega ei saa praegusel hetkel kindlalt väita, et vastustaja annab kaebaja õigusi rikkuva haldusakti (detailplaneeringu kehtestamise otsuse). Juhul, kui vastustaja seda siiski teeb, on kaebajal võimalik see otsus üldises korras vaidlustada. Praegusel juhul ei nähtu asjaoludest ja kaebuse põhjendustest ka vastustaja poolt juba detailplaneeringu koostamise algatamisel sedavõrd olulise ja ilmse vea tegemist, mille tõttu saaks käesoleva menetluse käigus jõuda järeldusele, et lõplik haldusakt ei saa olla materiaalses mõttes õiguspärane. 5.2 Detailplaneeringu koostamise algatamise korralduse kehtetuks tunnistamine on iseenesest halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustatav. Riigikohus on selgitanud, et olukorras, kus detailplaneeringu jätkamisest keeldumine puudutab otseselt ja lõplikult isiku õiguspäraseid huve, oleks menetluse lõpptulemuse vaidlustamine ilmselgelt ebamõistlik ega võimaldaks efektiivset kaitset haldusorgani tegevuse vastu (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-51-07, p 10). Sellise olukorraga praegusel juhul aga tegemist ei ole. Vastustaja ei ole keeldunud menetluse jätkamisest, vaid on algatanud ka kaebaja kinnistut hõlmavas osas uue detailplaneeringu. Kaebajal on võimalik enda soove realiseerida uue detailplaneeringu menetluses. Kaebaja saab esitada edasises planeerimismenetluses vastuväited talle sobimatule planeeringulahendusele. Nendega arvestamata jätmise korral saab kaebaja vaidlustada detailplaneeringu kehtestamise. Planeerimismenetluses on kaebajal õigus nõuda oma huvide õiglast kaalumist ning esitada vastuväiteid ja seisukohti enda omandi kaitseks. Detailplaneeringu algatamisel ja lähteseisukohtade andmisel ei otsustata lõplikult selle üle, milline detailplaneering tegelikult vastu võetakse ja kehtestatakse, kas ja kuidas kinnistu sihtotstarvet muudetakse ning milliseid hooneid alale kavandatakse. Seega on ka 18.01.2017 korralduse p-i 2 vaidlustamine tühistamiskaebusega ennatlik. Lisaks selgitab kohus, et kaebaja on 2003. a algatatud detailplaneeringu menetluses esitanud linnale 2005. a üksnes planeeringu eskiisi. Kuigi kaebaja alustas väidetavalt planeeringu koostamist aastal 2004, nähtub vastustaja seisukohast, et kaebaja ei ole siiani linnale planeeringut vastuvõtmiseks esitanud. Seega ei pidanud vastustaja uue detailplaneeringu koostamise algatamisel ka varasemaga

3-17-400 arvestama. Isik ei saa eskiisi järgus oleva detailplaneeringu menetluses reserveerida endale õigust säilitada lõputult olemasolevat linnaehituslikku olukorda. Tallinna linn on vastuses kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele märkinud, et otstarbekas ei ole jätkata 2003. a detailplaneeringu menetlemist, vaid haarata tervikliku lahenduse huvides kaebajale kuuluv kinnistu uue detailplaneeringu alasse. Seesuguse seisukohaga tuleb praegusel juhul nõustuda. Kohtu hinnangul on Uus Päike OÜ nõue 18.01.2017 korralduse p-i 2 tühistamiseks ka materiaalõiguslikult perspektiivitu ja kuuluks tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel. Selle sätte kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada selle eesmärki. Praegusel juhul ei saa nõustuda kaebaja hinnanguga, et 18.01.2017 korralduse p 2 on põhjendamata ja ebaproportsionaalne ning vastustaja ei ole teostanud kaalutlusõigust. Kohtu arvates ei kannata 18.01.2017 korraldus ja selle lisaks olev seletuskiri kaebaja väljatoodud puuduste all. Korralduse seletuskirjast ilmneb, et kaebaja on 22.12.2016 esitanud vastustajale omapoolse seisukoha uue detailplaneeringu koostamise algatamise kohta, tuginedes sisuliselt samadele argumentidele, mis on välja toodud kaebuses (vt tl 35-36). Vastustaja on kaebaja seisukohti arvestanud, kaebaja argumentidele vastanud ning asjaolusid kaaludes pidanud kokkuvõttes otstarbekaks tunnistada 30.04.2003 korraldus kehtetuks, märkides, et uue planeeringu koostamisel on võimalik leida osapoolte ja avalikke huve arvestav terviklahendus (tl 36). Ka ei tekita detailplaneeringu eskiisi koostamine kaebaja tellimuse alusel ning muude planeerimismenetluse kulude kandmine kaebajale kaitstavat usaldust, et planeering kehtestatakse algatatud kujul (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-1501, p 32 ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2016 lahend nr 3-16-651, p 19). Kaebaja saab vajadusel esitada detailplaneeringu pikast menetlusest tingitud kahju hüvitamiseks kahjunõude. Õige ei ole ka kaebaja seisukoht, et varasema korralduse kehtetuks tunnistamine on välistatud HMS § 66 lg 2 ning § 67 tõttu. Kuna detailplaneeringu koostamise algatamine ei ole haldusakt, ei ole praegusel juhul tegemist haldusakti kehtetuks tunnistamisega isiku kahjuks ning kaebaja viidatud Riigikohtu seisukoht ei rakendu.

/allkirjastatud digitaalselt/ Ragne Piir

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.