lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-16-1942/8

Riigihanked › Riigihanked

HaldusasiJõustunudTallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja · 30.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1942/8
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Riigihanked › Riigihanked
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
30.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1557
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Avaliku sektori dokumendid

dokumendiregister.ee

Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.

Taotlus
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-16
Teenuse osutamise leping
Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus · Hanke- ja raamleping · 2026-05-07
Kiri
Transpordiamet · Sissetulev kiri · 2026-07-17
Vaidlustus
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-15
Vaidlustaja täiendav seisukoht
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-22
Vaidlustaja menetluskulude taotlus ja nimekiri
Rahandusministeerium · Sissetulev kiri · 2026-04-25

Viidatud sätted

Riigi Teataja
HKMS § 121 lg 1, 2Kaebuse tagastamineHKMS § 280 lg 1, 2Esialgne õiguskaitse hankeasjasHKMS § 104 lg 5Riigilõivu tasumine ja tagastamineHKMS § 249 lg 1Esialgne õiguskaitseHKMS § 266Hankeasja mõiste ja sätete kohaldamineHKMS § 268 lg 1Kaebeõigus hankeasjasRHS § 117 lg 1Pakkumuste hindamine ja pakkumuse edukaks tunnistamineRHS § 124 lg 1Hankelepingu ülesütlemine ja hankelepingust taganemine

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
aktsiaselts Saaremaa Laevakompanii10214334(Kaebaja)Aktsiaselts Kihnu Veeteed10867071

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kadriann Ikkonen

Määruse tegemise aeg ja koht

30. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-16-1942 AS Saaremaa Laevakompanii kaebus Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 2.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamise nõudes

Haldusasi

Menetlusosalised

Kaebaja - AS Saaremaa Laevakompanii (registrikood 10214334), lepingulised esindajad vandeadvokaat Britta Oltjer ja vandeadvokaat Häli Jürimäe Eeldatav vastustaja – Majandusja Kommunikatsiooniministeerium volitatud esindaja Liisa Surva Eeldatav kolmas isik - AS Kihnu Veeteed (registrikood 10867071), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tarmo Peterson

RESOLUTSIOON

1.Jätta AS Saaremaa Laevakompanii esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata.
2.Tagastada AS Saaremaa Laevakompanii kaebus.
3.Tagastada kaebaja poolt tasutud riigilõiv summas 1295 (üks tuhat kakssada üheksakümmend viis) eurot käesoleva määruse jõustumisel AS Saaremaa Laevakompanii (registrikood 10214334) arveldusarvele EE362200221037395619 Swedbank AS.
4.Edastada määrus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 3 tööpäeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule määruse teinud halduskohtu kaudu 10 päeva jooksul, arvates määruse kättesaamisest.

Sarnased lahendid

Riigihanked
  • 10.07.20263-26-1030/16Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 08.07.20263-26-1720/14Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20263-25-4566/31Riigikohtu halduskolleegium
  • 16.06.20263-25-4107/24Riigikohtu halduskolleegium
  • 21.05.20263-25-3019/18Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 20.05.20263-26-1096/23Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
RHS § 129 lg 1Ideekonkursi korraldamise kord
RHS § 28 lg 2Riigihanke jaotamine eraldi riigihangeteks
RHS § 3Riigihanke korraldamise üldpõhimõtted
RHS § 69Pakkumuse esitamise ettepaneku tegemine konkurentsipõhises läbirääkimistega hankemenetluses

ASJAOLUD

1.Majandus – ja Kommunikatsiooniministeerium (MKM) avaldas hanke teate Väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinil (viitenumber 177377).
2.MKM ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 2.09.2016 sõlmiti Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise leping.
3.Tallinna Halduskohtule saabus 28.09.2016 AS Saaremaa Laevakompanii kaebus Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 2.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamise nõudes. Koos kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, keelata MKM-i ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 2.09.2016 sõlmitud SõruTriigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu täitmine kuni vaidluses lõpliku lahendi jõustumiseni.
4.AS Kihnu Veeteed esitas 30.09.2016 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele. AS Kihnu Veeteed on seisukohal, et 28.09.2016 esitatud esialgse õiguskaitse taotlus tuleb jätta rahuldamata ning kaebus kuulub halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele. Kaebaja on esitanud vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamiseks juba 28.09.2016 vaidlustuse Riigihangete Vaidlustuskomisjonile (VAKO) ning VAKO on võtnud selle menetlusse. Mõlemas vaidlustuses taotletakse vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamist ning nii kaebuses kui vaidlustuses heidetakse MKM-le ette, et viimane on valinud vale hankemenetluse liigi ning piiritlenud vääralt pakkumust esitama tulnud isikute ringi, tuginedes seejuures riigihangete seaduses (RHS) vastavaid toiminguid käsitlevale regulatsioonile. Ainsaks erinevuseks on asjaolu, et kui vaidlustuses tugineb kaebaja hankemenetluse tühisuse alusena RHS §-le 69 lg 11 p 1, siis kaebuses tsiviilseadustiku üldosa seadusele (TsÜS) §-le 87. Selline katse näidata, et tegemist on kahe erineva nõudega on aga näilik. Kaebuse esitamine viitega erinormi asemel üldnormile ei muuda seda teise nõudega või teisel alusel olevaks kaebuseks.
5.Kaebus on perspektiivitu ja puudub kaebaja subjektiivsete õiguste riive. MKM-le ei saa teha etteheiteid konkursi liigi valiku osas, kuna MKM-l puudub käesoleval juhul kohustust korraldada mistahes konkurssi. MKM-l on õigus sõlmida otseleping. Isegi kui MKM eksis SLK hinnangul pakkujate valikul millegi vastu, ei tulene vastavast normist kaebajale subjektiivset õigust taotleda vaidlusaluse lepingu tühisuse tuvastamist, kuna MKM-l oli ainupädevus pakkujate valmiseks ning MKM võis kutsuda ka vaid ühe pakkuja.
6.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamine on võimatu, kuna kaebaja on taotlenud lepingu täitmist, mis on tema hinnangul tühine. Kui vaidlusalune leping peaks olema tühine, mis on AS-i Kihnu Veeteed hinnangul ekslik seisukoht, pole võimalik keelata ka selle täitmist, kuna, nagu kaebaja on ka ise viidanud, on leping tühine algusest peale. Kuna lepingut pole olemas, pole võimalik keelata ka selle täitmist. Kui lepingu täitmine siiski keelata, tähendab see lepingu olemasolu jaatamist, mis võtab vajaduse kaebaja õiguste esialgse õiguskaitse korras kaitsmiseks, kuna erinevalt kaebuse peamisest lähtekohast, on leping sellisel juhul olemas ja kehtiv.
7.MKM esitas 30.09.2016 seisukohad esialgse õiguskaitse taotlusele. MKM leidis, et esialgse õiguskaitse kohaldamine on ebaproportsionaalne, vastuolus avaliku huviga ning arvestades, et kaebus on perspektiivitu, ka põhjendamatu. Ühe eraettevõtja väidetavalt huvid ei saa üles kaaluda saarte elanikkonna, kohalike ettevõtjate ja potentsiaalsete turistide huve.
8.MKM hinnangul ei tulene kaebajale õigust esitada kaebust erandkorras halduskohtule ka kaebaja poolt viidatud Tallinna Ringkonnakohtu ega Riigikohtu lahenditest, kuivõrd erandi kohaldamine eeldaks, et VAKO-l puudub pädevus vaidlustus sisuliselt lahendada. Arvestades, et kaebaja tugineb kaebuses üksnes väidetaval MKM poolsel RHS-st tulenevate nõuete rikkumisele, on VAKO-l pädevus hinnata, kas kaebaja viidatud RHS nõuete rikkumine on sisuliselt aset leidnud või mitte. TsÜS §-le 87 tuginemine eeldaks, et tegemist oleks olulise RHS § 3 sätestatud riigihanke menetluse üldpõhimõtte rikkumisega või olukorraga, kus hanke läbiviimine ei oleks muudest õigusaktidest tulenevalt lubatav. Käesoleval juhul on kaebaja tuginenud üksnes väidetavale MKM poolsele RHS § 28 lg 2 p 3 rikkumisele, seejuures on kaebaja kohaldanud RHS-s sätestatut vääralt ning esitanud MKM tegevuse vaidlustamiseks asjaolusid, mis ei vasta tõele. Samuti ei ole kaebaja esitanud põhjendusi, millele tuginedes ta leiab, et vaidluse lahendamine väljub VAKO pädevusest. Seega ei ole täidetud eeldused, mis tingiksid esmalt VAKO-le esitatud kaebuse paralleelse lahendamise halduskohtus. Kaebaja ei ole pidanud kinni kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast ning lisaks sellele on esitanud kahele menetlusinstantsile paralleelselt samasisulise kaebuse, mistõttu tuleb kaebus koos esialgse õiguskaitse taotlusega kaebajale tagastada.
9.Esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmisel ei kaasne kaebaja jaoks raskeid ega kahjulikke tagajärgi, mille hilisem kõrvaldamine oleks kaebajale kulukas ja ebamõistlikult koormav. HKMS § 249 lg 1 kohaldamine käesolevas haldusasjas on põhjendamatu. Kaebaja ei märgi kordagi, milliste raskete või kahjulike tagajärgedega on tema hinnangul tegemist või millest lähtuvalt tekiks kaebajale ebamõistlikud kulutused, mida esialgse õiguskaitse taotluse esitamisega soovitakse vältida. Seega on tegemist põhjendamata taotlusega ning täitmata on eeldused, mis tingiks HKMS § 249 lg 1 sätestatu kohaldamise. Samuti on kaebus lepingu tühisuse tuvastamise nõudes perspektiivitu.
10.Esialgse õiguskaitse kohaldamine toob kaasa parvlaevaühenduse katkemise Sõru-Triigi parvlaevaliinil. Tegemist on väga olulise avaliku huviga seotud avaliku teenindamise lepinguga ning selle täitmise peatamine riivab oluliselt avalikke huve, kuivõrd sisulist alternatiivi sõitjateveoteenuse osutamiseks alates 01.10.2016 ei ole.

KOHTU SEISUKOHT

11.Esitatud kaebuses taotleb kaebaja Majandus – ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 2.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu tühisuse tuvastamist. Tulenevalt HKMS § 266 lg-st 1 on hankeasi riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepingu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. HKMS § 268 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale, kui ta on läbinud menetluse riigihangete vaidlustuskomisjonis (välja arvatud riigisaladuse ja salastatud välisteabega seotud hankeasjas).
12.RHS § 117 lg 1 kohaselt võib pakkuja, taotleja või hankemenetluses osalemisest huvitatud isik vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS rikkumine hankija poolt rikub tema õigusi või kahjustab tema huvisid, esitades VAKO-le sellekohase vaidlustuse. Riigihangete registrist nähtuvalt laekus VAKO-le AS Saaremaa Laevakompanii vaidlustus MKM riigihanke „Väljakuulutamiseta läbirääkimistega riigihange vedaja leidmiseks Sõru-Triigi parvlaevaliinil“ (viitenumber 177377) tulemusel 02.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise hankelepingu tühisuse tuvastamiseks. VAKO on vaidlustuse menetlusse võtnud ning palunud esitada RHS § 124 lg 1 alusel hankijal ning kolmandal isikul VAKO-le seletus vaidlustuse kohta ning vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid, mis ei ole VAKO-le kättesaadavad riigihangete registri kaudu.
13.Kaebaja hinnangul puudub tal kohustus läbida kohustuslikku kohtueelset menetlust, tuginedes Tallinna Ringkonnakohtu 12.06.2014 otsusele nr 3-14-50168, kus tuuakse välja, et VAKO-l puudub seadusest tulenev pädevus tuvastada hankelepingu tühisust muul alusel peale RHS § 69 lg-te 1 ja 11 või § 71 lg 1. Kohus eelnevas kaebajaga ei nõustu. Antud vaidluse puhul ei ilmne, et VAKO-l vaidlustuse läbivaatamiseks pädevus puudub, vastasel juhul oleks kaebaja vaidlustus jäetud läbi vaatamata.
14.Kohtu hinnangul on kaebaja kohtusse pöördunud ennatlikult. Asjaolust, et kaebaja tugineb kohtumenetluses lepingu tühisuse tuvastamisel eraõiguse sätetele, ei muutu vaidlus sisuliselt. Olukorras, kui RHS-s esineb hankelepingu tühisuse tuvastamiseks alus, tuleb lähtuda erinormist ehk RHS-st ning sellisel juhul tuleb läbida seadusest tulenev kohustuslik kohtueelne menetlus. Paralleelmenetluste toimumine ei ole lubatav. Paralleelmenetluste olemasolu välistab juba RHS § 129 lg 1, mille kohaselt hankelepingu sõlmimisega või muutmisega hankija poolt tekitatud kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse hankijale riigivastutuse seaduses sätestatud korras, taotluse vaidlustuskomisjonile käesolevas seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule. Lisaks saab paralleele tuua haldusmenetluse seaduse § 79 lg 1 p-ga 4, millisel juhul ei ole võimalik pöörduda samaaegselt nii haldusorgani kui kohtu poole.
15.HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kuna kaebaja poolt 24.09.2016 VAKO-le esitatud vaidlustuse menetlus ei ole jõudnud menetluse lõppjärku ehk otsuseni, tuleb kaebajale 28.09.2016 esitatud kaebus tagastada läbivaatamatult. Kaebajal on võimalik pöörduda halduskohtusse peale VAKO menetluse lõppemist.
16.Kaebaja taotleb esialgse õiguskaitse korras MKM-i ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 2.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu täitmise keelamist kuni vaidluses lõpliku lahendi jõustumiseni. HKMS § 280 lg 1 sätestab, et hankeasjas ei saa esitada esialgse õiguskaitse taotlust enne menetluse läbimist riigihangete vaidlustuskomisjonis. Eelnevat aluseks võttes ei ole esialgse õiguskaitse esitamine lubatav ning tuleb jätta rahuldamata. Seetõttu ei anna kohus hinnangut esialgse õiguskaitse taotlusele ka sisuliselt.
17.Kaebaja on esitanud ka VAKO-le taotluse peatada MKM-i ja AS-i Kihnu Veeteed vahel 2.09.2016 sõlmitud Sõru-Triigi sõitjateveo avaliku teenindamise lepingu täitmine, milline taotlus jäeti VAKO poolt 29.09.2016 rahuldamata. Kohus selgitab, et kaebajal on võimalik nimetatud otsust vaidlustada HKMS § 280 lg 2 kohaselt kolme tööpäeva jooksul otsuse teatavaks tegemisest arvates.
18.Kaebaja on tasunud kaebuse esitamiselt riigilõivu 1280 eurot ning esialgse õiguskaitse esitamise eest 15 eurot. Tulenevalt HKMS § 104 lg 5 p-st 2 tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab selle esitajale välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 121 lõike 2 alusel. Antud juhul tagastas kohus kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel, mistõttu tasutud riigilõiv summas 1280 eurot kuulub tagastamisele. Ka esialgse õiguskaitse taotlus jäeti sisuliselt läbi vaatamata ning seega kuulub ka 15 eurot tagastamisele. Arvestades toodut tuleb riigilõiv summas 1295 eurot tagastada käesoleva määruse jõustumisel AS Saaremaa Laevakompanii (registrikood 10214334) arveldusarvele EE362200221037395619 Swedbank AS.

(allkirjastatud digitaalselt) Kadriann Ikkonen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 20.05.20263-26-1096/22Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 19.05.20263-26-1030/13Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja