Maksuõigus › Maksuotsused

võimalike seletuste kohta. Maksuhaldur ei saa lugeda isiku võimalikku seletusi paljasõnaliseks ilma isikut reaalselt üle kuulamata. BC Berry OÜ-l ei ole puutumust OÜ Reknar Grupp ja Charazy OÜ vaheliste tehingutega ning ta ei pea vastutama selle eest, kas tema tehingupartnerid käituvad maksuõigussuhetes õiguspäraselt või mitte. MTA ei ole seadnud kahtluse alla asjaolu, et kaebajale kaupade müüja, OÜ Reknar Grupp, on olnud tegutsev äriühing. Maksuotsuses puuduvad põhjendused, miks ei saanud OÜ Reknar Grupp olla kaebajale kauba müüjaks. Maksuotsuses on kinnitatud, et OÜ Reknar Grupp oli tegutsev ettevõte ja tegeles suhkru hulgimüügiga, sh müüs osaühing 2012. aastal AS-ile Selver suhkrut ja 2013. aastal metsasaadusi (seeni). Kaebaja on seisukohal, et kui OÜ Reknar Grupp on võimeline teostama laialdast suhkruäri ja müüma metsasaadusi suurele kaubandusketile, siis on see äriühing võimeline tegelema ka metsasaaduste kokkuostu ja edasimüügiga, sh ka kaebajale. MTA 05.05.2014. a vaideotsuse nr 6-1/2113-3 kohaselt ei olnud maksuhaldur tuvastanud BC Berry OÜ teadlikkust asjaolust, kas Reknar Grupp OÜ oli tegelik müüja või ei. Võrreldes varasema maksuotsusega ei ole maksuhalduri sellekohased järeldused vaidlustatavas maksuotsuses muutunud. Kaebaja hinnangul oleks sellekohaste järelduse tegemiseks olnud vaja koguda uusi tõendeid, mida maksuhaldur ei teinud. Asjaolust, et kaebaja on oma raamatupidamises võtnud aluseks Reknar Grupp OÜ koostatud arveid ja saatelehti ei saa eeldada, et kaebaja kontrollis nende sisulist õigsust. Samuti ei näita nimetatud asjaolu, et kaebaja oli teadlik, et kaupa vedavate sõidukite puhul ei olnud tegemist Reknar Grupp OÜ sõidukitega. Kaebaja hinnangul on mõeldamatu eeldada, et kauba ostja kontrollib tagantjärgi saatelehel olevate sõidukite omandisuhet või kuuluvust. Ükski õigusakt ei näe ette, et ostja kohustust näidata üles kõrgendatud hoolikust seente ja marjade päritolu selgitamisel. Samuti ei näe ükski õigusakt ette seente ja marjade ostmisel täiendavate ning kohustuslike dokumentide täitmist. MTA on mõistnud valesti metsasaaduste spetsiifilise turu toimimist. Kaebaja ei nõustu MTA seisukohaga, et tavapäraselt kaalub müüja ise kauba ja koostab selle kohta saatelehe. Tegelikkuses kaalub kauba (marjad) ostja. Ebaõige on MTA seisukoht, et marjade/seente puhul on vajalik külmutuse olemasolu, tegelikkuses piisab, kui kaupa transporditakse jahutatud tingimustes. Samuti on ebaõige MTA järeldus, et reeglina toimetatakse metsasaadused veel samal päeval lõppkokkuostjatele.

kontor asus samal aadressil ning see ei tõenda tegelike lepinguliste suhete olemasolu Reknar Grupp OÜ ja BC Berry OÜ vahel. A.T. võimalikud selgitused ei muudaks MTA järeldust Charazy OÜ osas, s.o et Charazy OÜ ei saanud müüa Reknar Grupp OÜ-le metsasaadusi. A.T. seletuse puudumist ei peetud 05.05.2014. a vaideotsuses äramärkimist nõudvaks puuduseks. BC Berry OÜ ja Reknar Grupp OÜ juhatuste liikmed olid kauaaegsed tuttavad, kellel oli võimalik leppida kokku fiktiivsete dokumentide vormistamises ja maksuhaldurile seletuste andmises. MTA hinnangul ostis kaebaja metsasaadusi tõenäoliselt kokku eraisikutelt. Vastustaja leiab, et nimetatud asjaolud ei jäta mingit kahtlust selles, et BC Berry OÜ oli teadlik, et Reknar Grupp OÜ ei olnud tegelik müüja, isegi kui seda poleks maksuotsuses selgesõnaliselt väljendatud. Maksuhalduri järeldused Charazy OÜ ja Reknar Grupp OÜ vaheliste lepinguliste suhete puudumise kohta on asjakohased, kuivõrd sellest tuleneb järeldus lepinguliste suhete puudumise kohta Reknar Grupp OÜ ja BC Berry OÜ vahel. MTA osutab, et vaidlustatava maksuotsuse järeldused on tehtud tõendeid ja asjaolusid nende kogumis ja vastastikuses seoses hinnates, mitte üksnes Charazy OÜ ja Reknar Grupp OÜ vaheliste tehingute puudumise alusel. Asjaolu, et Reknar Grupp OÜ tegeles suhkru ostmise ja müügiga, ei välista fiktiivsete arvete väljastamist BC Berry OÜ-le metsasaaduste eest. J.J. on kinnitanud 21.01.2014. a vastuses maksuhaldurile, et 2012. aastal ei müünud Reknar Grupp OÜ AS-le Selver metsasaadusi. Asjaolu, et Reknar Grupp OÜ võis müüa AS-le Selver seeni 2013. aastal, ei puuduta mingil määral käesolevat vaidlust. Reknar Grupp OÜ saatelehtede sisu ja vormistamise praktika, mis erineb teiste müüjate saatelehtede vormistamisest, on iseenesest asjaoluks, mis kinnitab tehingute näilisust. Saateleht on müüja poolt koostatav kauba saatedokument, mille alusel ostja võtab kauba vastu ning millele olevaid andmeid, sealhulgas andmeid vedaja kohta, kauba sortimenti ja kogust kauba saaja kinnitab. Eluliselt ebausutavaks tuleb pidada kaebaja väidet, et Reknar Grupp OÜ saatelehed vormistas BC Berry OÜ pärast kauba ülekaalumist ainult selleks, et anda Reknar Grupp OÜ-le andmeid arvete esitamiseks. Kauba saatelehtede väidetud viisil vormistamisel jääks arusaamatuks, kes kandis saatelehtedele andmed transpordivahendite kohta. 24.04.2015 toimunud kohtuistungil märkis vastustaja esindaja, et maksuotsuse faktiliseks aluseks on asjaolu, et kaebaja teadis, et arvel kajastatud müüja ei ole tegelik müüja. Põhjendatud on kahtlus, et kaebaja korraldas ise ostu eraisikutelt. Reknar Grupp OÜ roll oli vormistada vastavad dokumendid.

Kohtumenetlus esitatud seisukohtadest nähtuvalt peab maksuhaldur maksuotsuse faktiliseks aluseks seda, et metsasaaduste müügitehinguid BC Berry OÜ ja Reknar Grupp OÜ vahel ei toimunud ning kaebaja teadis, et tegelikuks müüjaks ei ole Reknar Grupp OÜ. Halduskohtu hinnangul on vastustaja seisukoht eksitav ega vasta maksuotsuses märgitule. Kuna maksuhaldur on seisukohal, et kaebaja on metsasaadused soetanud vahetult füüsilistelt isikutelt ja kasutanud Reknar Grupp OÜ-d üksnes fiktiivse arve vormistajana, siis tegelikkuses tugineb maksuotsus kahtlusele, et kaebaja on osaline maksupettuses. Riigikohus on selgitanud, et maksupettuse konspiratiivse iseloomu tõttu on maksuhalduril raske või võimatu esitada maksuotsuses ja ka kohtule otseseid tõendeid sellise rikkumise kohta. Maksupettuses osalemise põhjendatud kahtlust kinnitavad seepärast enamasti asjaolud ja kaudsed tõendid kogumis. Põhjendatud kahtluse tõendamise standard on oluliselt madalam kui teo tõendamisel süüteomenetluses. Maksumenetluses piisab mõistlikust kahtlusest, mida põhjendatakse ja mis on eluliselt usutav (RKHKo 04.06.2013, 3-3-1-15-13, p 13). Halduskohtu hinnangul ei tulene käesoleval juhul maksumenetluses tuvastatud asjaoludest põhjendatud kahtlust selles, et kaebaja ei ole metsasaadusi Reknar Grupp OÜ-lt soetanud. Vaidlust ei ole selles, et Reknar Grupp OÜ on ettevõtlusega tegelev äriühing, millel on töötajad, tegutsemiseks vajalikud ruumid (ladu Jaamamõise 38, Tartus; kontor Jalaka 60A) ja transpordivahendid (Ford Transit kaubik 362TJT ja haagis 83ZJG). Reknar Grupp OÜ seadusliku esindaja J.J. selgituste kohaselt (maksutoimiku leht (mtl) 152) on ta füüsilise isikuna tegelenud metsasaaduste kokkuostuga juba alates 2005. aastast. OÜ-lt Reknar Grupp metsasaaduste soetamise tõendamiseks on maksumenetluses esitatud Reknar Grupp OÜ arved ning kauba saatelehed. Nii kaebaja, kui Reknar Grupp OÜ on müügitehingute toimumist kinnitanud ja kauba eest on tasutud ülekandega müüja arvelduskontole. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja on raamatupidamises kajastanud vaidlusalusel perioodil füüsilistelt isikutelt metsasaaduste soetamist. Riigikohus on sedastanud, et eeskätt ja enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning (kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta. Kõiki tõendeid kogumis hinnates ei saa jätta konkreetse põhjenduseta esimeses lauses nimetatud tõendeid kõrvale (RKHKo 09.05.2013, 3-3-1-81-12, p 16). Käesolevas asjas on maksuhaldur olulises osas keskendunud Reknar Grupp OÜ ja Charazy OÜ vaheliste väidetavate tehingute kohta tõendite kogumisele ning leidnud, et kuna Charazy OÜ ei saanud Reknar Grupp OÜ-le metsasaadusi tarnida, siis vastavalt ei saanud Reknar Grupp OÜ ka kaebajale metsasaadusi tarnida. Kohus leiab, et maksuhalduri järeldused ei ole kooskõlas Riigikohtu praktikaga selles küsimuses. Asjaolu, et Charazy OÜ ei saanud kaupa Reknar Grupp OÜ-le tarnida või, et Charazy OÜ vastab variäriühingu tunnustele ei anna alust tehingute toimumise kohta esitatud dokumentide fiktiivseks pidamiseks. Halduskohtu seisukohta ei muutnud asjaolu, et tehingute tõendamiseks esitatud osal saatelehtedest ei ole märgitud kauba kohale toimetanud sõidukit või sõiduki andmed võivad olla ebatäpsed. Maksuhaldur on tuvastanud, et saatelehtedel nimetatud sõidukitest kaks olid Reknar Grupp OÜ kasutuses, üks Charazy OÜ seadusliku esindaja kasutuses ja üks Logomandia OÜ ning väidetavalt on sellega teostatud veo tellinud Reknar Grupp OÜ töötaja I.R. . Maksumenetluses kogutud tõendid ei osuta vähemalgi määral võimalusele, et BC Berry OÜ seaduslike esindajate või töötajate kaudu olnuks seotud nende sõidukite käitamisega või saanuks mõjutada sõidukite kasutamist metsasaaduste toimetamiseks kaebaja asukohta. Halduskohus nõustus kaebajaga, et tehingute toimumist ei sea kahtluse alla asjaolu, et kaebaja esindaja ei kontrollinud kauba kogust vahetult kauba saabumisel, vaid hiljem, ning müügiarved ja ka saatelehed vormistas Reknar Grupp OÜ kaebajalt saadud andmete alusel. Vastuseks kaebaja esindaja järelepärimisele on metsasaaduste kokkuostmisega pikaajaliselt tegelenud AS Saarek selgitanud (tl 35p), et reeglina kaalub kauba/marjad ostja, kes vaatab kauba üle ja praagib ebakvaliteetse kauba välja. Pidades silmas, et J.J. oli kaebaja seaduslikule esindajale

tuttav ning Reknar Grupp OÜ kontor asus kaebaja asukohas saab pidada eluliselt usutavaks, et J.J. toimetas kauba ise kaebaja lattu ning sai hiljem kaebajalt infot kauba koguse kohta. Kauba tarnimise sellist korraldust on kinnitanud nii M.P. (mtl 103), I.K. (mtl 113-116) ja E.P. (mtl 120-123). Ka M.V. (mtl 132) on kinnitanud, et J.J. tõi Reknar Grupp OÜ esindajana kaupa kaebaja lattu. Ka see, et mõni teine tarnija (Figuraata OÜ, Kodeero OÜ) oli kauba ise eelnevalt kaalunud ja saadud andmete alusel kauba saatedokumendid vormistanud, ei lükka ümber isikute selgitusi Reknar Grupp OÜ-ga rakendatud praktika kohta. E.P. i kinnitusel tehti ka teiste tarnijate toodud kauba kontrollkaalumisi. On ilmne, et erinevuse korral loetakse müüdud koguseks tegelikult ostjani jõudnud kauba kogus, mitte tarnija poolt varem tuvastatu. Riigikohus on leidnud (RKHKo 09.05.2013, 3-3-1-81-12, p 16), et sarnastes asjades on asjassepuutumatu seisukoht, et müüja ei saanud kaupa ostjale üle anda seepärast, et selle kauba soetamine müüja poolt pole kontrollitav või et müüjal ei saanud sellist kaupa olla. Maksustamise seisukohast ei oma tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte. Kui müüjal ei saanud sellist kaupa tõepoolest õiguspäraselt olla, ei saa ainuüksi sellest asjaolust järeldada, et kaupa polnudki. Riigikohtu seisukohast tulenevalt ei ole ka käesolevas asjas oluline, kas Reknar Grupp OÜ võis kauba Charazy OÜ-lt õiguspäraselt omandada või mitte. Olukorras, kus Reknar Grupp OÜ-l on olemas vahendid ning teadmised ja kogemused metsasaaduste kokkuostmiseks füüsilistelt isikutelt, maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et J.J. on tarninud kaupa kaebaja lattu, puuduvad andmed selle kohta, et kaebaja oleks Reknar Grupp OÜ tegevust mõjutanud või omanud juurdepääsu kauba väidetavalt kaebajale toonud transpordivahenditele, ei näe kohus alust põhjendatud kahtluseks, et BC Berry OÜ ei ole Reknar Grupp OÜ-lt vaidlusaluste tehingute järgi metsasaadusi saanud. Sellise kahtluse tekitamiseks pidanuks maksuhaldur põhjendama, miks ta jätab kõrvale võimaluse, et Reknar Grupp OÜ ise on korraldanud metsasaaduste kokkuostmise füüsilistelt isikutelt ning kasutanud Charazy OÜ-d fiktiivsete arvete vormistajana. Maksumenetluses tuvastatud asjaolude pinnal on selline järeldus vähemalt sama tõenäoline, kui maksuotsuse seisukoht, et tehinguid kaebaja ja Reknar Grupp OÜ vahel tegelikkuses ei toimunud. Sellises olukorras ei ole alust väita, et põhjendatud on kahtlus just Reknar Grupp OÜ-ga tehingute mittetoimumises. Maksuhaldur on leidnud, et metsasaaduste tarnimine saatelehtedel nimetatud sõidukitega J.J. kirjeldatud viisil, s.o esmalt Reknar Grupp OÜ lattu ja siis samal päeval sama sõidukiga kaebaja lattu, ei ole eluliselt usutav ega tegelikkuses teostatav. Kuna ka nõustumine vastustajaga ei suurenda tõenäosust, et kaebaja ise, mitte Reknar Grupp OÜ soetas metsasaadused õigusvastaselt, siis kohus vastustaja seisukohta täiendavalt ei analüüsi. Samal põhjusel ei hinda kohus vastustaja väidet, et metsasaaduste, kui kiiresti rikneva kauba puhul ei ole sedavõrd pikk, Charazy OÜ-st alguse saanud, tarneahel eluliselt usutav. Vastavalt maksukorralduse seaduse (MKS) § 150 lg-le 1 lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Riigikohus on selgitanud, et tõendamiskoormus läheb üle maksukohustuslasele kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (RKHKo 25.03.2009, 3-3-1-03-09, p 20). Halduskohtu hinnangul ei olnud maksuhaldur maksuotsust piisavalt põhjendanud selleks, et tõendamiskoormus oleks kaebajale üle läinud. Seetõttu vaatamata sellele, et kaebaja ei ole suutnud esitada täiendavaid tõendeid kauba soetamise kinnitamiseks, ei ole alust lähtuda eeldusest, et vaidlusaluseid tehinguid tegelikult ei toimunud. Halduskohtu hinnangul ei ole maksuhaldur kasutanud kõiki võimalusi kaebaja maksukohustust puudutavate tõendite kogumiseks. Näiteks on maksuhaldur jätnud kasutamata võimaluse uurida, millises koguses kaebaja heaks töötavad kokkuostjad metsasaadusi soetasid, kas see kogus on täies ulatuses kaebaja raamatupidamises kajastatud või milline on füüsilistelt isikutelt soetatud metsasaaduste osakaal võrreldes varasemate või hilisemate aastatega.

MTA 10.11.2014. a maksuotsus nr 12.2-3/009890-21 on õigusvastane, kuna tugineb asjaolule, mille esinemise põhjendatud kahtlust ei ole maksuotsuses piisavalt põhjendatud. Põhjendamisviga on oluline, sest kauba Reknar Grupp OÜ poolt tarnimise faktist sõltub, kas kaebaja oli õigustatud tehingutelt sisendkäibemaksu maksuarvestuses maha arvama või mitte.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

- Halduskohus on tõendite hindamisel kõrvale jätnud isegi enda poolt loetletud asjaolud, millele tugineb kohtuotsuse kohaselt maksuhalduri järeldus, näiteks kauba väidetava liikumise kohta, raha liikumise kohta, M.P. i rolli kohta jne. - MKS § 150 lg-st 1 ja § 59 lg-st 1 lähtuvalt lasub nii maksumenetluses kui kohtumenetluses kummalgi poolel tõendamiskoormus oma väidete osas. Kohtupraktika kohaselt läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele, kui maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud (RKHKo 25.03.2009, 3-3-1-3-09, p 20; 05.05.2010, 3-3-1-18-10, p 13). Maksuotsus on nõuetekohaselt motiveeritud ja tõendamiskoormus on sellega BC Berry OÜ-le üle läinud. Maksuotsuse kummutamiseks ei piisa seega maksuotsuse kriitikast, millega maksukohustuslane on piirdunud oma eriarvamuses ja kaebuses, vaid maksuotsuse seisukohtade kummutamiseks peaks ta esitama omapoolsed asjakohased tõendid, mida ta siiani teinud ei ole. Halduskohus ei ole poolte tõendamiskoormuse jaotumisele vähimatki tähelepanu pööranud. - Riigikohus on käsitlenud ostja-müüja vaidluste puhul korduvalt ostja pahausksuse tõendamise probleemi ehk nn „teadis“, „pidi teadma“ ja maksupettuse küsimust juhul, kui puudub kahtlus kauba olemasolus (näit RKHKo 05.05.2010, 3-3-1-18-10 p 10; 20.01.2010, 3-3-1-74-09, p-d 10 ja 11; 24.01.2011, 3-3-1-73-10, p-d 13-15 jt). Kohtupraktika kohaselt ei lange maksupettuse ja „teadis“ variandi mõisted kokku, vaid maksupettus on osa „teadis“ variandist. Maksupettusele viitavad eritunnused (näit tehingu väidetavalt teinud äriühingute esindajate omavahelised perekondlikud, alluvuslikud või ärialased sidemed, müüja poolt väljamakstud summade tagastamine jms). Maksupettusele viitavate tunnuste esinemine toob kaasa madalama tõendamise standardi ning põhjendatud kahtluse korral läheb tõendamiskoormus üle maksukohustuslasele. MTA ei ole maksuotsuses viidanud maksupettuse toimepanemisele BC Berry OÜ poolt. Vastupidi, näiteks on maksuotsuses öeldud: „Hinnates käesoleva kontrolli käigus saadud tõendeid kogumis, on maksuhaldur seisukohal, et Reknar Grupp OÜ poolt BC Berry OÜ-le esitatud arvetega püüti varjata tehingu tegelikke osapooli ning BC Berry OÜ oli sellest teadlik.“ Aga isegi juhul, kui maksuotsuses oleks püütud tõendada maksupettuse toimumist, ei oleks maksuhalduri viide ostja teadmisele tehingute mittetoimumisest ebaõige. Maksupettus ei saa toimuda tehingupoolte teadmiseta. - Tehingutes väidetavalt osalenud äriühingute ja nende tegevuse iseloomustus ei tõenda küll otseselt arvete fiktiivsust (otseste tõendite leidmine ongi maksumenetluses äärmiselt harvaesinev), kuid on üheks asjaoluks, mis kuulub hindamisele kogumis muude asjaolude ja tõenditega. - Viide AS Saarek arvamusele, et kauba kaalub ostja, ei ole asjakohane, sest tegemist on äriühinguga, kelle töökorraldus ei ole kohtule ega maksuhaldurile tuttav ning seetõttu on kaugeleulatuvate järelduste tegemine metsasaaduste „reeglina“ kaalumise kohta käesolevale vaidlusele rakendatav. - Viide lahendile RKHKo 09.05.2013, 3-3-1-81-12 ei ole asjakohane, sest apellant ei ole esitanud väiteid kauba päritolu õigusvastasusest (metsasaaduste kokkuost kodanikelt ei ole õigusvastane), mis tõendaks kauba puudumist. - Kaebaja ei ole väitnud, et maksuhaldur ei ole kasutanud kõiki võimalusi kaebaja maksukohustust puudutavate tõendite kogumiseks, näiteks ei ole uurinud, missuguses koguses kaebaja heaks töötavad kokkuostjad metsasaadusi soetasid, kas see kogus on täies ulatuses raamatupidamises kajastatud ja missugune on füüsilistelt isikutelt soetatud metsasaaduste osakaal võrreldes varasemate või hilisemate aastatega. Selgusetu on, mil viisil oleks pidanud maksuhaldur nimetatud andmeid hankima, kuna nimetatud teabe saamine eeldab kaasaaitamiskohustuse täitmist maksukohustuslase poolt. BC Berry OÜ väitis ja väidab jätkuvalt, et ostis metsasaadused arvetel näidatud isikutelt. Halduskohus ei selgita ka seda, kuidas need andmed (isegi kui maksuhalduril oleks olnud võimalik neid hankida) oleksid mõjutanud sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsuse küsimust.

raamatupidamises kajastatud või milline on füüsilistelt isikutelt soetatud metsasaaduste osakaal võrreldes varasemate või hilisemate aastatega. MTA arvates ei ole need kohtu etteheited asjakohased ja ta ei saa aru, kuidas need asjaolud võinuks mõjutada maksukohustust. Halduskohus selgitas ka seda momenti istungil MTA esindajale, kes on ka apellatsioonimenetluses MTA esindaja. OÜ BC Berry on alati esitanud maksuhalduri nõutud teave, mistõttu ei oleks täiendavate andmete esitamine olnud küsimuseks. - MTA on antud kontrolli puhul olnud passiivne. Kaebuse asjaolude kohaselt oli MTA ise vaide lahendajana esmase maksuotsuse juba põhjendamatuse tõttu kehtetuks tunnistanud. Seejärel andis maksuhaldur välja samasisulise maksuotsuse, kogumata täiendavalt tõendeid. Kolmandatelt isikutelt M.V. ja A.T. ei võetudki seletust, kuna maksuhaldur pidas seda asjakohatuks, hoolimata kaebaja taotlustest.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

ja haagis 83ZJG). Reknar Grupp OÜ seadusliku esindaja J.J. selgituste kohaselt (mtl 152) on ta füüsilise isikuna tegelenud metsasaaduste kokkuostuga juba alates 2005. aastast. BC Berry OÜ töötajad E.K. ja E.P. ning J.J. on kirjeldanud metsasaaduste liikumist ühtemoodi: kauba toimetas Jalaka 60A lattu kohale J.J. , kel oli oma võti ja kes märgistas kohale toimetatud alused sildiga „Reknar Grupp OÜ“, mille järel BC Berry OÜ töötajad kaalusid kohale toodud metsasaadused (mtl 114-117, 120-122, 153). J.J. väitis esmalt, et kaalus kaupa Reknar Grupp OÜ laos Jaamamõisa 38 (mtl 153), kuid hiljem, et kaalus metsasaadusi kaebaja laos aadressil Jalaka 60A (mtl 177). M.P. i seletuste kohaselt edastas ta kaalumisandmed J.J. le, kes koostas saatelehed ja arved (mtl 103-104). Vastuolu J.J. ütlustes kauba kaalumise kohta ei muuda veel ebausutavaks asjaolu, et kaupa tõi BC Berry OÜ lattu tõenäoliselt J.J. . Ka pikaajalised tutvused M.P. i ja J.J. ning I.R. a, L.L. ja J.J. vahel ei tõenda veel OÜ-de Reknar Grupp ja BC Berry vaheliste tehingute mittetoimumist. Ka ülejäänud maksuhalduri nimetatud argumendid ei kummuta tõenäosust, et kauba toimetas kohale J.J. . Maksuhalduri välja pakutud versioon ei ole kaebaja väidetust sugugi tõenäolisem, sest puuduvad igasugused viited sellele, et BC Berry OÜ töötajad oleksid samal perioodil tegelenud ise kauba kokkuostmisega eraisikutelt, nagu maksuhaldur väidab. Ringkonnakohus leiab, et eelpool öeldu valguses ei ole võimalik asuda uurima, kas kaebaja teadis või pidi teadma mingeid asjaolusid. Kuna maksuhaldur ei ole esitanud tõendeid, mida kogumis hinnates oleks kaebaja versioon asjade kulust piisavalt ebatõenäoline, siis ei saa ka arutleda võimaliku subjektiivse koosseisu üle.

ning märkinud: „Maksukohustuslane peab olema võimeline esitama tõendeid tehingute toimumise kohta ning siinjuures ei saa piirduda vaid formaalsete tõenditega nagu arvete olemasolu või asjaolu, et teine pool on müüki deklareerinud. Üksnes arve esitamine ei tõenda kauba tegelikku müümist ja saamist nagu ka arve alusel raha maksmine ja deklareerimine, kui puuduvad faktilised asjaolud, mis tõendaksid majandustehingute tegelikku toimumist arvel näidatud poolte vahel“ (tl 28). See maksuhalduri seisukoht ei pruugi olla kooskõlas kehtiva maksuseaduse ja Riigikohtu eelpool nimetatud tõlgendustega. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha sama KMS §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Sisendkäibemaks on maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks (KMS § 29 lg 3 p 1). KMS § 37 lg 1 järgi on maksukohustuslane kohustatud väljastama kauba võõrandamise või teenuse osutamise korral arve täpsemalt määratletud perioodi jooksul. Käesoleval juhul on kaup olemas, pooled ja tunnistajad on kinnitanud kauba toomist J.J. poolt, on olemas nõuetekohased arved ja nende eest on tasutud pangaülekannetega. Üheks võimalikuks faktiliseks asjaoluks, mis oleks võinud seada tehingute toimumise kirjeldatud viisil kahtluse alla, oleks võinud olla J.J. tegutsemine metsasaaduste toomisel sisuliselt BC Berry OÜ töötajana, mitte Reknar Grupp OÜ esindajana. Seda võimalust ei ole maksuhaldur kaalunud ega tõendanud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk

/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel

/allkirjastatud digitaalselt/ Madis Ernits

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.