Igor Abdulajevi kaebus Tartu Vangla 09.03.2016. a käskkirja nr 6-1/263 osaliseks tühistamiseks ning isikukonto kasutamise võimaluse tagamise kohustamiseks.
Resolutsioon
1.Tagastada Igor Abdulajevi kaebus.
2.Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata.
3.Jätta taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni p 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Määruse resolutsiooni p 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
1.Kinnipeetav Igor Abdulajev esitas 07.03.2016 Tartu Vangla direktorile taotluse lühiajaliseks väljaviimiseks ema ärasaatmisele 10.03.2016. Ühtlasi esitas I. Abdulajev 07.03.2016 Tartu Vangla direktorile avalduse, milles kinnitas, et on nõus tasuma matusega kaasnevad kulud Tartu Vangla poolt esitatud arve alusel.
Tartu Vangla 09.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/263 lubati I. Abdulajev järelevalve all lühiajalisele väljaviimisele 10.03.2016 kell 12.00 toimuvale ema matusele ning lubati kinnipeetaval hüvitada väljaviimise kulud pärast väljaviimist.
3.I. Abdulajev esitas 11.09.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada osaliselt Tartu Vangla 09.03.2016. a käskkiri nr 6-1/263 ja kohustada tagama isikukonto kasutamise võimalus 21,50 (10 euro) ulatuses. Lisaks esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus kohustada võimaldama isikukontol olevate rahaliste vahendite kasutamine 21,50 (10 euro) ulatuses kauplusest kauba ostmiseks. Kaebaja viitab Riigikohtu 12.04.2016. a lahendi nr 3-3-1-35-15 punktidele 49 ja 51. Ühtlasi esitas kaebaja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
4.Tartu Vangla edastas 15.09.2016 asjassepuutuvate dokumentidega.
ja
20.09.2016
vastused
kohtunõudele
koos
Kohtu seisukoht
5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kaebuses on esitatud Tartu Vangla 09.03.2016. a käskkirja nr 6-1/263 osalise tühistamise nõue ning kohustamisnõue kaebaja isikukonto kasutamise tagamiseks 21,5 (10) euro ulatuses.
7.Kohus selgitab, et Tartu Vangla 09.03.2016. a käskkirjaga nr 6-1/263 on tehtud kaebaja kasuks kaks soodsat otsustust – ta lubati lühiajalisele väljaviimisele ning ühtlasi lubati tal hüvitada väljaviimise kulud pärast väljaviimist. Arvestades kaebuse sisu, on kaebaja tahe käskkirja osaliseks tühistamiseks suunatud ilmselt väljaviimise kulude hüvitamise kohustuse vaidlustamisele, mitte tema lühiajalise väljaviimise lubamise vaidlustamisele. Vangistusseaduse (VangS) § 33 lg-st 2 tulenevalt on väljaviimise kulude hüvitamiseks üksnes kaks võimalust – reeglina tuleb kinnipeetaval kulud kanda enne väljaviimist ning erandkorras võib lubada kulude hüvitamist pärast väljaviimist. Arvestades, et haldusorgan on võimalikest valikustest langetanud kaebaja jaoks soodsama variandi, tähendab et tegemist on kaebajat soodustava haldusaktiga. Seejuures ei tulene väljaviimise kulude hüvitamise kohustus mitte Tartu Vangla 09.03.2016. a käskkirjast nr 6-1/263, vaid VangS § 33 lg-st 2. Seega, isegi kaebajat soodustava käskkirja osalisel tühistamisel säiliks tal siiski kohustus hüvitada enda väljaviimise kulud lähtuvalt VangS § 33 lg-st 2 ja vangla sisekorraeeskirja § 802 lg-st 2. Eeltoodud põhjustel ei ole käesolevas asjas esitatud tühistamisnõudega võimalik saavutada kaebuse eesmärki.
8.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 punktile 2 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus kaebuse tühistamisnõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel.
9.Kuna kaebajale on tagatud isikukonto kasutamine vastavalt kaebaja enda käsutusele, siis on kaebaja kohustamisnõue isikukonto kasutamise tagamiseks asjakohatu. Vastustaja poolt kohtule edastatud materjalidest nähtub, et kaebaja on 07.03.2016 esitanud Tartu Vanglale selge kinnituse, et on nõus tasuma matusega kaasnevad kulud Tartu Vangla poolt esitatud arve alusel. VangS § 44 lg 2 esimese lause kohaselt jäetakse kinnipeetava isikuarvel olevatest summadest 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks, 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena ja ülejäänud summad jäetakse kinnipeetavale vanglasiseseks kasutamiseks vangla sisekorraeeskirjas sätestatud korras. Seega on kinnipeetaval ülejäänud 30 protsendi osas õigus enda isikuarvet käsutada. VangS § 44 lg-st 4 tuleneb muuhulgas, et kinnipeetava soovil võib kasutada tema vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid rahaliste nõuete täitmiseks. Antud juhul on kaebaja 07.03.2016. a avaldusega käsutanud isikuarvel vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid selliselt, et on andnud nõusoleku kasutada nimetatud osa vanglasisesest isikuarvest rahalise nõude täitmiseks, s.o väljaviimise kulude hüvitamiseks. Seejuures on kaebajale 09.03.2016 allkirja vastu tehtud teatavaks prognoos, et väljaviimisega seonduvad kulud on umbes 257,69 eurot ning lõplikud kulud selguvad pärast lühiajalist väljaviimist. Lühiajalise väljaviimise kulude arve nr 10113680 summas 251,10 eurot toimetati kaebajale kätte 19.03.2016. Eelnevast nähtub, et kaebaja on enda isikuarvele vanglasiseseks kasutamiseks jäetud summasid ise käsutanud, lubades täita rahalise nõude enda väljaviimise kulude hüvitamiseks 251,10 euro ulatuses.
10.Kaebaja viide viitab Riigikohtu 12.04.2016. a lahendi nr 3-3-1-35-15 punktidele 49 ja 51 ei ole käesoleval juhul asjakohane, kuna viidatud asjas käsitles kohus isiku maksejõulisust riigilõivust vabastamise kontekstis. Seejuures saaks väljaviimisega kaasnevaid kulusid
klassifitseerida nimetatud riigikohtu lahendist lähtuvalt ühekordse erakorralise kulutusena, mis riigikohtu hinnangul peaks jääma isikule vabaks kasutamiseks ning mille arvelt ei saa isikult nõuda riigilõivu tasumist. Antud asjas aga on kaebajal olnud võimalus ise vabalt käsutada enda isikuarve seda osa, mis on mõeldud vanglasiseseks käsutamiseks ning kaebaja on vabatahtlikult andnud 07.03.2016. a kinnituse, et tasub enda matusele väljaviimisega kaasnevad kulud. Seega ei tulene viidatud kohtulahendist, et kaebajal oleks võimalik enda käsutust tagasi võtta või nõuda käsutuse edasilükkamist selliselt, et talle jääks 21,5 või 10 eurot igapäevaseks või igakuiseks kasutamiseks.
11.Kohtu hinnangul puudub kaebajal subjektiivne õigus nõuda, et vangla ei peaks isikuarve vabakasutuskontolt kinni kohustust, mille kaebaja on endale võtnud, kinnitades, et tasub väljaviimisega kaasnevad kulud ning käsutades seega vastavat osa enda vanglasisesest isikuarvest. Asjaolu, et kaebaja pärast teenuse saamist (s.o pärast väljaviimist) enam ei soovi tasuda talle osutatud teenuse eest, ei anna talle antud juhul kaebeõigust.
12.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kohustamisnõue lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse kohustamisnõude osas selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
13.Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust pöörduda seadusega sätestatud korras uuesti halduskohtusse.
14.Kaebaja on esitanud ka esialgse õiguskaitse taotluse. Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Viidatud sätetest tuleneb, et esialgse õiguskaitse taotluse esitamine on lubatav vaid siis, kui taotluse esitaja on esitanud kohtule taotlusega seotud kaebuse või haldusorganile vaide ning vastav kohtumenetlus või vaidemenetlus on pooleli. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis ei ole käesoleval hetkel pooleli kohtumenetlust. Samuti puudub vangla esitatud dokumentidest nähtuvalt pooleliolev vaidemenetlus. Seega puudub esialgse õiguskaitse taotluse esitamise hetkel pooleliolev menetlus HKMS § 249 lg-te 1 ja 2 mõistes. Eeltoodud põhjustel ei ole täidetud esialgse õiguskaitse taotluse esitamise lubatavuse eeldused. Kohtu hinnangul ei ole tegemist kõrvaldatava puudusega, vaid lubatavuse eeldusega, mille täitmata jätmise korral puudub kaebajal kaebeõigus esialgse õiguskaitse taotluse esitamiseks. Seetõttu puudub vajadus taotluse käiguta jätmiseks ning kohus jätab esialgse õiguskaitse taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata.
15.Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kohus tagastab kaebuse ja jätab esialgse õiguskaitse taotluse läbivaatamata, siis jätab kohus ka menetlusabi taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole kaebusest eraldiseisvalt menetletav ning tegemist ei ole puudusega, mida oleks võimalik kõrvaldada.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.