lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1917/9

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 07.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1917/9
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Erimenetlus
Kuulutamise aeg
07.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
761
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-1917

Määruse kuupäev

7. oktoober 2016

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Danel Parmase esialgse õiguskaitse taotlus Tartu Vangla 18.08.2016. a käskkirja nr 6-1/872 täitmise peatamiseks.

Resolutsioon

Jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale on õigus esitada määruskaebus otse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (HKMS § 252 lg 7 ja § 204 lg 2).

Asjaolud

1.Kinnipeetav Danel Parmas esitas 25.09.2016 Tartu Halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus peatada Tartu Vangla 18.08.2016. a käskkirja nr 6-1/872 täitmine. Taotluse kohaselt on täiendavate julgeolekumeetmete kohaldamisel rikutud kaalutlusõigust, kohaldatav meede (üksisvangistus) on ebaproportsionaalne ning meetme pikaajalisel kohaldamisel on taotleja tervisele laastav mõju. Koos esialgse õiguskaitse taotlusega esitas taotleja menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Vangla esitas 27.09.2016 vastuseks kohtu päringule taotleja vabakasutuskonto väljavõtte ja haldusmenetlusega seotud dokumendid.
3.Tartu Halduskohus jättis 28.09.2016. a määrusega D. Parmase menetlusabi taotluse rahuldamata, esialgse õiguskaitse taotluse käiguta ning andis taotlejale puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks tähtaja.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
4.D. Parmas esitas 03.10.2016 kohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles kinnitas riigilõivu tasumist.
5.Tartu Vangla esitas 06.10.2016 vastuseks kohtu päringule seisukoha, milles palus jätta esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. Vastustaja kinnitusel on vaidlusaluse käskkirja peale 22.09.2016 esitatud vaide menetlus käesoleval hetkel vanglas pooleli. Taotluses toodud põhjendused puudutavad eelkõige põhivaidlust ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspärasust. Õiguskaitse kohaldamise vajadust puudutab üksnes väide, et taotleja tervis saab täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ajal kahjustada. Tervisekaardi andmetel ei ole hetke seisuga D. Parmasel diagnoositud ühtki haigust, mille puhul oleks vastunäidustatud eraldi lukustatud kambrisse paigutamine, teiste kinnipeetavatega suhtlemise või liikumisvabaduse piiramine. Tartu Vanglas on kinnipeetavatele tagatud ööpäevaringselt erakorralise ja vältimatu arstiabi andmine ja seda sõltumata sellest, millisel režiimil kinnipeetav

abi vajamise hetkel viibib. Tervisekaardi andmetel on D. Parmas septembrikuus viibinud 02.09.2016 psühhiaatri vastuvõtul, 09.09.2016 perearsti vastuvõtul, 17.09. ja 27.09.2016 õe konsultatsioonil. Erakorralist sekkumist vajavaid väljakutseid ega seisundeid esinenud ei ole. D. Parmase suhtes esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine ei takista kohtuotsuse täimist ega muuda selle täitmist võimatuks. Samuti ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebuse eesmärgi saavutamist ega muuda seda võimatuks. Samuti ei kaasne esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisega D. Parmase tervisele pöördumatud kahju, vajaliku arstiabi andmine on vanglas D. Parmasele tagatud. Kohtu seisukoht

6.Vastavalt HKMS § 249 lg-tele 1 ja 2 võib esialgse õiguskaitse taotluse esitada halduskohtule igas menetlusstaadiumis või vaidemenetluse ajal. Kuna Tartu Vangla poolt kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et taotleja vaie Tartu Vangla 18.08.2016. a käskkirjale nr 6-1/872 on menetluses, on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatav.
7.HKMS § 249 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.
8.Kohus jätab D. Parmase esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise poolt räägib asjaolu, et ei selgu, milles seisnevad pöördumatult kahjulike tagajärgede oht taotluse esitajale juhul, kui esialgset õiguskaitset vaidemenetluse ajal ei kohaldata. Kohus nõustub vastustajaga, et ainus esialgse õiguskaitse kohaldamise vajadust puudutav väide seondub taotleja tervise väidetava halvenemisega. Samas on taotleja väide, et lukustatud kambris hoidmisel tema tervislik seisund halveneb, paljasõnaline. Tartu Vangla selgitustest nähtub, et taotlejale on tagatud nii erakorraline arstiabi kui ka üld- ja eriarstiabi, mida taotlejale on septembrikuus korduvalt võimaldatud. Taotleja väide, et pikaajaline täielik isolatsioon teistest kinnipeetavatest võib tema tervisele laastavalt mõjuda, ei ole antud juhul piisav esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kohus nõustub, et Euroopa Inimõiguste Kohus on lugenud Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 3 rikkumiseks mitmeid aastaid kestnud üksikvangistuses hoidmist (Rzakhanov vs Aserbaidžaan nr 4242/07; Sabev vs Bulgaaria nr 27887/06; Chervenkov vs Bulgaaria nr 45358/04; Savić vs Läti nr 17892/03; Razvyazkin vs Venemaa nr 13579/09). Samas ei ole käesoleval hetkel alust eeldada, et isikut hoitakse lukustatud kambris pikaajaliselt, s.o aastaid. Ühtlasi ei saa lühiajaline lukustatud kambris hoidmine mõjuda isiku tervisele sedavõrd intensiivselt, et kaaluks üle võimaliku ohu vangla julgeolekule. Ka Euroopa Inimõiguste Kohtu eelviidatud praktikas on selgitatud, et kinnipeetud isiku eraldamine teistest kinnipeetavatest ei ole iseenesest artikli 3 riive siis, kui sellisel meetmel on julgeoleku tagamise, isiku kaitse või karistamise eesmärk. Küll aga peab pikaajalise üksikvangistusega kaasnema isiku seisundi pidev hindamine, sh selle mõju hindamine tema vaimsele ja füüsilisele tervisele. Käesoleval hetkel puudub alus arvata, et isiku seisundit ei jälgitaks piisavalt põhjalikult, arvestades tema sagedasi arstivisiite viimase kuu aja vältel. Kohtu hinnangul ei raskenda esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmine kaebaja õiguste kaitset tulevikus ega põhjusta kaebajale pöördumatuid tagajärgi. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium