Korrakaitse › Vanglad

Kinnipeetav Igor Abdulajev esitas 7. märtsil 2016 Tartu Vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks ema ärasaatmisele 10. märtsil 2016. Ühtlasi esitas I. Abdulajev

Tartu Vangla 9. märtsi 2016. a käskkirjaga nr 6-1/263 lubati I. Abdulajev järelevalve all lühiajalisele väljaviimisele, 10. märtsil 2016 kell 12.00 toimuvale ema matusele ning lubati kinnipeetaval hüvitada väljaviimise kulud pärast väljaviimist.

I. Abdulajev esitas 11. septembril 2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada osaliselt Tartu Vangla 9. märtsi 2016. a käskkiri nr 6-1/263 ja kohustada tagama isikukonto kasutamise võimalus 21,50 (10 euro) ulatuses. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada võimaldama isikukontol olevate rahaliste vahendite kasutamist 21,50 (10 euro) ulatuses kauplusest kauba ostmiseks.

Tartu Halduskohus tagastas 20. septembri 2016 kohtumäärusega I. Abdulajevi kaebuse ning jättis läbi vaatamata esialgse õiguskaitse taotluse ja taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks.

Halduskohus leiab, et Tartu Vangla käskkirja nr 6-1/263 puhul on tegemist kaebajat soodustava haldusaktiga, millega on tehtud kaebaja kasuks kaks soodsat otsust – lubatud lühiajalisele väljaviimisele ja lubatud hüvitada väljaviimisega seotud kulud pärast väljaviimist. Kaebaja tahe kaebuse esitamisel on suunatud väljaviimise kulude hüvitamise kohustuse vaidlustamisele. Halduskohus leiab, et vaidlustatud käskkirja osalise tühistamisega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna väljaviimise kulude hüvitamise kohustus ei tulene mitte nimetatud käskkirjast vaid vangistusseaduse (VangS) § 33 lg-st 2 ja vangla sisekorraeeskirja (VskE) § 80 2 lg-st 2. Halduskohus on kaebuse tühistamisnõude osas tagastanud halduskohtumenetluse seaduse (HKMS) § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Halduskohus märgib, et kaebaja kohustamisnõue isikukonto kasutamiseks on asjakohatu, kuna kaebaja on enda isikuarve vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid ise käsutanud, andes vabatahtlikult 7. märtsil 2016 kinnituse, millega lubab enda isikukontolt täita rahalise nõude enda väljaviimise kulude hüvitamiseks kuni nõude täitmiseni summas 251,10 eurot. Halduskohtu hinnangul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et vangla ei peaks isikuarve vabakasutuskontolt kinni kohustust, mille kaebaja on ise endale võtnud ning halduskohus on tagastanud kaebuse kohustamisnõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. Halduskohus on kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse jätnud HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata leides, et kuna kohus tagastab kaebuse, puudub taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes ning esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused ei ole täidetud. I. Abdulajev esitas 25. septembril 2016 määruskaebuse Tartu Halduskohtu

Tartu Halduskohus rahuldas 28. septembri 2016 määrusega I. Abdulajevi menetlusabi taotluse ja vabastas ta riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel, võttis menetlusse I. Abdulajevi määruskaebuse Tartu Halduskohtu 20. septembri 2016. a määruse peale ja jättis selle rahuldamata ning edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. Halduskohus leiab, et kuigi määruskaebuse põhjendused on lakoonilised, ei pea kohus vajalikuks jätta seda käiguta, kuna kohtule on arusaadav kaebaja eesmärk halduskohtu määruse vaidlustamisel.

I Abdulajev esitas 10. oktoobril 2016 esialgse õiguskaitse taotluse seoses võimatusega kasutada isikukontot haldusasja 3-16-1808 raames. Ühtlasi taotleb ta taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu 20. septembri 2016 määruse põhjendustega, mille alusel on I. Abdulajevi kaebus tagastatud ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 121 lg 2 p 2 ja HKMS § 121 lg 2 p 1). Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust halduskohtu määruses esitatud seisukohtade ümbervaatamiseks. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

Ringkonnakohtu hinnangul nähtub määruskaebusest, et kaebaja soovib pärast väljaviimise kulude isikukontolt mahaarvamise nõusoleku andmist ja vastava kohustuse tekkimist valida ise, millal vastavad mahaarvamised tehakse. Ringkonnakohus juhib kaebaja tähelepanu sellele, et VangS § 33 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetaval väljaviimise kulud kanda reeglina enne väljaviimist, kuid erandjuhul, eelkõige siis, kui väljaviimine on vajalik viivitamata ja kinnipeetaval ei ole võimalik korraldada raha laekumist vangla isikuarvele, lubatakse kulude hüvitamist tagantjärele. Nagu halduskohus õigesti märgib, on nii lubamine lühiajalisele väljaviimisele kui selle eest hilisema tasumise võimaldamine kinnipeetava jaoks soodustavad otsused. Otsusega nõustumisel tuleb kinnipeetaval enesel enne vabakasutuskontolt kuni nõude täitmiseni tehtud mahaarvamiste lubamise kohta allkirja andmist kaaluda, kas ta on võimeline endale võetud kohustust nõuetekohaselt täitma.

Kaebaja on 10. oktoobril 2016 esitanud esialgse õiguskaitse taotluse. HKMS § 249 lg 1 kohaselt võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada igas menetlusstaadiumis, kui kaebaja õiguste kaitse muutuks kohtuotsusega oluliselt raskendatuks või võimatuks. Seega peab esialgse õiguskaitse abinõu kohaldamise vajadus tulenema eelkõige sellest, et kaebaja saaks põhivaidluse tulemuse selgumiseni oma õigusi kindlustada või kahjulikke mõjutusi tõrjuda. Lisaks peab esialgse õiguskaitse taotlus teenima sama eesmärki nagu põhivaidlus ja esialgse õiguskaitse kohaldamise tulemuseks ei saa olla õiguslikud tagajärjed, mis ei ole põhivaidluse edukuse korral saavutatavad.

Riigikohus on mitmetes oma lahendites (RKHKm 3-3-1-59-14 p 11, RKHKm 3-3-1-3-06 p 8, RKHKm 3-3-1-10-06 p 9 ja neis viidatud kohtupraktika) öelnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus. Põhivaidluseks käesolevas asjas on isikut soodustava haldusakti osaline tühistamine ja isikukonto kasutamiseks kohustamine. Ringkonnakohus leiab nõustudes halduskohtu põhjendustega, et tühistamiskaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna kulude hüvitamise kohustus tuleneb õigusaktidest ning kohustamiskaebuse puhul puudub kaebajal kaebeõigus, kuna ta on ise oma vabakasutuskontole laekuvaid summasid saanud vabalt käsutada. Ringkonnakohtu hinnangul on eeltoodud põhjustel käesoleval juhul tegemist ilmselgelt perspektiivitu kaebusega, mistõttu kaebajal puudub käesoleva kohtuasjaga seotult esialgse õiguskaitse vajadus ning ringkonnakohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata HKMS § 249 lg 3 alusel.

taotluse esitamisel riigilõivu 15 eurot. Kaebaja on taotlenud riigilõivust vabastamist esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. Kuna kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata, siis jätab kohus ka menetlusabi taotluse esitamisel riigilõivust vabastamise taotluse läbi vaatamata põhjusel, et riigilõivu maksmisest vabastamise taotlus ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlusest eraldiseisvalt menetletav.

/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi

/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene

/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.