Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Tiina Pappel ja Tanel Saar 29. september 2016, Tartu 3-15-636
Haldusasi
Järvetähe OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 17. veebruari 2015. a maksuotsuse nr 12.2 3/027439 13 osaliseks tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Halduskohtu 3. novembri 2015 otsus Järvetähe OÜ apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja/apellant Järvetähe OÜ esindaja Sergei Desjatnikov Vastustaja Maksu- ja Tolliamet Esindaja Hiie Lekko
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 31. oktoober 2016.
osas. Kaebuse kohaselt on maksuotsusega põhjendamatult loetud 50 400 euro väärtuses avavee püügivahendite soetamine OÜ-lt Lambin mittetoimunuks olukorras, kus tehingu toimumise kohta on esitatud tarneleping, kaks arvet, sularahas tasumise kviitung ja kauba üleandmise-vastuvõtmise akt. Maksuhaldur on jätnud arvestamata, et tegemist on OÜ Järvetähe ja OÜ Lambin vahel sõlmitud kehtiva tehinguga ning seda tuleb tõlgendada kooskõlas poolte tegeliku tahtega. Maksuotsus lähtub ebaõigetest asjaoludest, ei ole selge ega põhjendatud.
Tartu Halduskohtu 3. novembri 2015 otsusega jäeti Järvetähe OÜ kaebus rahuldamata.
Otsuse põhjenduste kohaselt on kaebaja pidanud kõige olulisemaks tehingu toimumise ja kauba olemasolu tõendamisel selgitusi kauba venekeelse termini „закол“ osas, tuues välja sõna „закол“ tõlkeid erinevatest sõnaraamatutest ja veebiaadressidelt. Tegelikult on kauba üleandmise-vastuvõtmise aktis kaubana märgitud „заколeг“. Kohtu hinnangul ei ole MTA aga omistanud määravat tähtsust arvetel ja üleandmisevastuvõtmise aktil märgitud kauba nimetusele (võimalikule eksimusele kauba nimetamisel). Maksuhaldur on märkinud, et lisaks kauba erinevatele nimetustele on erinevates dokumentides erinev ka kauba kogus ja hind. 27. jaanuaril 2015 toimunud asjade ettenäitamisel selgus, et erinevatel kaupadel olid erinevad mõõdud, mistõttu ei olnud arve alusel võimalik kindlaks teha millises mõõdus mõrraga on tegemist. Samuti pidi kaup tarnelepingu järgi vastama toote sertifikaatidele, kuid neid maksumenetluses ei esitatud.
Kaebaja ei ole vaidlustanud maksuhalduri seisukohti ja järeldusi tulenevalt olulistest vastuoludest asjaosaliste poolt antud seletustes. Kuna kaebaja ei ole maksuotsust nende asjaolude ja järelduste osas vaidlustanud, puudub ka kohtul vajadus neid hinnata.
Kuna tegemist ei ole tsiviilõigusliku vaidlusega, siis ei ole asjakohased kaebaja viited võlaõigusseaduse sätetele. Maksuhaldur ei ole rikkunud uurimispõhimõtet ning on kogutud tõendite alusel teinud õige järelduse, et Järvetähe OÜ ja Lambin OÜ vahel ei ole arvetel kajastatud tehinguid toimunud. Kaebaja ei ole tehingute reaalse toimumise kohta veenvaid ja usaldusväärseid tõendeid esitanud.
Järvetähe OÜ esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Tartu Halduskohtu 3. novembri 2015 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega rahuldada kaebus.
Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt jättis halduskohus otsuse tegemisel nõutud ulatuses uurimispõhimõtte kohaldamata, millele järgnes tõendite ebaõige hindamine ja materiaalõiguse kohaldamata jätmine.
Näiteks on vastustaja kontrollaktis märkinud, et 27. jaanuaril 2015 toimunud asjade ettenäitamisel selgus, et erinevatel kaupadel olid erinevad mõõdud, mistõttu ei olnud arve alusel võimalik kindlaks teha, millises mõõdus mõrraga on tegemist. Samuti pidi kaup tarnelepingu järgi vastama toote sertifikaatidele, kuid neid ei olnud kaebaja koos arvega esitanud ega polnud ka hiljem esitada. Lisaks kauba erinevatele nimetustele on erinevates dokumentides erinev ka kauba kogus ja hind.
Uurimispõhimõttest lähtudes vastustaja ja kohus oleksid pidanud vastama küsimusele: Miks mõrrad on erinevad? (peavadki olema, sest nende konstruktsioon on selline) Mis on mõrrad? Millised on nende liigid? Kuidas mõrrad välja näevad? Miks kauba maksumus on erinev võrreldes lepingu tingimusega? Kas tsiviilkäibes hinna või koguse muutmine, vähendamine,
suurendamine on võimalik? Kas see on tavaline protseduur? Kas see on lubatud või keelatud? Kas sertifikaadi olemasolu on kohustuslik või mitte? Kas sertifikaadi puudumine võiks olla hinna vähendamise aluseks? Mis on lepingu sõlmimise eesmärk? Mis on tehing? Mis on leping? Tehingu vormid? Kuidas tuleks lepingut tõlgendada? Tegemist ei ole küll tsiviilvaidlusega, kuid vaidluse lahendamiseks kuulub kohaldamisele ka tsiviilõigus, sest maksuõiguse subjektid tsiviilkäibes tegutsevad lepingu sõlmimisel tsiviilõiguse reeglite järgi. Kui leping on sõlmitud kirjalikus vormis, siis ei ole õige väita, et leping ei ole sõlmitud. Asjas puuduvad andmed lepingu tühisuse või tühistamise kohta. Maksuõiguslikud järeldused ei tohi vastuollu minna tsiviilõigusega. Apellant esitas kaebuse ja kogu menetluse kestel väitis, et Lambin OÜ ja Järvetähe OÜ leping oli sõlmitud ja tehingud toimusid. See tähendab seda, et kõik vastustaja järeldused, et Lambin OÜ ja Järvetähe OÜ vahel ei ole arvetel kajastatud tehinguid toimunud, olid vaidlustatud.
Maksu- ja Tolliamet vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
Maksuhaldur asus maksuotsuses seisukohale, et Järvetähe OÜ ja Lambin OÜ vahel ei ole arvetel nr 080942/2014 08.09.2014 ja nr 220942/2014 22.09.2014 märgitud tehinguid toimunud ning Järvetähe OÜ ei ole Lambin OÜ-lt eelnimetatud arvetele märgitud kaupa soetanud. Kui apellatsioonkaebuses esitatud küsimustele vastamine lükkaks ümber maksuotsuses ja kontrollaktis välja toodud järeldused ja seisukohad, siis oleks apellant võinud küsimustele ka vastata ja apellatsioonkaebust seeläbi põhistada.
Maksuhaldur tõi juba kontrollakti punktis 1.1.2 välja, millised on need faktilised asjaolud, millistele maksu määramisel toetutakse ja leiab, et apellant ei ole neid maksumenetluses ega ka halduskohtumenetluses ümber lükanud. Maksuhalduri MKS §-st 11 tulenevale uurimiskohustusele sekundeerib maksukohustuslase MKS §-is
sätestatud kaasaaitamiskohustus. Samas võib väita, et Järvetähe OÜ täitis vägagi vastumeelselt temal lasuvat kaasaaitamiskohustust. Maksuhaldur on Järvetähe OÜ käitumist kaasaaitamiskohustuse täitmisel käsitlenud kontrollakti punktis 1.1.2.2. Vastustaja rõhutab, et formaalse lepingu olemasolu ei tähenda automaatselt tehingu reaalset toimumist. Seega ei ole apellandi poolt lepingute vormi ning tingimuste jms kohta välja toodud õiguslikud sätted käesoleva vaidluse puhul asjakohased. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti.
Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 5. novembri 2015 otsus tuleb jätta muutmata ja Järvetähe OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus on õigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid ja kohaldanud seadust. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuses toodud põhjendustega ja ei pea HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata.
Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgnevat. Apellatsioonimenetluses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et vaidlusaluse, OÜ Järvetähe ja Lambin OÜ vahelise müügilepingu hindamisel on määrav tehingu poolte endi seisukoht lepingu kehtivuse ja lepingutingimuste kohta. Kuna pooled ei ole lepingut tühistanud, siis on leping kehtiv. Seda kinnitab kirjalik lepingudokument, kaebajale esitatud arved ja sularaha kviitung. Vastavalt tuleb lepingu kehtivusest lähtuda ka tehingu maksustamisel.
Ringkonnakohus kaebajaga ei nõustu.
Maksuhaldur ja halduskohus on põhjendatult selgitanud, et tehingule maksuõigusliku hinnangu andmisel ei ole alust lähtuda ainuüksi kirjalikust lepingudokumendist nähtuvatest poolte tahteavaldustest lepingu sõlmimise ega selle tingimuste kohta. Käibemaksuseaduse (KMS) § 31 lg 1 järgi arvatakse teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuete kohase arve alusel. Tulenevalt KMS § 37 lg-st 7 koostoimes KMS § 31 lg-ga 1 on sisendkäibemaksu mahaarvamine lubatud üksnes juhul, kui tehingu kohta esitatud arve kajastab õigesti tehingu olulisi tingimusi, s.h müüdava kauba nimetust, kogust ja hinda ning kauba müüjat. Kui maksumenetluses kogutud tõenditest nähtuvalt esineb põhjendatud kahtlus, et tehingut arvel näidatud tingimustel ei ole toimunud, tuleb maksukohustuslasel tehingu väidetavat toimumist täiendavalt tõendada maksuhalduri nõudmisel (MKS § 60 lg 1, § 62 lg 1) või omal algatusel (MKS § 150 lg 1), seejuures ei ole tehingu poolte kinnitusel tehingu toimumise kohta ette kindlaksmääratud otsustavat kaalu sisendkäibemaksu mahaarvamise lubatavuse hindamisel. Käesoleval juhul on maksuhaldur kogunud tõendeid Lambin OÜ-lt püügivahendite soetamise kohta ning leidnud, et kaebaja nimel tarnelepingu allkirjastanud juhatuse liikme G. Aganitševi ja Lambin OÜ juhatuse endise liikme L. Tšilingirovi seletused tehingu sõlmimise ja täitmise asjaolude kohta on vastuolulised. Nimelt on G. Aganitšev 19. novembril 2014 seletusi andes üldsõnaliselt väitnud, et läks ise kohale, ostis kauba järve ääres ja korraldas ise kauba transpordi, kusjuures tegemist oli kasutamata mõrdadega (tl 54p-55) ning 27. jaanuaril 2015, et pole L.Tšilingiroviga kohtunudki kuna suheldi telefoni teel ja kaup toodi talle Mustveesse. L. Tšilingirov on 4. detsembril 2014 aga selgitanud, et tegemist oli kasutatud mõrdadega, mille üleandmine toimus Sikupilli Statoilis (tl 83p-84). Müüja esindaja on seejuures väitnud, et enne kaupade müüki kohtuti korduvalt (83p). Kaebaja juhatuse liikme selgitusel piirdus suhtlemine üksnes telefonikõnedega (tl 130).
Kaupade üleandmise-vastuvõtmise kohta koostatud akt on puudulik ja ebausaldusväärne, kuna sellest ei nähtu kauba üleandmise aeg ega koht. Kaupade kirjeldus tarnelepingus, arvetel ja üleandmise-vastuvõtmise aktil ei võimalda üheselt tuvastada, millist kaupa tegelikult soetati.
nimetamisel on käsitatud ühe asjaoluna teiste seas. Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus maksuhalduri järelduste ümberhindamiseks ka juhul, kui nõustuda kaebaja seisukohaga, et üleandmise-vastuvõtmise aktil on kauba nimetus korrektselt märgitud. Kaebaja seaduslik esindaja ei ole 2014. aasta lõpul ja 2015. aasta alguses suutnud meenutada 50 400-eurose tehingu (s.o enam, kui äriühingu arvelduskonto käive väidetava tehingu tegemise kuul) sõlmimise ja täitmise asjaolusid. Nii ei ole G. Aganitšev osanud öelda, kellega ta tehingu tingimused kokku leppis, kes ja millal kauba tarnis, kes koostas kirjaliku lepingudokumendi ja selle kaebajale allkirjastamiseks toimetas ega kellele, kus ja millal ta kauba eest tasus. Lisaks ei ole kaebaja suutnud vastustajale kahtlusteta tõendada soetatud kauba olemasolu ega usutavalt selgitada väidetavalt kauba eest tasutud sularaha olemasolu. Maksuhaldur on viidatud puudusi põhjalikult analüüsinud 3. veebruari 2015 kontrollaktis nr 12.2-3/027439-12 punktides 1.1.2.1 ja 1.1.2.2 (tl 6p 11p). Järvetähe OÜ ei ole maksumenetluses ilmnenud vastuolusid selgitanud maksumenetluses ega ka kohtumenetluses, keskendudes üksnes üleandmise-vastuvõtmise aktis kasutatud mõiste tähendusele ja poolte kinnitusele tehingu toimumise kohta. See ei ole aga piisav maksuhalduri kahtluse ümberlükkamiseks. Maksukohustuslase otsustada on, millisel viisil ta tehinguid sõlmib ja dokumenteerib. Seetõttu kannab ta ühtlasi riski, et tehingu tingimused või tehingu dokumendid ei ole piisavad maksukohustuslase jaoks soodsa maksuõigusliku tagajärje saavutamiseks tehingu maksustamisel.
Käesoleval juhul on maksuhaldur vaidlustatud maksuotsust OÜ Lambin esitatud arvete alusel sisendkäibemaksu mahaarvamise lubamatuse ning vastavalt Järvetähe OÜ käibemaksukohustuse korrigeerimise ja käibemaksu tagastusnõude osalise rahuldamata jätmise osas nõuetekohaselt põhjendanud. Maksuhalduri põhjendused ja järeldused rajanevad asjas kogutud tõenditel ning on loogiliselt jälgitavad ja kontrollitavad. Seega pidi Järvetähe OÜ kaebuse rahuldamiseks halduskohtumenetluses tõendama (MKS § 150 lg 1), et maksusumma on määratud ebaõigesti. Järvetähe OÜ ei ole seda suutnud. Vastuolud tehingu sõlmimise ja täitmise asjaoludes on kõrvaldamata. Valdava osa kontrollaktis ja maksuotsuses esile toodud asjaolude kohta ei ole kaebaja isegi üritanud selgitusi anda. Samuti ei ole Järvetähe OÜ esitanud tõendeid, mis kinnitaks vaidlusaluste tehingute toimumist OÜ Lambin arvetest nähtuvatel tingimustel ega viidanud selliste tõendite kogumise võimalusele.
Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.
Ringkonnakohus tagastab Järvetähe OÜ-le täiendavad tõendid sõna „закол“ tähenduse kohta, kuna on varasemalt selgitanud, et kaebaja seisukohaga nõustumine „закол“ tähenduse osas ei mõjuta hinnangut vaidlustatud maksuotsuse õiguspärasusele.
Vastavalt HKMS § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole esitanud kohtule taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt ega menetluskulude nimekirja. Seetõttu tulenevalt HKMS § 109 lg 1 kolmandast lausest vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta ja apellatsioonimenetluse menetluskulud jäävad poolte endi kanda.
Maili Lokk allkirjastatud digitaalselt
Tiina Pappel allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.