Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Indrek Lepsoo avaldus
Trest OÜ pankroti väljakuulutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 30.06.2016 määrus pankrotihalduri nimetamata jätmise kohta
ajutise
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo määruskaebus Menetlusosalised esindajad
ja
nende Võlausaldaja: Metexcom OÜ (pankrotis, registrikood 11535856) pankrotihaldur Indrek Lepsoo, lepinguline esindaja vandeadvokaat Denis Piskunov Võlgnik: 1 Trest OÜ (registrikood 10343636), lepinguline esindaja vandeadvokaat Viktor Särgava
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Resolutsioon:
1.Harju Maakohtu 30.06.2016 määrus jätta muutmata.
2.Määruskaebus jätta rahuldamata.
3.Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib menetluskulude jaotuse osas esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Muus osas ei saa määruskaebust esitada (PankrS § 5 lg 2, § 15 lg 5). Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab
menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik
1.27.05.2016 esitas Metexcom OÜ (pankrotis) pankrotihaldur Indrek Lepsoo (võlausaldaja, avaldaja) Harju Maakohtule avalduse 1 Trest OÜ (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Lisaks palus avaldaja pankrotiavalduse tagada ning peatada täitemenetluse täiteasjas nr 008/2015/2667 kuni ajutise halduri nimetamiseni või pankrotiavalduse lõpliku lahendamiseni ja tühistada 01. juuniks 2016 määratud enampakkumine Tallinnas, Võsa tee 1 (registriosa nr 17984901) asuva kinnistu suhtes.
2.Pankrotiavalduse kohaselt on avaldajal võlgniku vastu alusetust rikastumisest tulenev nõue. Võlgniku ja Metexcom OÜ (pankrotis) vahel oli 01.12.2008 sõlmitud leping nr 02-081201, mille kohaselt tellis Metexcom OÜ (pankrotis) võlgnikult raamatupidamis- ning asjaajamisteenuseid. Lepingu p 3.2 sätestas, et tellija tasub raamatupidamisteenuste eest fikseeritud tasu koos käibemaksuga 4248 krooni (s.o 271,50 eurot). 01.02.2014 sõlmitud lepingu lisas nr 8 on pooled kokku leppinud, et raamatupidamisteenuste eest tasub tellija fikseeritud tasu 2400 eurot. Alates 2013.a on Metexcom OÜ (pankrotis) teinud võlgnikule 25 erinevates summades makset. Kokku on perioodil aprill 2013 – september 2014 tehtud makseid summas 40 144,74 eurot. Võlausaldaja poolt 11.05.2016 esitatud pankrotihoiatuses on võlausaldaja lähtunud eeldusest, et vahepealsed lepingu lisad 1-7 ei puuduta raamatupidamisteenuse hindu. Võlgniku vastusest pankrotihoiatusele aga nähtub, et lisadega 2-7 on järk-järgult tõstetud raamatupidamisteenuse hinda. Lisa 7 kohaselt kohustus Metexcom OÜ (pankrotis) tasuma raamatupidamisteenuse eest fikseeritud tasu 1768,80 eurot. Võlgnikuga sõlmitud leping ja lisad kuni lisani 7 on ilmselt õiguslikult kehtivad. Lepingu ja lepingu lisad nr 2-7 on Metexcom OÜ (pankrotis) poolt allkirjastanud juhatuse liige KK. Seevastu lisa nr 8 on allkirjastanud juhatuse liige DS ja võlgniku poolt volikirja alusel DS abikaasa OS. Avaldaja on seisukohal, et 01.02.2014 sõlmitud lepingu lisa nr 8 on tühine. Vastavalt äriseadustiku (ÄS) § 181 lg-s 3 sätestatud seadusjärgse esindusõiguse piirangu kohaselt on juhatuse poolt iseendaga ja enda kontrollitava ettevõtjaga osaühingu nimel tehingu tegemine keelatud. Antud juhul on tegemist olukorraga, kus juhatuse liige DS on sõlminud tehingu äriühinguga, kus ta on 100% omanik, Metexcom OÜ (pankrotis) osanike nõusolekut tehingu tegemiseks ei ole ning seejuures on tõstetud raamatupidamisteenuste tasu ühe aasta jooksul 35% ulatuses. Vastavalt TsÜS § 84 lg 1 ei ole tühisel tehingul algusest peale õiguslikke tagajärgi ning tühise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumine sätetele.
3.Alusetu rikastumine on toimunud ulatuses, milles võlgnikule makstud tasu ületab lepingu lisas nr 7 kokkulepitud raamatupidamisteenuse tasu, sh osas, milles enne lisa 8 sõlmimist on makstud lepingus kokkulepitust suuremat tasu. Lisa 7 järgi oli raamatupidamisteenuste tasu suuruseks kuus 1768,80 eurot. Metexcom OÜ (pankrotis) poolt 05.09.2014, 01.08.2014, 02.07.2014, 03.06.2014, 12.05.2014, 02.04.2014, 07.03.2014, 04.02.2014 kuupäevadel võlgnikule tehtud maksed sisaldavad vähemalt 2400 euro ulatuses raamatupidamisteenust, mille kehtiv hind on 1768,80 eurot. Seega on võlgnik saanud alusetult tasu vähemalt 5049,60 euro ulatuses (2400-1768,80=631,20; 631,20*8=5049,60 eurot). Seejuures tuleb arvestada, et 03.06.2014, 12.05.2014, 07.03.2014 ja 04.02.2014
maksed on suuremad kui 2400 eurot, seega on nende maksete osas alusetu rikastumine veelgi suurem. Lisaks ei ole võlausaldaja antud juhul arvestanud väiksemate masketega, mille puhul väidetavalt on tegemist asjaajamisteenusega, kuid mille osutamine ja põhjendatus on küsitav. Nõude täpne suurus selgub pankrotimenetluses nõuete esitamise ja kaitsmise tulemusena. Igal juhul on võlausaldajal selge nõue vähemalt summas 5049,60 eurot.
4.Lisaks sellele, et võlgnikul on avaldaja ees täitmata rahaline kohustus, ajendab pankrotiavaldust esitama soov takistada võlgniku ainsa vara, s.o betoonvilla Pirital, müüki ühe sissenõudja väidetava nõude katteks. Võlgniku ainuosanikuks ja ainukeseks juhatuse liikmeks on DS. DS oli ühtlasi juhatuse liige Metexcom OÜ-s kuni selle pankroti väljakuulutamiseni 09.01.2015. Metexcom OÜ pankrotimenetluses sai selgeks, et DS tekitas Metexcom OÜ-le (pankrotis) hiigelkahju, müües väärtusliku metalli maha varatutele äriühingutele. Kahju hüvitamine on võimalik DS-le kuuluva 1 Trest OÜ ainuosaluse arvelt, sest 1 Trest OÜ omandis on betoonvilla Pirital (aadressiga Tallinn, Pirita, Võsa tee 1). Harju Maakohus menetleb tsiviilasjas nr 2-15-8274 avaldaja hagi DS vastu kahju hüvitamiseks summas 394 504,53 eurot, millele lisanduvad viivised. Viidatud tsiviilasjas ei ole hagi tagamise korras võimalik võlgnikule kuuluva kinnistu võõrandamist keelata, kuna nõuet ei ole esitatud 1 Trest OÜ vastu. Enne eelnimetatud tsiviilasjas arutluse all olevate tehingute tegemist on seatud võlgnikule kuuluvale betoonvillale variisikute nimele „tühjad“ hüpoteegid. Korduvalt on sissenõudja ASPIRE Management OÜ nõudel tehtud katseid betoonvillat võlgniku omandist välja viia. Võlgniku pankroti väljakuulutamisel tehakse ausas ja läbipaistvas menetluses selgeks, kes on võlgniku tegelikud võlausaldajad ja mis DS ainuosalus 1 Trest OÜ-s väärt on.
5.31.05.2016 määrusega rahuldas Harju Maakohus avaldaja taotluse pankrotiavalduse tagamiseks ning peatas Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku poolt võlgniku vara suhtes läbi viidava täitemenetluse täiteasjas 008/2015/2667 ning tühistas 01.juuniks 2016 määratud Tallinnas, Võsa tee 1 asuva kinnistu (registriosa 17984901) enampakkumise. Võlgniku vastuväited
6.Võlgnik vaidles pankrotiavaldusele vastu ning leidis, et pankrotiavalduse aluseks oleva nõude puhul on tegemist ilmselgelt ebaselge nõudega, mis kuulub läbivaatamisele hagimenetluses. Nõue põhineb väitel, et võlausaldaja on võlgnikule tasunud perioodil aprill 2013 – september 2014 osutatud raamatupidamisteenuste eest liiga palju. Pankrotiavalduse läbivaatamisel ei ole võimalik hakata tuvastama, kas mingi arve alusel osutatud teenuste eest on tasutud liiga palju või vähe. Selleks tuleks kõik pankrotiavalduse aluseks olevad arved üks haaval läbi lahata, vaadata milliseid teenuseid osutati ja kas teenuste eest osutatud arve oli ülepaisutatud. Arusaadavalt väljub see pankrotimenetluse raamest. Võlgnik leidis, et lepingu lisa 8 ei saa olla tühine. ÄS § 181 lg 3 reguleerib tehinguid äriühingu ja juhatuse liikme vahel, kuid lisa 8 ei ole sõlmitud mitte Metexcom OÜ (pankrotis) ja juhatuse liikme DS vahel, vaid Metexcom OÜ (pankrotis) ja võlgniku vahel. DS ja võlgnik on eraldi õigussubjektid ja neid ei saa samastada. Lisaks eeltoodule ei saa ÄS § 181 lg 3 kohaselt lisa 8 olla tühine ka seetõttu, et tegemist on turutingimustel tehtud tehinguga. Eluvõõras on väide, justkui 2014. aastal tuleks arveldada 2008. aastal sõlmitud lepingus kokku lepitud tasumääradega. Samuti oli 2014 teostatavate tööde maht võrreldamatult suurem kui 2008. Sellest tingituna ka aasta aastalt tasu suurendati. Metexcom OÜ (pankrotis) ei ole vaidlustanud, et ta on esitatud arvete alusel teenuse kätte saanud. Seega, kui pole tõendatud, et osutatud teenuse hind oli ülepaistatud, siis ei oma tähtsust, kas lisa 8 on kehtiv või mitte.
7.Lisaks on pankrotiavalduses aetud segamini võlgnik ja DS. Kuigi pankrotiavalduses on märgitud, et võlgniku pankrotistamata jätmisel tekib avaldajale suur kahju, tuleb märkida, et avaldajal on pankrotiavalduse kohaselt võlgniku vastu vaid 5049,60 euro suurune nõue. Juhul, kui tulevikus võlausaldaja nõue DS vastu rahuldatakse, siis teoreetiliselt saab võlausaldaja oma nõudeid realiseerida 1 Trest OÜ osaku arvelt. Asjatult koormava vaidluse vältimiseks otsustas võlgnik pankrotiavalduse aluseks oleva nõude täita ja raha ära maksta. Võlgnik rõhutas, et täitmisega ta võlausaldaja nõuet ei tunnista, sest täitis selle vaid menetlusökonoomilistel kaalutlustel. Võlausaldaja on kõik arvete alusel osutatud teenused kätte saanud ja kunagi ei ole selle üle vaidlust olnud. Nõue arvete alusel osaliselt raha tagasisaamiseks on esitatud pankrotiavaldusena ilmselgelt pahatahtlikult. Võlgnik ei välista tulevikus selle summa tagasisaamiseks võlausaldaja vastu alusetu rikastumise alusel nõude esitamist. 16.06.2016 tasus võlgnik võlausaldajale täies ulatuses pankrotiavalduse aluseks oleva nõude summas 5049,60 eurot. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
8.Harju Maakohus jättis 30.06.2016 määrusega rahuldamata avalduse võlgnikule ajutise halduri nimetamiseks ning lõpetas tsiviilasja menetluse. Ühtlasi tühistas maakohus pankrotiavalduse tagamise, millega kohus peatas Tallinna kohtutäituri Mati Kadaku poolt võlgniku vara suhtes läbiviidava täitemenetluse täiteasjas 008/2015/2667. Menetluskulud jättis maakohus menetlusosaliste endi kanda.
9.Kohus leidis, et ajutise halduri nimetamine ei ole põhjendatud, kuivõrd esineb PankrS § 15 lg 3 p 6 nimetatud pankrotimenetluse alustamist välistav asjaolu – kohustus, millel pankrotiavaldus põhineb on 16.06.2016 täidetud. Ajutise halduri nimetamata jätmise alused on sätestatud PankrS § 15 lg 3 p-des 1-7. Kohus jätab ajutise halduri nimetamata punkti 1 kohaselt, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust ning punkti 6 kohaselt kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. 16.06.2016 tasus kolmas isik võlausaldajale 5049,60 eurot. Pankrotimenetluse aluspõhimõtteks on, et pankrotimenetluse aluseks olev nõue peab olema selge. Käesoleval juhul on nõue täidetud, mistõttu on pankrotiavalduse alus ära langenud. Kohus leidis, et antud asjaoludel ei ole võimalik ajutist haldurit nimetada.
10.Lähtudes TsMS § 172 lg 1 leidis maakohus, et on õiglane, kui avaldaja ja võlgniku menetluskulud jäävad avaldaja ja võlgniku enda kanda. Kohus lähtus siinkohal asjaolust, et võlgnik ise ei ole kohustust täitnud, selle on täitnud võlgnikku esindav advokaadibüroo, mistõttu ei ole kõrvaldatud võlausaldaja kahtlus, et võlgnik võib tegelikkuses siiski maksejõuetu olla. Pankrotiavalduse esitamisel puudus avaldajal alus arvata, et pankrotiavaldus võidakse sel põhjusel jätta rahuldamata. Määruskaebus
11.15.07.2016 esitas avaldaja Harju Maakohtu 30.06.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks samale maakohtule.
12.Määruskaebuse kohaselt on maakohus alusetult jätnud võlgnikule ajutise halduri nimetatama põhjusel, et nõue on võlgniku poolt peale pankrotiavalduse esitamist täidetud. Määruskaebuse esitaja ei nõustu maakohtu seisukohaga, sest võlgnikul puudus tahe kohustust täita ja teiseks on osa nõudest endiselt täitmata. Kohus on jätnud arvestamata, et
võlgnik on tasunud võlausaldaja nõude ilmselge eesmärgiga vältida pankrotimenetlust. Vastavalt TsÜS § 68 lg-le 2 peab tahteavalduses väljenduma tahe. TsÜS § 75 lg 1 kohaselt tuleb kindlale isikule tehtud tahteavaldust tõlgendada vastavalt tahteavalduse tegija tahtele. Võlgniku tahe rahasumma tasumisel on otseselt suunatud pankrotimenetluse vältimisele, mis mh takistab Pirita betoonvilla müüki ja selle kaudu ühingust vara väljaviimist. Kuna võlgnikul on puudunud tahe kohustus täita, siis ei ole põhjendatud võlgnikule ajutise halduri nimetamata jätmine.
13.Isegi juhul, kui kohus leiab, et rahasumma tasumist koos tagasinõudmise reservatsiooniga saab lugeda nõude täitmiseks, on kohus jätnud arvestamata, et täidetud ei ole kogu võlausaldaja nõuet. Lisaks pankrotiavalduses toodud ilmselgele nõude suurusele 5049,60 eurot, tuleb antud juhul arvestada ka nõude teist osa, st osa, milles võlgnikule tasutud summad ei ole põhjendatud. Lepingu lisa 7 kohaselt kuulus raamatupidamisteenuse eest tasumisele igakuiselt 1768,80 eurot. Võlgnikule on perioodil aprill 2013 kuni september 2014, s.o 18 kuu jooksul tasutud kokku 40 144,74 eurot. Lisa 7 kohaselt kuuluks antud perioodi eest tasumisele 31 838,40 eurot. Seda summat ületavas osas, s.o summas 8306,34 eurot, on võlgnikule tehtud väljamaksed alusetud. Lepingu kehtivuse ajal, sh veel enne lepingu lisa nr 8 sõlmimist, on võlgnikule alusetult tasutud rohkem, kui on lisas 7 toodud tasu. Võlgnik ei ole selgitanud ega põhjendanud, mille eest võlgnik viidatud summas raha sai. Seega on pankrotiavaldust arutades muutunud nõue ka viidatud osas selgeks. Järelikult on avaldaja nõue vähemalt 8306,34 eurot. Kolmas isik on tasunud üks päev enne pankrotiasja istungit 5049,60 eurot. Isegi, kui arvestada nimetatud tasumist kohustuse täitmisena, on avaldajal endiselt nõue vähemalt 3256,74 euro ulatuses. Vastus määruskaebusele
14.Võlgnik vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Edasine menetluse käik
15.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
16.Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
17.PankrS § 15 lg 3 p 6 sätestab, et kohus jätab võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik või kolmas isik on enne ajutise halduri nimetamist täitnud kohustuse, millel pankrotiavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on 16.06.2016 võlgnikku esindav advokaadibüroo teinud avaldajale ülekande summas 5049,60 eurot selgitusega „OÜ 1Trest eest tsiviilasjas nr 2-16-8354 esitatud nõue“(tl 88). Kolleegium leiab, et maakohus on õigesti tuginenud PankrS § 15 lg 3 p 6 ja jätnud põhjendatult ajutise halduri nimetamata, kuna kohustus, millel pankrotiavaldus põhineb on 16.06.2016 kolmanda isiku poolt avaldajale täidetud. Eeltoodut ei muuda ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et võlgnik avaldaja nõuet sisuliselt tunnustanud ei ole. PankrS § 15 lg 3 p 6 alusel ajutise halduri nimetamata jätmisel ei ole kohustust hinnata, millistel põhjustel pankrotiavalduse aluseks olev nõue võlausaldaja ees on täidetud. Kohtu järeldust nõude täitmise kohta ei muuda ka määruskaebuses esitatud väide, et võlausaldaja tegelik nõue on vähemalt 8306,34 eurot ning
nõue on endiselt 3256,74 euro ulatuses täitmata. Kuigi pankrotiavalduses on avaldaja märkinud, et tema nõue on tõenäoliselt suurem kui 5049,60 eurot, on avaldaja tuginenud siiski sellele, et tal on võlgniku vastu selge nõue summas 5049,60 eurot. 20.06.2016, kui maakohtus toimus eelistung ajutise halduri nimetamiseks, on avaldaja saatnud küll kohtule e-kirja, mille kohaselt on tema nõue võlgniku vastu 8306,34 eurot, millest 3256,74 eurot on tasumata (t lk 94). Eelistungi toimumise päeval saadetud e-kirja ei saa aga pidada pankrotiavalduse õigeaegseks ja nõuetekohaseks muutmiseks, mistõttu on maakohus jätnud selle põhjendatult tähelepanuta. Kolleegiumi leiab, et PankrS § 15 lg 3 p 6 mõttest tulenevalt ei saa võlausaldaja ka määruskaebuse menetluses pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet suurendada. Pankrotiavalduses tugines avaldaja sellele, et tal on võlgniku vastu selge nõue summas 5049,60 eurot. See nõue on võlgniku poolt täidetud.
18.Ringkonnakohtu arvates on maakohus viidanud õigesti ka PankrS § 15 lg 3 p-le 1, mille järgi jätab kohus ajutise halduri nimetamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-17-02 tehtud lahendi p-s 10 selgitanud, et pankrotiavalduse aluseks olev nõue ei ole selge ja seda tuleb tõendada hagimenetluses, kui nõude olemasolu kindlakstegemine eeldab asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest. Avaldaja on pankrotiavalduses tuginenud sellele, et avaldaja on võlgnikule teinud alusetult väljamakseid. Avaldaja on põhjendanud, et 01.02.2014 avaldaja ja võlgniku vahel sõlmitud lepingu lisa nr 8, millega tõsteti raamatupidamisteenuste osutamise tasu 2400 euroni, on ÄS § 181 lg 3 tulenevalt tühine ning lisaks on võlgnikule ka enne lepingu lisa 8 sõlmimist makstud lepingus kokkulepitust suuremat tasu. Võlgnik on avaldaja nõudele vastu vaielnud ning tuginenud sellele, et võlausaldaja on kõik esitatud arvete alusel osutatud teenused kätte saanud, lepingu lisa 8 ei ole tühine ning tegemist oli turutingimustel tehinguga. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul eeldab nõude olemasolu kindlakstegemine asjaolude tuvastamist ja õiguslike hinnangute andmist sellises mahus, mis väljub pankrotimenetluse raamest ning pankrotiavalduse aluseks olevat nõuet tuleb tõendada hagimenetluses.
19.Ülaltoodust tulenevalt on maakohus põhjendatult PankrS § 15 lg 3 punktidele 1 ja 6 tuginedes jätnud ajutise halduri nimetamata. Vastavalt PankrS § 15 lg 7 kui kohus ajutist haldurit ei nimeta, siis pankrotiavalduse alusel edasist menetlust ei toimu ja menetlus lõpeb. Seega on maakohus õigesti pankrotiavalduse menetlemise lõpetanud ning avaldaja määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.
20.Ringkonnakohus märgib, et 21.09.2016 esitas avaldaja ringkonnakohtule taotluse, milles palus arutada määruskaebust kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3 sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Kolleegiumi hinnangul ei ole kohtuistungi korraldamine vajalik, mistõttu lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses.
21.Kuna ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata, jäävad määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 järgi kaebuse esitaja kanda. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude rahalist suurust, siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4). Tulenevalt TsMS § 177 lg 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega mõistliku aja jooksul menetlust lõpetava määruse jõustumisest.
22.Vastavalt PankrS § 5 lg 2 võib ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse kohta edasi kaevata üksnes siis, kui see on käesolevas seaduses ette nähtud. PankrS § 15 lg 5 ei võimalda
esitada määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega jäeti rahuldamata määruskaebus maakohtu ajutise halduri nimetamata jätmise määruse peale. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 on määrus edasikaevatav menetluskulude jaotuse osas.
(allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots
(allkirjastatud digitaalselt) Gaida Kivinurm
(allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.