Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. detsember 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-14-52733
Haldusasi
Uus Päike OÜ kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti 28. oktoobri 2014. a ehituslubade nr 1412219/01255, 1412219/01256, 1412219/01257 ja kirjaliku nõusoleku nr 1412119/00613 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 3. novembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – Uus Päike OÜ, esindaja v.adv Rivo Kaldvee Vastustaja – Tallinna linn, esindajad Merike Kraam ja Eva Vanamb Kolmandad isikud – AS Tallinna Sadam, esindaja v.adv Martin Männik Eesti Vabariik (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu), esindajad Taivo Linnamägi ja Ivar Siska
Menetluse alus ringkonnakohtus
Uus Päike OÜ apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
26. oktoober 2016
RESOLUTSIOON
Jätta Uus Päike OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
3.novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-14-52733 muutmata.
Mõista Uus Päike OÜ-lt (registrikood 10364654) AS Tallinna Sadam (registrikood 10137319) kasuks välja apellatsiooniastmes kantud menetluskulud 855 (kaheksasada viiskümmend viis) eurot.
Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud apellatsiooniastmes nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 16. jaanuaril 2017 (HKMS § 212 lg 1).
3-14-52733 Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ-le Uus Päike kuulub kinnistu Tallinnas Uus-Sadama tn 11a (registriosa nr 22437801), mille kõrval asub riigile kuuluv ning Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) valitsemisel olev Tuukri tn 21a kinnistu (registriosa nr 26819001; sihtotstarve 100% transpordimaa).
2.AS Tallinna Sadam 27.10.2014 taotluste alusel väljastas Tallinna Linnaplaneerimise Amet (TLPA) 28.10.2014 järgmised haldusaktid: –
ehitusloa nr 1412219/01255 Tuukri tn 19a, 21 ja 21a kinnistutele tee ehitamiseks (ehitisregistri kood 220715068);
–
ehitusloa nr 1412219/01256 Tuukri tn 19a, 21 ja 21a kinnistutele tänavavalgustuse ehitamiseks (ehitisregistri kood 220712067);
–
ehitusloa nr 1412219/01257 Tuukri tn 21 ja 21a kinnistutele sajuvee kanalisatsiooni ehitamiseks (ehitisregistri kood 220715066);
–
kirjaliku nõusoleku nr 1412119/00613 (väikeehitise püstitamiseks) Tuukri tn 19a, 21 ja 21a kinnistutele piirdeaia ehitamiseks (ehitisregistri kood 220715070).
3.Uus Päike OÜ esitas 09.11.2014 Tallinna Halduskohtule kaebuse TLPA 28.10.2014 ehituslubade nr 1412219/01255, 1412219/01256, 1412219/01257 ja kirjaliku nõusoleku nr 1412119/00613 tühistamiseks. Ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku alusel teostatavad ehitustööd takistavad kaebajal Uus-Sadama tn 11a kinnistu ja sellel asuva laohoone igapäevast kasutamist, riivates tema omandiõigust ja ettevõtlusvabadust. Projekti elluviimisega kaob juurdepääs kaebaja kinnistule, samuti lammutatakse kaebajale kuuluv aed ja osaliselt Tuukri tn 21a kinnistule ulatuv betoonplatvorm ning tee-ehitus halvendab kaebaja võimalusi liituda uute kommunikatsioonidega. Kaebaja vajab juurdepääsu nimelt Tuukri tänava kaudu, sest sissepääsud asuvad hoone sellel poolel. Kuna projekt näeb Petrooleumi tänava poolsesse külge ette parkla, siis on ilmne, et juurdepääs kaob ka sealt. Lubade andmisel on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) nõudeid, need on kaalutlusvigadega (HMS § 4 lg 2) ja täielikult põhjendamata (HMS § 56). Taotlused esitati 27.10.2014 ja haldusaktid väljastati juba 28.10.2014. Kaebajale ei ole teada, kas vastustaja analüüsis ehitustegevuse mõju Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuvale ajaloolisele paekivist laohoonele (st vältimaks hoone varisemist). Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k 2(13)
3-14-52733 on algatatud Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneeringu koostamine, millega seoses on kaebaja kandnud märkimisväärseid kulutusi. Kaebaja esitas 2008. aastal vastustajale ka planeeringu eskiisi, kuid sellele vaatamata ei ole ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku väljastamisel planeeringulahendusega arvestatud. TLPA 05.09.2013 projekteerimistingimuste nr PT184870 p 14 kohaselt tuli ehitusprojekt kooskõlastada kõigi maaomanike või -kasutajatega, kelle ehitusõigust või maakasutust projekt mõjutab. Kaebajalt ei ole sellest hoolimata kooskõlastust küsitud ega teda muul viisil haldusmenetlusse kaasatud või ära kuulatud. Menetlusnormide rikkumine tingib vaidlustatud haldusaktide tühistamise.
4.Tallinna linn vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ja palus selle jätta rahuldamata. Kaebaja ei ole põhjendanud, kuidas vaidlusalused ehitusload rikuvad tema õigusi, mistõttu puudub tal kaebeõigus. Kaebajal ei ole õiguslikku alust nõuda oma kinnistule juurdepääsu Tuukri tänavalt (vt ka tsiviilasi nr 2-14-12911). Kavandatava ehitustegevuse järgselt säilib kaebajal juurdepääs avalikule teele üle Uus-Sadama tn 11a kinnistu Petrooleumi tänava poolsesse külge planeeritud parkla. Liiklussõlme väljaehitamine on avalikes huvides ja sellest saavad kasu kõik liiklejad, mitte ainult AS Tallinna Sadam. Kuna vaidlustatud ehitusload ja kirjalik nõusolek ei puuduta kaebaja subjektiivseid õigusi, ei pidanud vastustaja teda ka haldusmenetlusse kaasama. Tegemist on pigem kaebajat soodustavate haldusaktidega. Kaalutlused ehituslubade väljastamiseks sisalduvad ehitusprojekti seletuskirjas. Paljasõnalised on väited, et tee-ehitusega seoses on raskendatud kaebaja hoone liitumine uute kommunikatsioonidega ning ehitustööde läbiviimisel pole tagatud hoone ohutust. Ehitustöid ei teostata kaebaja hoonele sedavõrd lähedal, et tööd võiksid kuidagi ohustada hoone püsimist.
5.Kolmas isik AS Tallinna Sadam palus jätta kaebus rahuldamata, sest vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi. Kaebaja ei kasuta Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuvat hoonet tegelikkuses oma ettevõtluse tarbeks ning kinnistule on olemas juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt (s.o Petrooleumi tänavalt), mistõttu ei saa ta nõuda juurdepääsu kinnistule üle Tuukri tn 21a kinnistu (vt tsiviilasi nr 2-14-12911). Parkimisala projekteerimine ei välista juurdepääsu kaebaja kinnistule. Võimalik on parkimisalade tähistamine või piirete seadmine selliselt, et kaebaja kinnistule oleks ka sõidukite parkimise korral tagatud ligipääs muu hulgas kaubaautodega. Ehituslubade väljastamisel ei ole rikutud haldusmenetluse reegleid ning igal juhul ei ole need mõjutanud asja otsustamist (HMS § 58). Ehituslubade väljastamise aluseks olid 05.09.2013 projekteerimistingimused, mida kaebaja ei ole vaidlustanud. Pelgalt asjaolust, et projekteerimistingimuste kohaselt tuli projekti koostamisel arvestada kehtestatud ja koostamisel olevate detailplaneeringutega, ei tähenda, et ehitusprojekt ei võiks olla mingis osas vastuolus koostatavate detailplaneeringutega, sest detailplaneeringu algatamine ei tekita kaitstavat usaldust, et planeering algatatud kujul ka kehtestatakse. Vaidlustatud haldusaktid on pigem kaebajat soodustavad (HMS § 40 lg 3 p 3), sest nende realiseerimisel paranevad juurdepääs Uus-Sadama tn 11a kinnistule, tänavavalgustus ning sajuvee äravool. Kaebaja väiteid betoonplatsi ja aia omandiõiguse kohta on tõendamata. Vanasadamast lähtuva autoliikluse suunamine linnaruumi ei toimu üksnes AS Tallinna Sadam huvides, vaid ka avalikes huvides.
6.Kolmas isik Eesti Vabariik (MKM kaudu) palus jätta kaebus rahuldamata, sest vaidlusalused haldusaktid ei riku kaebaja subjektiivseid õigusi ega jäta teda ilma juurdepääsust oma kinnistule ja sellel paiknevale ehitisele. Kaebaja hoone Petrooleumi tänava poolsed ukse- ja aknaavad on kinni müüritud, mistõttu on ta ise põhjustanud olukorra, kus sissepääs hoonesse on sellelt poolt takistatud. Fotode põhjal saab hinnata, et laohoone on halvas seisus ning seisab kasutult. Kaebaja põhjendused oma õiguste rikkumisest on pelgalt hüpoteetilised. Kaebaja poolt 03.12.2008 esitatud detailplaneeringu eskiislahenduse (Uus3(13)
3-14-52733 Sadama tn 11a ja Tuukri tn 19a kruntide piiride muutmine ning tekkivatele kruntidele ehitusõiguse määramine äripindadega korterelamute ehitamiseks) realiseerumine ei ole enam võimalik ning kaebaja on olnud planeeringumenetluses aastaid passiivne. Tuukri tn 21a kinnistu on vajalik selleks, et ehitada avalikes huvides välja Tuukri tn ja Petrooleumi tn ristmik ning kavandatava Reidi tee ühendustee, et tagada Põhjaväila ehitamise ajaks Vanasadamast lähtuva autoliikluse sujuv suunamine linnaruumi. Liiklussõlme väljaehitamisest võidavad kõik liiklejad.
7.Tallinna Halduskohus jättis 03.11.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning mõistis OÜ-lt Uus Päike AS Tallinna Sadam kasuks välja menetluskulud 2015,64 eurot. Isegi kui ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku andmise menetluses esines menetlus- ja vorminõuete rikkumisi, ei tooks need kaasa ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku tühistamist, sest kaebaja ei ole tõendanud enda subjektiivsete õiguste (omandiõiguse ja ettevõtlusvabaduse) rikkumist. Samas ei ole ka alust arvata, et haldusaktide ulatuslikum põhjendamine ja uurimispõhimõtte täiendav kohaldamine või kaebaja ärakuulamine oleks viinud teistsuguste haldusaktide andmiseni (HMS § 58). Kuna kaebaja kinnistut puudutava detailplaneeringu algatamine ei tekitanud õiguspärast ootust selle kehtestamise suhtes ning algatamisest on möödunud pikk ajavahemik, tuleks vaidlusaluseid lube pidada kaebaja suhtes soodustavateks haldusaktideks, mille andmisel oli põhjendamise ja kaasamise kohustus väiksem. Tee rajamine on vajalik avalikes huvides ning kaebaja vastupidised väited ei ole põhjendatud ega veenvad. Kaebaja ei ole põhistanud oma õiguste rikkumist sajuvee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamisega, märkides üksnes, et vastavad ehitusload ei arvesta tema omandiga, hoonele juurdepääsu ja ohutusega ning läbi ei viidud kohast menetlust. Kaasaja nõuetele vastava sajuvee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine kaebaja kinnistu naabruses ning naaberkinnistu korrastamine omab kaebaja kinnisasja kasutamisele ja väärtusele pigem positiivset eeldatavat mõju. Projekt ei keela kaebaja liitumist rajatava kanalisatsiooniga ning projekti p 5.2 kohaselt jääb alles ka Petrooleumi tänava pikenduse alla jääv olemasolev suuremõõduline kanalisatsioonitorustik. Trassi asumine tee all on linnatingimustes tavapärane ega välista kuidagi kanalisatsiooniga liitumist, seda ka juhul, kui praeguses projektis ei ole liitumispunkti ette nähtud. Kaebaja ei ole selgitanud, mida ta kavatseb oma kinnistul teha olukorras, kus 2008. a eskiisi alusel on detailplaneeringu menetluse jätkamine välistatud. Kaebaja ei ole arusaadavalt ja konkreetselt selgitanud, kuidas raskendaks ehitusprojekti realiseerimine tema liitumist kommunikatsioonidega. Paljasõnaliseks on jäänud ka väide, et tänavavalgustuse rajamine piirab kaebaja õigusi. Tänavalguspostide vahelt pääseb vajadusel läbi ka suure veokiga. Samas ei pea kaebajale olema tagatud juurdepääsu Tuukri tn 21 kinnistult. Kaebeõiguse puudumise tõttu ei ole vajadust hinnata sajuvee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamiseks antud ehituslubade sisulist õiguspärasust. Kaebaja õiguste rikkumine on tõendamata ka seoses tee ja piirdeaia ehitamiseks väljastatud ehitusloa ja kirjaliku nõusolekuga. Kaebaja üheks põhiväiteks on juurdepääsu kaotamine oma kinnistule Tuukri tn 21a kinnistu kaudu, kuid kaebaja ei ole väitnud, et tal oleks praegu õiguslik alus pääseda oma kinnistule Tuukri tn 21a kinnistu kaudu. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 määrusega nr 2-14-12911 on jäetud rahuldamata OÜ Uus Päike avaldus Uus-Sadama tn 11a kinnistult avalikule teele juurdepääsu määramiseks Tuukri tn 21a kinnistu kaudu. Tsiviilkohtud leidsid, et kaebaja saab avada hoone sissepääsud Petrooleumi tänava poolses küljes ning kasutada kinnistule juurdepääsuks Petrooleumi tänava poolset sissepääsu. Puuduvad mõjuvad põhjused, miks peaks praeguses asjas leidma, et kaebajale tulnuks tagada juurdepääs oma kinnistule Tuukri tänava kaudu ning arvestada sellega ehitusprojekti koostamisel ja ehituslubade andmisel. Olukorras, kus kaebaja kinnistule on tagatud juurdepääs avalikult kasututavalt teelt, ei ole kaebajal õigust nõuda teist juurdepääsu 4(13)
3-14-52733 ka Tuukri tn 21a kinnistu kaudu. Isegi kui kaebaja soovib hoida osa hoone sissepääse suletuna, ei tähenda see kinnistule juurdepääsu puudumist. Tehnilisest projektist ei nähtu, et juurdepääsu takistaksid parklaala ümbritsevad äärekivid vmt. Kinnistu piires saab juurdepääsu kinnistul asuvale hoonele tagada üksnes kaebaja ise. Arvestades, et Tuukri tänav on kavandatud avaliku kasutusega tänavaks, kaebaja olukord hoopis paraneb, sest ta pääseb selle kaudu enda kinnistuni ka sealt, kust tal varem ligipääs õiguslikul alusel puudus. Kaebaja ei ole lükanud ümber vastustaja väidet, et Petrooleumi tänava poolses parklas on parkimise keelualade märgistamisega võimalik korraldada liiklus selliselt, et vajadusel oleks kaebaja laohoonele tagatud juurdepääs ka kaubaautodega. Kaebaja väited oma kinnistule juurdepääsu kadumisest on tõendamata ja ebausutavad. Kaebaja tegevuse peamine eesmärk näib olevat survestada kolmandat isikut omandama kaebaja kinnistu tema dikteeritud tingimustel. Naaberkinnistu omanikuna ei ole kaebajal õigust keelata avalikes huvides rajatava tee ehitamist transpordimaa sihtotstarbega kinnistule. Tee ehitamine ei toimu üksnes AS Tallinna Sadam huvides, sest vaieldamatult on sadamast saabuva liiklusvoo mõistlik linnaruumi suunamine avalikes huvides. Ehitusprojekti realiseerimisega kaebaja kinnistul asuva paekivihoone tegeliku kahjustamise kohta ei ole väiteid ega tõendeid esitatud. Ehitustegevuse käigus tuleb naaberkinnistu omanikul asjaõigusseaduse (AÕS) § 143 lg 1 kohaselt mõistlikus ulatuses taluda ehitustegevusest tingitud mõjusid ning liigsete mõjude tekkimisel saab naaber nõuda sekkumist ehitusjärelevalve korras. Kaebaja väidetava majandustegevuse ajutise takistamise korral on tal vajadusel võimalik nõuda kaasneva kahju hüvitamist. Samas ei ole kaebaja usutavalt tõendanud, et laohoonet oleks ehitusloa andmise ajal tegelikult majandustegevuses kasutatud. Igal juhul on laohoone kasutamine tagatud olemasoleva juurdepääsu kaudu (st Petrooleumi tänavalt). Seega ei olnud vastustajale haldusmenetluses ettenähtav, et lubade andmine võiks kaebaja õigusi rikkuda ning kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine või sellekohane reaalne oht ei ole tõendamist leidnud ka kohtumenetluses. Järelikult ei ole kaebaja menetlusse kaasamata jätmine toonud kaasa õigusvastaste haldusaktide andmist. Ehitusloa andmisel ei pea selles käsitlema väheolulisi ja hüpoteetilisi mõjusid naaberkinnistule. Lubades on märgitud, et need ei anna õigust rikkuda teistele isikutele kuuluvaid asjaõigusi. Isegi kui tööde teostamisel ei ole sellest nõudest kinni peetud, ei muuda see antud luba õigusvastaseks. Kuna kaebaja hoone vahetus läheduses praeguseks juba lõppenud ehitustegevusega ei kaasnenud hoone kahjustamist ka tegelikkuses, siis on ilmne, et haldusorgan hindas tööde eeldatavat mõju ja loaga kehtestatavate kaitsemeetmete vajadust ümbritsevate kinnisasjade osas õigesti. Kaebaja ei ole esitanud tõendeid, et väidetavalt lammutatav aed ja osaliselt Tuukri tn 21a kinnistul asuv betoonplatvorm on tema omandis, mistõttu võis haldusorgan põhjendatult lähtuda tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §-st 54. Ehitisregistri kanne omandiõigust ei tõenda. Kaebaja esitatud 08.01.1999 ostu-müügilepingu objektiks on vaid ühekorruseline tootmishoone (laohoone) suletud netopinnaga 518,5 m2, kuid ühegi rajatise omandiõigust kaebaja selle lepinguga ei saanud. Ka valduse väidetav üleandmine ei tõenda omandiõigust rajatistele (kuna aktil on teistsuguse kujuga allkirjad kui lepingul, siis ei ole akt usaldusväärne tõend). Laohoone omanik on lisaks maa erastanud piirides, millest jäävad välja väidetavalt temale kuuluvad rajatised. Ehitusprojekti koostamisel ei tulnud arvestada ka algatatud UusSadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneeringuga ning kaebaja poolt 2008. aastal esitatud eskiisiga, sest planeeringu algatamine ei tekita veel õiguspärast ootust selle kehtestamise suhtes. Planeeringu lähteülesanne kehtis kaks aastat ning isegi kui kaebaja esitas 03.12.2008 koosolekul eskiisi, ei ole detailplaneeringu koostamist pika aja jooksul (ca kuus aastat) sisuliselt toimunud ja vastustaja ei saanud lubade väljastamisel sellega arvestada. Kaebaja ei ole ka vaidlustanud 2013. aastal väljastatud Petrooleumi tänava pikenduse ning Petrooleumi tn ja Tuukri tn ristmiku projekteerimistingimusi. Vastustajal kui 5(13)
3-14-52733 planeerimisdiskretsiooni teostajal oli avalikest huvidest lähtuvalt õigus anda ehitusluba tee ehitamiseks, mis ei haaku kaebaja eskiislahendusega.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
8.Uus Päike OÜ palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha asjas uus otsus, millega rahuldada tema kaebus. Halduskohtu otsusest ei nähtu loogilist ega jälgitavat kohtu veendumuse kujunemist ja tõendite hindamist, samuti sisaldab otsus üllatuslikke seisukohti. Halduskohus ei ole põhjendanud, miks ta ei arvesta mitmete apellandi tõenditega ning on jätnud kaebajale selgitamata, mida ja miks tuleks tal veel tõendada (nt seoses majandustegevusega Uus-Sadama tn 11a hoones, samuti liitumispunktide ja kahjulike mõjude osas). Kaebaja taotles nii asjas kohtuistungi pidamist kui ka paikvaatluse läbiviimist, kuid kohus jättis mõlemad taotlused põhjendamatult rahuldamata. Apellant jääb Tallinna Halduskohtu tegevusele 07.09.2015 esitatud vastuväite juurde. Halduskohus leidis ebaõigesti, et apellandil puudub asjas kaebeõigus. Kaebaja subjektiivsete õiguste rikkumine oleks kohtule olnud ilmselt arusaadav, kui asjas oleks korraldatud paikvaatlus ja kohtuistung. Kohtu seisukoht, et detailplaneeringu menetluse viibimist arvestades on vaidlustatud haldusaktid kaebaja jaoks pigem soodustavad, oli üllatuslik, ning hinnang tee rajamisele avalikes huvides ei ole kooskõlas esitatud tõenditega. Halduskohus ei saanud jätta vaidlustatud haldusaktide õiguspärasust sisuliselt kontrollimata olukorras, kus apellant oli selgelt rõhutanud, et sajuvee kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse ehitamiseks antud ehitusload ei arvesta tema omandiga, hoonele juurdepääsu ja ohutusega ning nende andmiseks ei ole läbi viidud kohast menetlust. Paikvaatluse läbiviimisel olnuks kohtul võimalik nende väidete põhjendatuses veenduda. Ebaselgeks jääb, milliste tõendite pinnalt asus halduskohus seisukohale, et igasuguse kanalisatsiooni ja tänavavalgustuse rajamine omab apellandile positiivset mõju. Ühestki tõendist ei nähtu, et liitumispunkti puudumisele vaatamata oleks apellandil siiski võimalik kanalisatsiooniga liituda. Sellise võimaluse olemasolu ei saa pidada üldtuntuks ja tõendamist mittevajavaks. Halduskohus ei ole apellandile selgitanud, et liitumispunktiga seonduv oleks praeguses vaidluses üldse oluline. Apellandile jääb arusaamatuks, miks hindas halduskohus 2008. a eskiisi alusel planeeringumenetluse jätkamise välistatuks. Tõenditel ei põhine halduskohtu hinnangud, et Uus-Sadama tn 11a asub „lagunev laohoone“ ja ehituslubade realiseerimisega ei kaasneks takistusi juurdepääsuks hoonele. Apellant on tõendanud, et ehitustööd on tinginud hoonele juurdepääsu puudumise (ligipääs laohoonele on Tuukri tn 21a poolsest küljest takistatud, sest teeserv on piiratud äärekividega ja hetkel on tee ka liikluseks suletud). Halduskohus on vääralt tuvastanud, et juurdepääs hoonele hoopis paraneb. Tsiviilasjas nr 2-14-12911 ei viidud apellandi taotlusele vaatamata samuti läbi paikvaatlust, mistõttu ei ole põhjendatud tugineda selles väljendatud seisukohale, et apellant saab avada hoone sissepääsud Petrooleumi tänava poolses küljes. Apellant on korduvalt selgitanud, et sissepääs hoonesse on võimalik üksnes Tuukri tn 21a poolsest küljest, Petrooleumi tänava poolses küljes on hoonel vaid aknaavad, mitte kinnimüüritud sissepääsud. Halduskohtu viited Petrooleumi tänava poolses parklas liikluse korraldamise võimalustele on üksnes oletuslikud ja ebausutavad, samuti puudub apellandi hoone sellel küljel sissepääs. Esimese astme kohtumenetluse kestel toimunud ehitustööd kujutasid pidevat ohtu apellandi hoone püsivusele. Halduskohus sisustas AÕS § 143 lg-t 1 ebaõigesti, leides, et haldusorganil puudus kohustus kaaluda ka hüpoteetilisi mõjusid ja naaberkinnistu omanik võidi jätta menetlusse kaasamata (vt Riigikohtu 08.10.2002 määrus nr 3-3-1-56-02, p 9). Seejuures välistas ehitustegevus Uus-Sadama tn 11a hoone kasutamise mis tahes viisil, sest hoone ümber püstitati aiad ja maa kaevati üles. Hoone ohutus ei ole selge ka praegusel hetkel, sest 6(13)
3-14-52733 ehitustööd on lõpetamata ja Tuukri tn 21a kinnistul paiknev tee on liikluseks suletud. Küll aga on nüüdseks lõhutud apellandile kuuluva hoone oluliseks osaks olnud betoonplatvorm ja aed. Aed oli vallasasi, mille puhul kehtib AÕS § 90 lg 1 järgi valdaja omandiõiguse eeldus. Halduskohus on mõistnud kaebajalt põhjendamatult välja AS Tallinna Sadam menetluskulud, kuigi need seondusid osaliselt perioodiga, mil AS-i Tallinna Sadam ei olnud veel kolmanda isikuna kohtumäärusega haldusasja menetlusse kaasatud ja kaebaja ei saanud ega pidanud vastavate kulude tekkimise võimalusega arvestama. AS Tallinna Sadam kolmanda isikuna menetlusse kaasamine ei olnud üldse põhjendatud, sest Tuukri tn 21a kinnistu omanikuks on riik.
9.Tallinna linn vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Halduskohtu otsus on piisavalt põhjendatud ning kohus on asjakohaselt selgitanud, miks polnud paikvaatluse läbiviimine vajalik (st asjaolud oli võimalik tuvastada ka esitatud fotomaterjali põhjal). Apellandi kinnistule juurdepääsu küsimus on lahendatud tsiviilasjas nr 2-14-12911 ning vaidlusalused ehitusload ei jäta apellanti olemasolevast juurdepääsust ilma. K-Projekt AS 07.10.2014 projektist nähtub, et kaebaja kinnistu Petrooleumi tänava poolsesse külge on planeeritud parkla (reaalselt on parkla samas kohas ka täna) ning apellandil säilib juurdepääs avalikule teele üle Tallinna linnale kuuluva parkla. Apellant ei ole esitanud ühtegi konkreetset väidet või tõendit, millest nähtuks kinnistule juurdepääsu puudumine. Vastustaja jääb ka oma varasemate seisukohtade juurde, märkides üksnes, et võimalikku ohtu apellandi ehitisele kontrolliti juba projekti saamisel ja ehituslubade väljastamise menetluses, mistõttu puudus vajadus nõuda selle kohta täiendavaid andmeid.
10.Kolmas isik AS Tallinna Sadam palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata, nõustudes MKM-i vastusega apellatsioonkaebusele. Halduskohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme ning apellandil puudub kaebeõigus. HKMS § 59 lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Halduskohus on täitnud omapoolse selgitamiskohustuse, nõudes kaebajalt 03.06.2015 kohtunõudega kaebeõiguse täiendavat põhistamist kõigi vaidlustatud haldusaktide osas, kuid kaebaja jättis selle kohtu nõudmise täitmata. Kohtuistungi pidamine või paikvaatluse korraldamine ei oleks saanud kaebeõiguse puudumist kõrvaldada ega tekitada juba esitatud fotomaterjalist ulatuslikumaid tõendeid. Halduskohus sai tsiviilasjas nr 2-1412911 tehtud jõustunud kohtulahendi põhjal tuvastada, et apellandile on tagatud juurdepääs oma kinnistule (vt ka Riigikohtu 27.11.2006 otsus nr 3-3-1-59-06, p 11). Kaebeõiguse hindamise seisukohalt ei oma mingit tähtsust, millisest küljest sooviks apellant ise hoonesse sisse pääseda. Halduskohus on veenvalt põhjendanud, et Tuukri tn 21a kinnistul asunud aed ja betoonplatvorm ei olnud apellandi omandis, mistõttu ei saanud nimetatud rajatiste likvideerimine kahjustada tema õigusi. Maaga püsivalt ühendatud aed ei olnud vallasasi, vaid kinnisasja oluline osa TsÜS § 54 järgi. AS Tallinna Sadam kaasati haldusasja menetlusse Tallinna Halduskohtu 12.01.2015 määruse resolutsiooni p-ga 3, mille peale oli kaebajal võimalik esitada määruskaebus, kuid ta ei ole seda teinud. Seega tuleb väited kolmanda isiku kaasamise põhjendamatusest jätta tähelepanuta. AS Tallinna Sadam kasuks väljamõistetud menetluskulude rahalist suurust ja sisu ei ole apellant vaidlustanud.
11.Kolmas isik Eesti Vabariik (MKM kaudu) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Halduskohus on 13.08.2015 määruses piisavalt põhjendanud, miks ei olnud paikvaatluse korraldamine asjas otstarbekas ega vajalik. Apellandi etteheited on alusetud ka kohtuistungi korraldamata jätmise osas. Apellant ei ole viidanud konkreetsetele tõenditele, mida halduskohus oleks ebaõigesti hinnanud, piirdudes vaid üldise kriitikaga. UusSadama tn 11a kinnistule juurdepääsu olemasolu on tuvastatud tsiviilasjas nr 2-14-12911 ning 7(13)
3-14-52733 fotodelt nähtuvalt on ebaõige apellandi väide, et laohoone Petrooleumi tänava poolses küljes asuvad üksnes kinnimüüritud aknaavad. Halduskohus on põhjendatult leidnud, et kaebaja tegelik eesmärk võib olla soov survestada kolmandat isikut kinnistu omandamiseks tema seatud tingimustel. Sellele viitavad ka apellandi muud kohtuvaidlused, mis otseselt või kaudselt seonduvad Tuukri tn 21a kinnisasjaga: haldusasjad nr 3-12-1909 (jõustunud 19.03.2013) ja nr 3-13-2037 (jõustunud 12.12.2014) ning tsiviilasjad nr 2-14-12911 (jõustunud 13.05.2015) ja nr 2-15-16234 (jõustunud 09.05.2016).
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
12.Ringkonnakohus leiab, et Uus Päike OÜ apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on lõppjärelduste osas seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus.
13.Seonduvalt apellandi väidetega halduskohtu poolt menetlusnormide rikkumise kohta märgib ringkonnakohus, et kuigi põhjendatuks ei saa pidada Tallinna Halduskohtu 13.08.2015 määrusega kohtuistungi korraldamata jätmist esimese astme kohtumenetluses olukorras, kus Uus Päike OÜ seda selgelt taotles (vt 09.11.2014 kaebuse p 6.2 – I kd, tl 8; 07.09.2015 vastuväite p 2.2.4 – II kd, tl 66-67) ja tegemist ei ole ka ainuüksi õigusliku vaidlusega, ei tingi see halduskohtu otsuse tühistamist, sest apellandil on olnud võimalus esitada kohtule oma seisukohti ja põhjendusi vahetult Tallinna Ringkonnakohtu 26.10.2016 istungil. Ringkonnakohus peab samas vajalikuks juhtida tähelepanu, et menetlusosalise tahtest (või sellekohasest eeldusest – vt HKMS § 131 lg-d 2 ja 3) sõltumatult on haldusasi võimalik vaadata läbi kirjalikus menetluses üksnes juhul, kui üheaegselt on täidetud nii HKMS § 131 lg 1 sissejuhatavas lauses („kui kohtu hinnangul on asja lahendamiseks olulised asjaolud võimalik välja selgitada kohtuistungit korraldamata“) kui ka HKMS § 131 lg 1 p-s 2 sätestatud tingimused („menetlusosalistel puudub ilmselgelt põhjus kohtuistungi korraldamist nõuda, arvestades kaalul olevaid õigushüvesid ja vaidluse iseloomu, sealhulgas kui menetlusosaliste vahel on vaidluse all üksnes õigusküsimused“). Praegusel juhul ei ole halduskohus aga võtnud 13.08.2015 määruses (ega ka 03.11.2015 kohtuotsuse p-s 11.6, milles kohus vastas kaebaja 07.09.2015 vastuväitele) mingit seisukohta kaalul olevate õigushüvede ega vaidluse iseloomu osas, põhjendades kirjaliku menetluse määramist ainuüksi sellega, et kohtu hinnangul on vaidluse asjaolude ja poolte seisukohtade väljaselgitamine ning kogutud tõendite hindamine võimalik ka kohtuistungit korraldamata. Viimati nimetatud kaalutlus on HKMS § 131 lg 1 järgi küll vaieldamatult asjakohane, kuid menetlusosalise tahtest sõltumatult ei ole siiski võimalik määrata asja lahendamiseks kirjalikus menetluses pelgalt HKMS § 131 lg 1 sissejuhatava lause alusel.
14.Halduskohtule 16.06.2015 esitatud taotlust asjas paikvaatluse läbiviimiseks (II kd, tl 5p), mille Tallinna Halduskohus jättis 13.08.2015 määrusega rahuldamata (ja millele kaebaja esitas 07.09.2015 vastuväite – II kd, tl 63-67), kordas Uus Päike OÜ 03.12.2015 apellatsioonkaebuses (II kd, tl 98) ning ringkonnakohus lahendas selle 26.10.2016 kohtuistungil (II kd, tl 181p), jättes taotluse samuti rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et paikvaatluse läbiviimine ei olnud põhjendatud ega vajalik, sest apellant soovis sellega tõendada asjaolusid, mis ei ole vaidluse all või mida ei ole vaatlusega võimalik tuvastada. Asjas juba esitatud tõenditega (s.o esmajoones fotomaterjaliga – nt I kd, tl 55-58p; I kd, tl 7578p; II kd, tl 46-49; II kd, tl 102-104) on piisava kindlusega tuvastatud, et Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuvale laohoonele puudub juurdepääs Tuukri tänava poolt, kuigi hoone sissepääs on just sellel küljel. Sisulist vaidlust pole olnud ka selles, et Uus-Sadama tn 11a kinnistu Petrooleumi tänava poolses küljes asub parkla, kus pargivad muu hulgas suured veoautod, ja 8(13)
3-14-52733 laohoone sellel küljel puuduvad vähemasti hetkel kasutatavad sissepääsud. Küsimus, kas vaidlustatud ehitusload ja kirjalik nõusolek rikuvad apellandi õigusi või mitte, on õiguslik hinnang, mida ei ole võimalik vaatlusega tuvastada.
15.Asjas on vaidlustatud TLPA 28.10.2014 väljastatud ehitusload tee, tänavavalgustuse ja sajuvee kanalisatsiooni ehitamiseks ning kirjalik nõusolek piirdeaia ehitamiseks (I kd, tl 1015p; taotlused – I kd, tl 102-105p), mis kõik seonduvad Petrooleumi tänava pikenduse II etapi ehitamisega ning Petrooleumi tn ja Tuukri tn ristmiku rekonstrueerimisega (vt liiklusskeemid – I kd, tl 62; I kd, tl 74; K-Projekt AS 07.10.2014 töö nr 13121, ehitusprojekti seletuskiri – II kd, tl 26-38p).
16.Apellandiga tuleb nõustuda, et halduskohus on asunud põhjendamatult seisukohale, et Uus Päike OÜ jaoks on tegemist soodustavate haldusaktidega. Kuigi avalikult kasutatava tee ja sellega seotud kommunikatsioonide rajamine või rekonstrueerimine ning seeläbi liikluskorralduse sujuvamaks muutmine võib kahtlemata omada positiivseid aspekte ka apellandi jaoks, on ilmne, et praegusel juhul ei kaalu need apellandi hinnangul üles kavandatava tee-ehitusega (nii protsessi kui ka tulemusega) tema õigustele kaasnevaid kitsendusi. Seetõttu ei ole alust väita, et ehitamise aluseks olevate haldusaktide väljastamise menetlusse apellandi kaasamine ja tema ärakuulamine polnuks iseenesest HMS § 11 lg 1 p 3 ja § 40 lg 1 järgi nõutav (vt ka TLPA 05.09.2013 projekteerimistingimuste PT 184870 p 14 – I kd, tl 61). Uus Päike OÜ kaasamine oli ringkonnakohtu hinnangul kohustuslik ka tulenevalt asjaolust, et Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k (I kd, tl 25) oli tema taotlusel algatatud Uus-Sadama tn 11a, Tuukri tn 19a ja lähiala detailplaneering, mis hõlmas muu hulgas rajatava tee alust maad. Asjaolust, et planeeringu algatamisel kinnitatud lähteülesanne nr 1382 (I kd, tl 25p-29p) kehtis selle p 8 kohaselt üksnes kaks aastat 30.04.2003 korralduse jõustumisest arvates, ei tähenda, et algatatud planeeringumenetlus oleks lõppenud koos lähteülesande kehtetuks muutumisega. Haldusasjas nr 3-16-651 vastustaja poolt väljendatud seisukohtadest (vt Tallinna Ringkonnakohtu 05.12.2016 määruse p 6) nähtuvalt mõistis kujunenud olukorda selliselt ka Tallinna linn (st vastustaja kavandas sama maa-ala hõlmava 21.06.2013 algatamisettepaneku alusel läbiviidava detailplaneeringu DP038310 menetluse raames tunnistada ühtlasi kehtetuks Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korralduse nr 1077-k), mistõttu pidi AS Tallinna Sadam 27.10.2014 taotluste alusel algatatud haldusmenetlusse apellandi kaasamise ja tema ärakuulamise vajadus olema vastustajale ettenähtav.
17.Kuigi vastustaja rikkus Uus Päike OÜ haldusmenetlusse nõuetekohaselt kaasamata jätmisega haldusmenetluse norme, jagab ringkonnakohus halduskohtu hinnangut, et see menetlusviga ei saanud praegusel juhul mõjutada asja otsustamist. Apellandi põhilised vastuväited väljastatud ehituslubadele ja kirjalikule nõusolekule seonduvad asjaoludega, et tee-ehituse tulemusena kaotab ta juurdepääsu Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuvale laohoonele üle Tuukri tn 21a kinnistu ning võimatuks muutub 30.04.2003 kinnitatud lähteülesandele vastava detailplaneeringu (vt 03.12.2008 eskiis – I kd, tl 30; I kd, tl 106-107) kehtestamine. Samas nähtub haldusasjades nr 3-12-1909 ja nr 3-13-2037 esitatud seisukohtadest, et Uus Päike OÜ sellekohased vastuväited olid Tallinna linnale juba varasemast teada. Ka Tuukri tn 21a maaüksuse riigi omandisse jätmise vajadust on algusest peale põhjendatud Petrooleumi tn ja Tuukri tn ristmiku ning kavandatava Reidi tee ühendustee ehitamiseks, et Põhjaväila ehitamise ajaks tagada Vanasadamast lähtuva autoliikluse suunamine linnaruumi, mistõttu ei saanud tegemist olla apellandi jaoks ootamatu lahendusega (seda kajastasid mh TLPA 05.09.2013 projekteerimistingimused nr PT 184870 – I kd, tl 61).
9(13)
3-14-52733
18.Apellandil on ka senini puudunud õiguslik alus Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuvale laohoonele juurdepääsemiseks üle Tuukri tn 21a kinnistu. Uus Päike OÜ taotlus sellise juurdepääsu saamiseks on tsiviilasjas nr 2-14-12911 tehtud Harju Maakohtu 26.01.2015 määrusega ja Tallinna Ringkonnakohtu 31.03.2015 määrusega jäetud rahuldamata. Kohtumäärused jõustusid Riigikohtu 13.05.2015 määrusega nr 3-7-1-2-339. Uus Päike OÜ on püüdnud sama juurdepääsu saavutada ka tsiviilasjas nr 2-15-16234, kuid Harju Maakohus keeldus 16.11.2015 määrusega apellandi korduva avalduse menetlusse võtmisest. Tallinna Ringkonnakohus jättis 08.01.2016 määrusega maakohtu määruse muutmata ning Riigikohus jättis 09.05.2016 määrusega nr 3-7-1-2-102 Uus Päike OÜ määruskaebuse menetlusse võtmata. Tsiviilasjas nr 2-14-12911 tuvastasid kohtud, et apellandil on olemas juurdepääs temale kuuluvale Uus-Sadama tn 11a kinnistule avalikult kasutatavalt Petrooleumi tänavalt (üle tänavaga külgneva parkimisala), mistõttu ei ole tal AÕS § 156 lg 1 alusel õigust nõuda täiendavat juurdepääsu avalikule teele üle Tuukri tn 21a kinnistu. Samuti leidsid kohtud, et kinnistul asuvasse laohoonesse sissepääsu tagamiseks on apellandil võimalik avada hoone Petrooleumi tänava poolsed kinnimüüritud sissepääsud ning tal puudub ülekaalukas huvi pääseda oma kinnistule just Tuukri tn 21a kinnistu kaudu.
19.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole Uus Päike OÜ ka praeguses vaidluses esitanud selliseid väiteid või tõendeid, mis annaksid alust asuda tsiviilasja nr 2-14-12911 lahendanud kohtutest erinevale seisukohale nii Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuva laohoone Petrooleumi tänava poolsete kinnimüüritud sissepääsude avamise võimalikkuse kui ka laohoonesse Tuukri tänava poolt sissepääsemiseks eriliselt kaaluka huvi puudumise osas. Isegi juhul, kui lugeda haldusasjas esitatud ja teise poole andmeid mittesisaldavate üürilepingutega (I kd, tl 144171p) või laohoone sisemust kajastava fotoga (II kd, tl 49) tõendatuks laohoones reaalse majandustegevuse toimumine, ei järeldu sellest veel kaebaja ülekaalukat huvi pääseda hoonesse tingimata just Tuukri tänavalt. Vaidlustatud haldusaktide tühistamiseks ei anna alust seegi asjaolu, et laohoonele Petrooleumi tänava poolt uute sissepääsude rajamine tähendab omajagu aega ja muid ressursse nõudvat projekteerimist ja ehitamist (II kd, tl 155-156). Hädavajaduse korral on apellandil võimalik kokkuleppel Tuukri tn 21a kinnistu omanikuga korraldada laohoones asuvate sõidukite väljaviimine vm tegevus erandina ka Tuukri tänava poolse sissepääsu kaudu ning paigaldatud sõidutee äärekivid (projekti kohaselt kõrgusega 12 cm) ei takistaks seda märkimisväärselt (vt II kd, tl 102-103). Samuti nõustub ringkonnakohus vastustajaga ja kolmandate isikutega, et vaba juurdepääs Uus-Sadama tn 11a kinnistule üle Petrooleumi tänavaga külgneva parkimisala on võimalik piisavalt tõhusalt tagada asjakohaste liikluskorraldusvahenditega. Vajaduse ilmnemisel on politseiasutusel või kohalikul omavalitsusel liiklusseaduse § 92 lg-te 2 ja 5 alusel õigus teisaldada kehtestatud parkimiskorda eiravad sõidukid, mis takistavad juurdepääsu apellandi kinnistule.
20.Poolelioleva detailplaneeringu menetlusega seoses tuleb arvestada asjaoluga, et Tallinna Linnavalitsuse 30.04.2003 korraldusega nr 1077-k kinnitatud lähteülesanne nr 1382 oli alates 2005. a maist kehtetu, millest tulenevalt ei saanud Uus Päike OÜ-l olla põhjendatud ootust, et detailplaneeringu algatanud kohalik omavalitsus või riik Tuukri tn 21a kinnistu omanikuna nõustuvad jätkuvalt tema pakutud planeeringulahendusega. Halduskohus on juhtinud õigesti tähelepanu, et kuivõrd planeeringu algatamine ei ole haldusakt, vaid menetlustoiming (nt Riigikohtu 23.04.2008 määrus nr 3-3-1-12-08, p 15), siis ei laiene sellele ka haldusaktidele omased usalduse kaitse nõuded ning varasemad menetlustoimingud, mis võisid anda lootust teatud lõpptulemuseks, ei ole määravad (nt Riigikohtu 02.03.2006 määrus nr 3-3-1-79-05, p 9). AS Tallinna Sadam isiklik huvi vaidlusaluse tee ehitamise suhtes ei saa välistada ega vähendada ehitusprojekti elluviimise suhtes esinevat ülekaalukat avalikku huvi tagada Vanasadamast saabuva liiklusvoo (ehitusprojekti seletuskirja p 2.4.1 kohaselt on teelõigu aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 4561 autot/ööpäevas) mõistlik suunamine 10(13)
3-14-52733 linnaruumi. Apellandi hinnangud Uus-Sadama tn 11a kinnistul asuva paekivihoone võimalikust kahjustamisest on üksnes oletuslikud ning kavandatava ehitustegevuse mahtu ja iseloomu arvestades ka väheusutavad (nt ei kaasne ehitamisega maapinna ulatuslikku süvendamist). Puudub igasugune alus arvata, et naaberkinnistutel asuvate hoonete püsivust poleks arvestatud juba ehitusprojekti koostamisel. Samuti sätestas vaidlustatud haldusaktide andmise ajal kehtinud ehitusseaduse § 12 lg 1 teine lause, et ehitamisel tuleb vältida ehitamise kahjulikke mõjusid naaberehitisele, ümbrusele ja teistele isikutele. Viidatud nõude rikkumise korral saab naaberkinnistu omanik taotleda kohalikult omavalitsuselt riikliku järelevalve meetmete rakendamist (vt ehitusseaduse § 62 lg 2 p 5) või nõuda kohustatud isikult temale tekitatud kahju hüvitamist deliktilise vastutuse sätete alusel (vt võlaõigusseaduse 53. ptk).
21.Konkreetselt tänavavalgustuse, sajuvee kanalisatsiooni ja piirdeaia ehitamisega seonduvad apellandi vastuväited on jäänud kogu menetluse kestel vaid üldsõnalisteks, mistõttu tuleb nõustuda halduskohtu hinnanguga, et asjast ei nähtu, et nende ehitamist võimaldavad haldusaktid saaksid eraldivõetuna rikkuda apellandi õigusi. Uus-Sadama tn 11a omanik ei ole ehitustegevuse tulemusena kaotanud ühtegi temal seni olemas olnud võimalust kommunikatsioonidega liitumiseks ning olukorras, kus apellant ei ole esitanud mingeid andmeid täiendavate liitumiste või liitumispunktide vajaduse kohta, on alust pidada tema sellekohaseid vastuväiteid otsituks. Sisuliselt on Uus Päike OÜ vaidlustanud tee-ehituse ja sellega kaasnevate kommunikatsioonide ehitamise lihtsalt ühe tervikuna (mh viitega temale kuuluva piirdeaia ja betoonplatvormi lammutamise õigusvastasusele).
22.Apellant on esitanud 08.01.1999 ostu-müügi lepingu (II kd, tl 7-9), millega Uus Päike OÜ (varasema ärinimega Talvako Kaubanduse OÜ) omandas Uus-Sadama tn 11a laohoone (s.o ehitise kui vallasasja). Lepinguga samal kuupäeval (08.01.1999) vormistatud valduse üleandmise-vastuvõtmise akti (II kd, tl 10-10p) kohaselt on ostjale üle antud laohoone koos päraldistega: betoonist laadimisplatvormid ja puidust piirdeaed. Uus-Sadama tn 11a maaüksus (katastritunnus 78401:114:0054) on kinnistusraamatusse kantud 22.02.2007 (registriosa nr 22437801) ning kinnistuga seotud ehitisregistri andmed ei kinnita Uus-Sadama tn 11a kinnistul ühegi betoonist laadimisplatvormi ega piirdeaia olemasolu. Apellandi enda poolt 15.12.2014 esitatud ehitisregistri väljavõttest (I kd, tl 23-23p; I kd, tl 110-111) nähtuvalt asub ehitisregistri koodiga 220570057 aed (piire) Tuukri tn 21a kinnistul (registriosa nr 26819001; katastritunnus 78401:114:0132) ning tegemist ei ole maaomandist sõltumatu vallasasjaga. Kuigi 22.12.2008 on ehitisregistrile esitatud ehitise teatis, mille kohaselt on aia omanikuks Uus Päike OÜ, siis hiljemalt Tuukri tn 21a maaüksuse riigi omandisse jätmise (mis toimus Maa-ameti 04.07.2013 käskkirjaga nr 257) ja selle kinnistusraamatusse kandmise (27.11.2013) järgselt muutus piirdeaed Tuukri tn 21a kinnistu oluliseks osaks (vt TsÜS § 54 lg 1) ja läks seega Eesti Vabariigi omandisse. Kui apellandi hinnangul jäeti piirdeaed (samuti betoonplatvorm) põhjendamatult väljapoole Uus-Sadama tn 11a kinnistu piire, tulnuks tal vaidlustada Tallinna Linnavalitsuse 03.05.2006 korraldus nr 845-k, millega määrati Uus-Sadama tn 11a ehitise teenindamiseks vajalik maa, ja Harju maavanema 12.12.2006 korraldus nr 2348-k, millega Uus-Sadama tn 11a maaüksus selle praegustes piirides talle ostueesõigusega erastati. Neid haldusakte ei ole Uus Päike OÜ vaidlustanud. Tallinna Halduskohtu 05.11.2012 määrusest ja Tallinna Ringkonnakohtu 18.12.2012 määrusest haldusasjas nr 3-12-1909 nähtub, et Uus Päike OÜ on küll hiljem korduvalt tõstatanud küsimuse, et riigi omandisse jäetaval Tuukri tn 21a maaüksusel paiknevad temale kuuluv aed ja Uus-Sadama tn 11a laohoone oluliseks osaks olev betoonplatvorm, kuid tema nõue Tuukri tn 21a maaüksuse arvelt täiendava erastamismenetluse läbiviimiseks on jäänud siiski tagajärjetuks. Samuti tagastasid kohtud kaebeõiguse puudumisele viidates Uus Päike 11(13)
3-14-52733 OÜ kaebuse Tuukri tn 21a maaüksuse riigi omandisse jätmise kohta antud Maa-ameti 04.07.2013 käskkirja nr 257 peale. Muu hulgas selgitas Tallinna Ringkonnakohus 02.09.2014 määruses nr 3-13-2037 (p 12), et riigi omandisse jäetud maa ostueesõigusega erastamine ei ole võimalik ka väidetavalt Uus Päike OÜ-le kuuluvate ehitiste aluse ja nende teenindamiseks vajaliku maana, sest maareform on Uus-Sadama tn 11a osas lõppenud ning erastamismenetluse uuendamisest on keeldutud TLPA 10.03.2011 kirjaga. Ringkonnakohtu määrus jõustus Riigikohtu 12.12.2014 määrusega nr 3-7-1-3-537-14, millega jäeti Uus Päike OÜ määruskaebus menetlusse võtmata. Kokkuvõtlikult ei ole apellandi väited tee-ehituse käigus lammutatava puidust piirdeaia ja betoonist laadimisplatvormi osas asjassepuutuvad, sest ehitusprojektist nähtuvalt ei toimu lammutamist Uus-Sadama tn 11a kinnistul ning Tuukri tn 21a kinnistul paiknevate ehitiste lammutamine ei riku apellandi õigusi.
23.Uus Päike OÜ on apellatsioonkaebuses vaidlustanud ka AS Tallinna Sadam kasuks esimese astme kohtus menetluskulude väljamõistmise, põhjendades seda esiteks hinnanguga, et Tallinna Halduskohus kaasas 12.01.2015 määrusega AS Tallinna Sadam kolmanda isikuna menetlusse alusetult, ning teiseks sellega, et osa väljamõistetud menetluskuludest oli kantud juba enne AS Tallinna Sadam kolmanda isikuna kaasamist (s.o 17.11.2014 vastuse koostamiseks juba enne haldusasja menetlusse võtmist lahendatud esialgse õiguskaitse taotlusele). Halduskohus põhjendas AS Tallinna Sadam kolmanda isikuna kaasamist 12.01.2015 määruses asjaoluga, et nimetatud isik oli vaidlustatud ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku taotlejaks (vt I kd, tl 102-105p). Apellant leiab, et kuivõrd AS Tallinna Sadam tegutses ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku taotluste esitamisel üksnes Tuukri tn 21a kinnistu omaniku Eesti Vabariigi (s.o MKM kui kõnealuse riigivara valitseja) esindajana ja viimase volitusel (vt MKM 03.10.2014 kiri nr 1.10-15/12-00575/024 – I kd, tl 60p), siis ei saa kohtulahendiga otsustada AS Tallinna Sadam õiguste või kohustuste üle (HKMS § 20 lg 1). AS Tallinna Sadam leiab, et kuna apellant ei vaidlustanud kolmanda isiku kaasamist, ei saa ta esitada sellele enam ka vastuväiteid. Ringkonnakohus märgib, et kuna HKMS § 21 lg 5 annab kohtule võimaluse kõrvaldada põhjendamatult kaasatud kolmas isik menetlusest ka omal algatusel, ei ole põhjust jätta apellandi väiteid tähelepanuta. Samas on AS Tallinna Sadam ringkonnakohtu hinnangul kaasatud menetlusse õigesti. Kuigi MKM 03.10.2014 kirja kohaselt on riik kui Tuukri tn 21a kinnistu omanik andnud AS-le Tallinna Sadam volituse taotleda Petrooleumi tn pikenduse II etapi realiseerimiseks vajalikku ehitusluba, sest vastava volituse andmine oli vajalik tulenevalt taotluste esitamise ajal (27.10.2014) kehtinud ehitusseaduse § 16 lg-st 11 ja § 23 lgst 11, mille kohaselt pidi kirjaliku nõusoleku või ehitusloa taotluse püstitatava ehitise puhul esitama maaüksuse omanik (s.o erinevalt kuni 30.04.2009 kehtinud ehitusseaduse redaktsioonist ja samuti alates 01.07.2015 kehtivast ehitusseadustikust, mis taolist piirangut ei sätesta – nt ehitusseadustiku § 42 lg 6), ei saa selle põhjal siiski järeldada, et AS-l Tallinna Sadam kui projekti tegelikul elluviijal ja ehitustööde korraldajal puudus ehituslubade ja kirjaliku nõusoleku menetluses üldse isiklik huvi ning väljastatud haldusaktide tühistamine ei saaks rikkuda tema õigusi. Muu hulgas tuleb märkida, et apellant on menetlust läbivalt olnud ise koguni seisukohal, et vaidlusalune ehitustegevus oligi kavandatud üksnes AS Tallinna Sadam huvides. Seejuures on kolmest ehitusprojektiga hõlmatud kinnistust riigi omandis üksnes Tuukri tn 21a kinnistu ning Tuukri tn 19a kinnistu (registriosa nr 1086801; katastritunnus 78401:114:0790) omanikuks on AT Kinnisvara Investeeringute OÜ ja Tuukri tn 21 (registriosa nr 24145801; katastritunnus 78401:114:0088) kinnistu on AS Tallinna Sadam ja AT Kinnisvara Investeeringute OÜ kaasomandis. Ringkonnakohus ei nõustu ka apellandi selle väitega, et AS Tallinna Sadam kasuks ei olnud alust mõista välja enne tema kolmanda isikuna kaasamist kantud menetluskulusid. Riigikohus 12(13)
3-14-52733 on 15.10.2015 määruses nr 3-3-1-21-15 (p-d 12-13) rõhutanud, et kui kohus peab ettevalmistavas menetluses lahendatava esialgse õiguskaitse taotluse suhtes vajalikuks selgitada välja puudutatud isiku seisukoha, siis tuleb nimetatud isik HKMS § 120 lg 1 p 7 alusel kaasata menetlusse kolmanda isikuna vastavalt HKMS §-dele 20 ja 21. Olukorras, kus kohus oli küsinud puudutatud isikult seisukohta ilma teda kolmanda isikuna kaasamata, pidas Riigikohus võimalikuks lugeda adressaat kolmanda isikuna vaikimisi kaasatuks ja seetõttu põhjendatuks ka kohtunõudele vastamisega temale kaasnenud menetluskulude hüvitamist. Kuna halduskohus pidanuks kolmanda isiku kaasama juba kaebaja esialgse õiguskaitse taotlusele vastuse küsimisel, kuigi tegi seda alles menetluse hilisemas staadiumis, siis ei oleks AS Tallinna Sadam menetluskulude vastavas osas (s.o advokaadibüroo 09.12.2014 arve summas 722,40 eurot – I kd, tl 180-181) tema enda kanda jätmine põhjendatud.
24.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Uus Päike OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 03.11.2015 otsus muutmata.
25.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8). HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et OÜ Uus Päike on tasunud kohtumenetluses riigilõivu kaebuselt ja esialgse õiguskaitse taotlustelt kokku 75 eurot (I kd, tl 32; II kd, tl 50; II kd, tl 105) ning kandnud esimese ja teise astme kohtus õigusabikulusid kokku 4991 eurot (II kd, tl 63-74). Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad apellandi menetluskulud HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Tallinna linn ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seoses kantud menetluskulude kohta, mistõttu jäävad ka vastustaja ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. AS Tallinna Sadam on esimese astme kohtumenetluses kandnud õigusabikulusid 2050,20 eurot (I kd, tl 175-176; I kd, tl 180-184; II kd, tl 55-61) ja taotlenud apellatsioonimenetluses täiendavalt 866,40 euro suuruste advokaadikulude väljamõistmist (II kd, tl 179-180). Kulude kandmine on advokaadibüroo arvete ja nende tasumist kinnitavate maksekorraldustega nõuetekohaselt tõendatud (nt Riigikohtu 12.12.2013 otsus nr 3-3-1-54-13, p 30). Arvetele lisatud spetsifikatsioonidest nähtuvalt seonduvad need täies ulatuses õigusteenuse osutamisega praeguses haldusasjas nr 3-14-52733. Kokku 6,2 töötunni ulatuses menetluskulude kandmine on asja mahtu ja iseloomu arvestades põhjendatud. Kohtupraktikast tulenevalt ei ole samas alust mõista välja arvetel kajastuvat kantseleikulu kogusummas 9 eurot (koos sellele vastava käibemaksuosaga), sest bürookulude puhul ei ole võimalik hinnata nende seost konkreetse kohtuasjaga ja mõistlik on eeldada, et bürookulud sisalduvad advokaadi teenuse hinnas (nt Riigikohtu 13.04.2016 otsus nr 3-3-1-51-15, p 15). Seega tuleb apellandilt kolmanda isiku kasuks mõista HKMS § 108 lg-te 1 ja 8 alusel välja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 855 euro ulatuses ning ülejäänud osas jätta AS Tallinna Sadam menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Kaire Pikamäe
Virgo Saarmets
13(13)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.