I.Š.-i kaebus Viru Vangla 16.09.2015. a käskkirja nr 62/1481 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Halduskohtu 28.03.2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
I.Š.-i apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebaja - I.Š. Vastustaja - Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 28.03.2016. a otsus muutmata.
2.Jätta menetluskulud poolte endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast, s. o 29.09.2016, arvates (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta.
Viru Vangla 16.09.2015. a käskkirjaga nr 6-2/1481 (tl 15-16) määrati I.Š.-ile distsiplinaarkaristus, 15 ööpäevaks kartserisse paigutamine, kuna ta ei allunud 16.08.2015 vanglateenistuse ametniku seaduslikule korraldusele asuda tööle V8 osakonna koristajana.
2.I.Š. esitas Viru Vangla 16.09.2015. a käskkirja nr 6-2/1481 peale vaide (tl 17-19), mille Viru Vangla jättis 29.10.2015. a vaideotsusega (tl 20) rahuldamata.
3.I.Š. esitas 26.11.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus Viru Vangla 16.09.2015. a käskkiri nr 6-2/1481 tühistada. Kaebuse kohaselt ei ole distsiplinaarmenetluses välja selgitatud olulisi asjaolusid ning on rikutud menetlusreegleid, mis on viinud ebaõige otsuseni. Kaebaja keeldus 16.08.2015 tööle asumise korraldusest põhiseaduse § 18 ning töötervishoiu ja tööohutuse seadus (TTOS) § 14 lg 5 p 4 alusel, kuna tal on valud paremas käes ning töötamine seaks ohtu tema tervise ja tekitaks kannatusi. Kaebajale on 2013. a paigaldatud kätte metallplaat ja kruvid, mis tuli eemaldada hiljemalt 25.10.2014, kuid vangla meditsiiniosakond ei ole seda kaebajale võimaldanud. Kuna metallplaati ja kruve ei ole õigeaegselt eemaldatud, tekitavad need valu ja teevad küünarliigese liikumise raskeks. Kaebaja on seisukohal, et R. Aadamsoo ja I. Kasvandik ei olnud pädevad kaebaja töövõimelisust hindama, kuna nad pole kirurgid ega ortopeedid. Kaebajale ei selgitatud, et tal on võimalik tööd teha üksnes üht kätt kasutades. Kaebaja leiab, et talle määratud karistus on ebaproportsionaalne.
4.Tartu Halduskohus jättis 28.03.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus asus seisukohale, et kaebajal puudus õigus 16.08.2015 keelduda tööst koristajana põhjendusega, et see võib kahjustada tema tervist. Halduskohus märkis, et kaebaja määrati tööle üldkasutatavate ruumide koristajana Viru Vangla 18.05.2015. a käskkirjaga nr 6-2/810. Kuna kaebaja ei ole taotlenud tööle määramise käskkirja tühistamist, on tegemist kehtiva ja täitmiseks kohustusliku haldusaktiga. Kaebaja keeldus 16.08.2015 V8 osakonna koristajana tööle asumise korralduse täitmisest, tuues põhjuseks oma tervisliku olukorra. Kaebaja vaatas üle õde I. Kasvandik, kes ei näinud aga põhjust tema tööst vabastamiseks. Halduskohus märkis, et kaebaja tervisekaardi andmetel ei olnud tema käe olukord või arstide hinnangud muutunud tööle määramise käskkirja andmisest kuni vaidlusaluse kuupäevani. Kaebaja oli sellel ajavahemikul viibinud kahel korral ka ortopeedi vastuvõtul. Tervisekaardilt nähtub ka see, et kaebaja tõi 26.05, 02.06, 26.06, 28.06 ja 06.07.2015 samuti tööst keeldumisel põhjuseks valu paremas käes, kuid valuvaigisteid õelt ei soovinud või jättis talle väljastatud valuvaigistid võtmata. Vastustaja poolt kohtule esitatud 23.11.2015. a Ida-Tallinna Keskhaigla kirja kohaselt ei sega kaebajale paigaldatud implantaat otseselt elamist ja absoluutset näidutust implantaadi eemaldamiseks ei ole. Halduskohus leidis, et kaebaja paremale käele 2013. a paigaldatud implantaat ei takistanud kaebajal parema käe kasutamist igapäevaelus ja sellega samaväärses tegevuses. Valu esinemist ei saa küll objektiivselt kindlaks teha, kuid arvestades arsti hinnangut ja andmeid selle kohta, et valuvaigisteid kaebaja ei soovi või ei kasuta, ei ole valu esinemine halduskohtu hinnangul usutav. Halduskohus jõudis järeldusele, et töötamine eluosakonna koristajana, arvestades tööle määramise käskkirjas määratud piiranguid, ei saanud kahjustada kaebaja tervist. Halduskohus märkis, et kui kaebajal on etteheiteid vangla poolt talle osutatud tervishoiuteenusele, siis tuleb kaebajal esitada hagi maakohtule. Halduskohtu hinnangul ei olnud kaebaja töökohustus piiratud ka tingimusega, et kaebaja saab kasutada ainult vasakut kätt, kuna ortopeedi arvamuse kohaselt ei tohiks tal ka parema käe kasutamine olla takistatud.
Halduskohus ei nõustunud kaebaja väitega, et perearst ja meditsiiniõde ei olnud pädevad hindama kaebaja tervislikku seisundit ning vastustaja oleks pidanud muretsema Ida-Tallinna Keskhaiglalt andmed 2013. a kaebajale tehtud operatsiooni kohta. Halduskohus leidis, et Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. a haiguslugu ei saanud tõendada kaebaja tervislikku seisundit 16.08.2015. Vastustaja on toiminud õigesti, sest tööle määramise käskkirja andmisel on vastustaja tuginenud arsti otsusele ning Riigikohtu praktika kohaselt võis seega 16.08.2015 kaebaja terviseseisundit hinnata ka õde. Kaebaja väite osas, et tal puudus võimalus distsiplinaarmenetluses esitada oma seisukohti ja vastuväiteid, kuna distsiplinaarmenetluse materjale ei tõlgitud vene keelde, leidis halduskohus, et see ei anna alust vaidlustatud käskkirja tühistamiseks, kuna kaebaja valdab vähemalt osaliselt eesti keelt ning vastustaja pakkus kaebajale võimalust kasutada distsiplinaar- ja vaidemenetluses tõlki. Halduskohus nõustus vaidlustatud käskkirjas esitatud põhjendustega karistuse liigi ja määra osas ning leidis kokkuvõttes, et vaidlustatud käskkiri on õiguspärane.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
5.Kaebaja esitas 27.04.2016 Tartu Halduskohtu 28.03.2016. a otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub halduskohtu otsus tühistada ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja leiab, et halduskohus on jätnud uurimiskohustuse täitmata ning on ebaõigesti hinnanud asjas kogutud tõendeid. Asjaolu, et kaebaja ei vaidlustanud tööle määramise käskkirja, ei tähenda, et kaebaja ei võinud keelduda tööle asumisest TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel, kui ta leidis, et töö iseloom seab tema tervise ohtu ja tekitab kannatusi. Halduskohus on jätnud tähelepanuta kaebaja väite, et ortopeed M. Uudeküll on keeldunud kaebajale määratud operatsiooni teostamisest. Kaebaja hinnangul oleks kohus pidanud vajadusel kaasama eksperdi, et tõde välja selgitada. Kaebaja leiab, et nii vangla arsti R. Aadamsoo kui ka ortopeed M. Uudekülli tõendid ei ole usaldusväärsed, kuna need on välja antud selleks, et mitte teostada kaebajale vajalikku operatsiooni. Halduskohus on meelevaldselt jätnud tähelepanuta kaebajale implantaadi paigaldamise ja selle eemaldamise põhjused. Kaebaja leiab, et tal oli mõjuv põhjus (käe küünarliigese ja luuhaigus) keelduda tööle asumast tuginedes TTOS § 114 lg 5 p-le 4. Kaebaja arvates on ka Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. a haiguslugu asjakohane tõend, kuna see kajastab kaebaja haigust, teostatud ravi ja tulevikus vajaminevat ravi, mida vastustaja meelevaldselt eirab. Kaebaja arvates on ebaõige halduskohtu seisukoht, et seadus ei sea piiranguid sellele, kes võib tegutseda haldusmenetluses tõlgina ning et seaduses puudub nõue, et tõlge peab olema kirjalik. Tõlk on seaduse järgi isik, kes omab vastavat haridust ja kvalifikatsiooni. Kontaktisiku pädevuses on viia läbi distsiplinaarmenetlus, mitte olla tõlgiks.
6.Vastustaja palub vastuses apellatsioonkaebusele jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja on jätkuvalt seisukohal, et kaebajal puudus õiguslik alus töötamisest keelduda. Vangla meditsiinitöötajad on hinnanud kaebaja töövõimeliseks ja talle antud tööle asumise korraldus ei väljunud arsti poolt antud kooskõlastusest. Kaebaja tervisekaardilt nähtub, et kaebajat on korduvalt läbi vaadanud ortopeed M. Uudeküll, kes on leidnud, et vajadus erakorraliseks operatsiooniks implantaadi eemaldamiseks puudub.
Tervisekaardist nähtuvad andmed lükkavad ümber kaebaja väited selle kohta, et tema tööle määramisel ei arvestatud talle paigaldatud implantaadiga. Vastustaja on seisukohal, et kaebajale määratud karistus on vastavuses toime pandud rikkumise raskusega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
7.Ringkonnakohus leiab, et ükski kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide ei anna alust vaidlustatud halduskohtu otsuse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tuginedes HKMS § 201 lg-le 4 ei korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebuses esitatud väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
8.Halduskohus on vaidlustatud otsuse p-s 6 õigesti leidnud, et Viru Vangla 18.05.2015. a käskkiri nr 6-2/810, millega kaebaja määrati tööle üldkasutatavate ruumide koristajana ajavahemikuks 19.05.2015–19.08.2015, on kehtiv ja täitmiseks kohustuslik haldusakt, sest kaebaja ei ole seda vaidlustanud. Samuti on halduskohus kontrollinud, kas kaebaja tööle määramise käskkirja puhul on täidetud ka VangS § 37 lg-st 3 tulenev nõue, et kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst ning õigesti leidnud, et see nõue on täidetud.
9.Ringkonnakohus iseenesest nõustub apellatsioonkaebuses esitatud seisukohaga, et tööle määramise käskkirja vaidlustamata jätmine ei tähenda seda, et kaebaja ei võinud tööle asumisest keelduda TTOS § 14 lg 5 p 4 alusel. Käesoleval juhul on aga ringkonnakohtu hinnangul halduskohus õigesti leidnud, et kaebajal puudus õigus 16.08.2015 V8 osakonna koristajana tööle asumise korralduse täitmisest keelduda, kuna töötamine osakonna koristajana, arvestades tööle määramise käskkirjas määratud piiranguid, ei saanud kahjustada kaebaja tervist. Vaidlust ei ole selles, et kohe pärast tööle asumisest keeldumist vaatas meditsiiniosakonna õde I. Kasvandik kaebaja üle ning leidis, et põhjus tööst vabastamiseks puudub. Vastavalt Riigikohtu praktikale võib juhul, kui arst on tuvastanud kinnipeetava töövõimelisuse tema tööle määramisel, anda ootamatu terviserikke korral kinnipeetava terviseseisundile hinnangu ka tervishoiuteenust osutav õde (Riigikohtu halduskolleegiumi 22.01.2015. a otsus asjas nr 3-3-1-53-14, p 16).
10.Riigikohtu praktika kohaselt on meditsiinitöötaja tõend, millele tugineb haldusakt, halduskohtus hinnatav ja teiste tõenditega ümberlükatav (Riigikohtu halduskolleegiumi 13.11.2014. a otsus asjas nr 3-3-1-44-14, p 19). Käesoleval juhul ongi halduskohus hinnanud tõendeid kogumis ning leidnud, et ka muud tõendid (kaebaja tervisekaardilt nähtuvad ortopeed M. Uudekülli sissekanded, kaebaja varasemad tööst keeldumised, valuvaigistite mittesoovimine või nende võtmata jätmine ja Ida-Tallinna Keskhaigla 23.11.2015. a kiri) kinnitavad seda, et kaebajal puudus õigus 16.08.2015 tööst keeldumiseks põhjusel, et see võib kahjustada tema tervist. Kaebaja poolt apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust jõuda selles osas halduskohtust erinevale seisukohale.
11.Kaebaja apellatsioonkaebuses esitatud väide selle kohta, et ortopeed M. Uudeküll on keeldunud kaebajale operatsiooni tegemisest, ei ole käesolevas asjas asjakohane. Küsimused selle kohta, kas kaebaja vajab operatsiooni või kas ortopeed M. Uudeküllil on kohustus seda teostada, väljuvad käesoleva vaidluse raamidest. Käesolevas asjas on vaidluse all üksnes küsimus, kas kaebajal esines 16.08.2015 õiguslik alus tööle asumisest keelduda. Kaebaja väitel keeldus ta tööst TTOS § 14 lg 5 p-st 4 tulenevalt, kuna tal olid valud paremas käes,
kuhu on paigaldatud operatsiooni käigus metallplaat ja kruvid ning töötamine seaks ohtu tema tervise ja tekitaks kannatusi. Nagu ringkonnakohus eelpool märkis, siis on halduskohus õigesti kindlaks teinud, et kaebajal puudus alus tööle asumisest keeldumiseks, kuna kohtule esitatud tõendite kohaselt ei saanud kaebaja käele paigaldatud implantaat takistada kaebaja parema käe kasutamist igapäevaelus ja sellega samaväärses tegevuses ning seega ei saanud eluosakonna koristajana töötamine, arvestades tööle määramise käskkirjas määratud piiranguid, kaebaja tervist kahjustada. Seetõttu ei nõustu ringkonnakohus ka apellatsioonkaebuses esitatud väitega, et halduskohus on eksperdi kaasamata jätmisega rikkunud uurimiskohustust. Kaebajale operatsiooni teostamise vajalikkuse küsimus ei seondu 16.08.2015 tööst keeldumisega, sest on tõendatud, et kaebaja tervislik seisund võimaldas tal 16.08.2015 osakonna koristajana tööle asuda. Seetõttu ei ole õige ka kaebaja etteheide halduskohtule, et halduskohus on meelevaldselt jätnud tähelepanuta Ida-Tallinna Keskhaigla 23.11.2015. a vastuses märgitud implantaadi paigaldamise ja eemaldamise põhjused. Halduskohus on õigesti märkinud, et kui kaebajal on etteheiteid seoses vangla poolt osutatud tervishoiuteenusega, milleks on ka otsustus implantaadi eemaldamise operatsiooni mitteteostamise kohta, siis tuleb kaebajal pöörduda vastava hagiga maakohtu poole. Vangla arsti sisuline tegevus on tervishoiuteenuse osutamine, mis ei allu halduskohtu kontrollile.
12.Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. a haiguslugu ei saa tõendada kaebaja tervislikku seisundit kohtuasjas vaadeldaval ajal ehk 16.08.2015. Kaebaja väide, et nimetatud tõend on asjakohane, kuna see kajastab kaebaja haigust, teostatud ravi ning tulevikus vajaminevat ravi, mida vastustaja eirab, ei anna alust jõuda vastupidisele seisukohale. Kaebaja haigus ja teostatud ravi on käesolevas asjas asjakohased üksnes ulatuses, milles need annavad informatsiooni selle kohta, kas kaebaja tööle asumine 16.08.2015 oleks seadnud ohtu tema tervise. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et vangla arst ja ortopeed olid kaebajale 2013. a teostatud operatsioonist teadlikud. 23.07.2015 on ortopeed M. Uudeküll teinud kaebaja tervisekaardile sissekande, et 2013. a oktoobris tehti kaebajale parema küünarnuki murru tõttu osteosüntees ja küünarnukil on fiksatsiooni implantaadid. Samuti on vangla arst R. Aadamsoo teinud korduvalt kaebaja tervisekaardile vastavasisulisi sissekandeid (15.04.2014, 04.11.2014, 16.12.2014, 03.03.2015, 10.03.2015, 22.05.2015, 28.05.2015). Seega olid arstid, kelle hinnangutele halduskohus järelduste tegemisel tugines, teadlikud kaebajale 2013. a tehtud operatsioonist ja paigaldatud implantaadist ning said kaebaja tervislikule seisundile hinnangut andes seda arvesse võtta. Tulevikus vajamineva ravi osas ei ole Ida-Tallinna Keskhaigla 2013. a haiguslugu samuti asjakohane, kuna see ei puuduta käesoleva vaidluse eset. Nagu ringkonnakohus eelpool märkis, siis kaebajale vajaliku ravi teostamine või sellest keeldumine väljub käesoleva kohtuasja raamidest ja ka halduskohtu pädevusest.
13.Samuti on ringkonnakohtu hinnangul alusetu kaebaja väide, et nii vangla arsti R. Aadamsoo kui ortopeedi M. Uudekülli tõendid ei ole usaldusväärsed, sest tegemist on tõenditega, mis on välja antud selleks, et mitte teostada kaebajale vajalikku operatsiooni. Seda, et kaebajale paigaldatud implantaat võib töötamisel seada ohtu kaebaja tervise, ei kinnita lisaks vangla arsti ja ortopeedi poolt kaebaja tervisekaardile tehtud sissekannetele ka Ida-Tallinna Keskhaigla 23.11.2015. a vastus kaebaja päringule. Ida-Tallinna Keskhaigla vastuse kohaselt ei sega implantaat otseselt elamist ja absoluutset näidustust implantaadi
eemaldamiseks pole. Kuigi Ida-Tallinna Keskhaigla vastuses on märgitud, et nad ei saa töötamise osas hinnangut anda, sest nad ei tea, millist füüsilist tööd silmas peetakse, leiab ringkonnakohus, et Ida-Tallinna Keskhaigla kiri ei lähe vangla arsti R. Aadamsoo ja M. Uudekülli seisukohtadega vastuollu, vaid pigem kinnitab nende järeldusi, et kaebaja on võimeline töötama. Ida-Tallinna Keskhaigla kirja kohaselt paigaldatud implantaat otseselt elamist ei sega. Arvestades seda, et kaebaja on tööle määratud koristajana ning sedagi kuni kaheks tunniks päevas ja piiranguga mitte tõsta raskusi üle 5 kg, siis ei ole tegemist raske füüsilise tööga, vaid pigem tegevusega, mis ei välju oluliselt igapäevaelus tehtava tavapärase füüsilise pingutuse raamest.
14.Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et halduskohus on asunud õigustama vangla ja arstide õigusvastast tegevust. Halduskohus on vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 61 lg 2 teisele lausele hinnanud kõiki asjakohaseid tõendeid nende kogumis ja vastastikuse seoses, tuvastanud asjaolud ja kohaldanud vastavaid õigusakte ning põhjendanud, miks ta jõudis järeldusele, et kaebus jääb käesolevas asjas rahuldamata.
15.Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaebaja seisukohaga, et vaidlustatud käskkiri tuleb tühistada tõlgi menetlusse kaasamata jätmise tõttu. Haldusmenetluse seaduse § 21 lg 1 kohaselt kaasatakse menetlusosalise taotlusel asja menetlemisele tõlk, kui menetlusosaline ei valda keelt, milles asja menetletakse. Halduskohus leidis, et vaidlustatud käskkirja ei saa tühistada põhjusel, et distsiplinaarmenetlus toimus eesti keeles, sest kaebaja valdab vähemalt osaliselt eesti keelt ja vastustaja pakkus kaebajale võimalust tõlgi kasutamiseks. Toimiku materjalide kohaselt on kaebaja taotlenud distsiplinaarmenetluses tõlki alles 15.09.2015 distsiplinaarmenetluse protokolliga tutvumisel. Samas on kaebaja esitanud distsiplinaarmenetluses 08.09.2015 2,5 lk pikkuse eestikeelse seletuse. Vaideotsuse kohaselt on kaebaja 12.09.2015 sooritanud riigikeele eksami A2 tasemel ning saanud tulemuseks 95%. Ka kõik käesolevas asjas kohtule esitatud menetlusdokumendid on kaebaja esitanud eestikeelsena. Seega ei olnud tõlgi kaasamine distsiplinaarmenetlusse vajalik, kuna kaebaja valdas piisavalt keelt, milles asja menetleti ning HMS § 21 lg-s 1 sätestatud eeldus tõlgi kaasamiseks ei olnud täidetud. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta ka kaebaja väited selle kohta, et kontaktisik ei olnud pädev talle distsiplinaarmenetluse materjale tõlkima.
16.Kaebaja on tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad menetluskulud poolte endi kanda.
Tanel Saar
Agu Timmi
Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.