Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
26. september 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1656
Haldusasi
UT kaebus Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirja nr 951 ja 01.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/13565-2 ning Tallinna Vangla 26.05.2015 käskkirja nr 5-2/711 ja 26.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – UT Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2016. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
UT apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).
3-15-1656 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
3-15-1656 vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 tühistamist (haldusasi nr 3-15-1666). Tallinna Halduskohus liitis sama määrusega kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-15-1656. UT täiendas kaebusi 27.11.2015, 10.12.2015 ja 04.01.2016. Kaebaja oli seisukohal, et tema suhtes on õigusvastaselt kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid ning kohaldatud distsiplinaarkaristust. Samuti ei nõustunud ta vaideotsuste seisukohtadega. Lukustatud kambrisse paigutamist vaidlustades on kaebaja väitnud, et 26.04.2015 ettekanded ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole öelnud selliseid lauseid, nagu talle ette heidetakse. Vastasel korral oleks ta kohe eraldi lukustatud kambrisse paigutatud, mitte alles 27.04.2015. Kaebaja väitel puudub ettekanne, kus UL kirjutas, et kell 06:08 toimus vaidlus ning ettekanne, kus oleks kirjas, et kaebaja lubas toidujagajale visata keevat vett kaela. Ettekanded ei vasta ka seetõttu tõele, et nende koostajad andsid vahetuse umbes 07:30 – 07:40 üle uuele vahetusele, kes tegid loenduse (uus vahetus astub kambrisse ja vana jääb uksele). Uus vahetus ei kuulnud selliseid sõnu, mida kajastati ettekandes. Distsiplinaarkaristuse määramist vaidlustades on kaebaja märkinud, et vaie lahendati hilinemisega ning ta ei nõustu vaideotsuses esitatud põhjendustega. Toidujagamine ei toimu kell 07:30 – 07:40 ega ka mitte kell 06:00, vaid kell 06:10 – 06:40. Loendust ei käi läbi viimas mitte kaks, vaid neli ametnikku. Tallinna Vangla on jätnud arvesse võtmata kambrikaaslaste ütlused.
3-15-1656 kahelda nende usaldusväärsuses. Praegusel juhul ei esinenud sellised erandlikke põhjuseid, mis õigustaksid kinnipeetava õigusvastast käitumist, mistõttu oli kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. Kaebaja on saanud esitada distsiplinaarmenetluses omapoolsed selgitused ning vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Käskkiri vastab õiguspärase haldusakti nõuetele. Vaidlustatud vaideotsuses on selgitatud, et vastavalt Tallinna Vangla valveplaani I osale andis vahetust üle vanemvalvur UL ja vastu võttis valvur TV. Mõlemad valvurid sisenesid kambrisse nr 52. Teised valvurid MK ja praktikant valvuri ülesannetes JV seisid sel ajal koridoris ja seetõttu distsipliinirikkumist pealt ei näinud. Seega viibis kokku kambris ja sellest väljaspool neli ametnikku, kuid vaid kaks olid kaebaja rikkumise tunnistajateks. Kuna distsipliinirikkumine on piisava täpsusega fikseeritud ja tõendatud, puudus vajadus kuulata üle kaebaja kambrikaaslased. Mõlemad vaideotsused on õiguspärased ning antud õiguspärase menetluse tulemusena. Ka vaideotsus nr 5-15/15/16553-2 on koostatud 30 päeva jooksul, st ettenähtud tähtaja jooksul. Vaie on Tallinna Vanglas registreeritud 01.06.2015 (kannab koostamise kuupäeva 27.05.2015) ning vaideotsus on koostatud 26.06.2015.
otsusega
kaebused
rahuldamata
ja
Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid sätestava VangS § 69 lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. Kohtupraktika kohaselt toimub nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik kaalutlusõiguse alusel. Käskkiri nr 951 sisaldab piisavaid kaalutlusi julgeolekumeetmete kohaldamiseks. Käskkirjas on välja toodud, milles seisneb kaebaja käitumises väljenduv oht konkreetsele vanglaametnikule ning vangla julgeolekule laiemalt. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja viibimine avatud sektsioonis mõjub destabiliseerivalt ja ta avaldab negatiivset mõju kaaskinnipeetavatele ning seetõttu ei piisa pelgalt eraldi lukustatud kambrisse paigutamisest, vaid teiste kinnipeetavatega kokkupuute vältimiseks on vajalikud täiendavad liikumis- ja suhtlemispiirangud, sh spordisaali kasutamise piiramine. Seda, et tegemist on asjakohaste kaalutlustega, kinnitavad ka nii kaebaja enda seletused kui ka tunnistaja Valbo Muguri (kaebaja kambrikaaslane vaidluse ajendanud sündmuse ajal) ütlused, mille kohaselt oli kaebaja isikuks, kes võttis üles kinnipeetavate hulgas rahulolematust põhjustanud ebakvaliteetse kakao teema ning tema teeneks peetakse, et seejärel paranes kinnipeetavatele pakutava kakao kvaliteet. Julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ei muuda õigusvastaseks see, kui seda ei anta koheselt pärast abinõude kohaldamise aluste kohta teabe saamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kaalutlusotsus ja õiguspärase menetluse ning kaalumise tagamiseks viiakse ka selles menetluses üldjuhul (kui tegemist pole kiireloomulist sekkumist vajava olukorraga) läbi menetlustoiminguid, sh tagatakse isikule võimalus olla ära kuulatud. Ka praegusel juhul on üksuse juht eelnevalt kaebajaga vestelnud ning selgitanud kaasnevaid piiranguid (tl 65), mille peale sai kaebaja esitada oma seisukohti. Julgeolekuabinõude kohaldamisel tugineti lisaks 26.04.2015 hommikul koostatud ettekannetele ka JV ettekandele lõunasöögi ajal tehtud ähvardava pöördumise kohta. Seetõttu ei saa järeldada, et abinõude kohaldamine polnud vajalik, kui seda ka ei tehtud otsekohe pärast ähvardustest teadasaamist. Julgeolekuabinõude kiireloomulisust arvestades ei viida eelnevalt läbi väga põhjalikku ja rohkeid menetlustoiminguid sisaldavat uurimist. Kui abinõude kohaldamise eesmärgiks oli 4(10)
3-15-1656 hoida ära võimalik rünnak vanglaametnikule ja oht olukorra destabiliseerumisele, piisas ähvardustest teadasaamisest. Vanglal ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kohustust ega võimalust veenduda ohu realiseerumises. Samuti ei ole piiratud aja tõttu võimalik kontrollida kõiki ettekannete aluseks olevaid fakte. Kaebajal oli enne julgeolekumeetmete kohaldamist võimalus oma seisukohti avaldada ning teatada, et ettekannetes märgitud ähvardusi pole ta öelnud. Asjas koostatud õiendi (tl 65) kohaselt pole kaebaja käskkirjale eelnenud menetluses vastuväiteid esitanud, vaid on pigem kohaldatavate piirangute suhtes ükskõiksust väljendanud. Kohtul puudub alus kahelda ettekannete usaldusväärsuses. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et puudub käskkirja nr 951 aluseks olev ettekanne selle kohta, et kaebaja oleks lubanud visata keevat vett. Vastustaja on esitanud JV (praktikant valvuri ülesannetes) 26.04.2015 ettekande nr I-230 (tl 66). Käskkirja nr 5-2/711 andmisel on tuginetud valvurite UL ja TV 26.04.2015 ettekannetele, milles kajastatakse kambris toimunud suhtlust ja UT ähvardavat pöördumist valvuri aadressil. Praegusel juhul on kaebajale ette heidetud ähvardava sisuga väljendite kasutamist valvuri suhtes. Kohtu hinnangul on ettekannetes tsiteeritud väljendid ähvardava sisuga, viidates ründele ja lugupidamatusele vanglaametniku suhtes. Ähvardus sisuks on rünne isiku tervisele ja kehalisele puutumatusele või isegi elule. Nii distsiplinaar- kui ka kohtumenetluses eitab kaebaja, et 26.04.2015 oleks kambris hommikuse loenduse ajal tekkinud suhtlust, mille käigus ta oleks valvurile ähvardavaid lauseid saanud öelda. Samas ta kinnitas, et rahulolematus kakaoga oli kinnipeetavate hulgas üldine ning see polnud ühekordne, kuid kaebaja oli ainus, kes julges selles suhtes sõna võtta. Istungil tunnistajana üle kuulatud VM kinnitas, et mäletab toimunud sündmusi hästi, kuna kakao oli tõepoolest halb ja sellega ei olnud keegi kinnipeetavatest rahul ning olukord paranes seetõttu, et kaebaja julges selle teema üles võtta. Seejuures ei mäleta tunnistaja, et 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal nende kambris oleks kaebaja valvurile ähvardusi öelnud. Tunnistaja sõnul oli nende kambris kõik rahulik. Kaebaja ning vastustaja esindaja selgitasid kohtuistungil, et loenduse käigus seisavad kinnipeetavad püsti, ütlevad valvuritele oma nime ja loenduse ajal antakse vajadusel üle ka ravimid. Vastustaja esindaja kinnitas, et on võimalik, et loenduse käigus esitatakse mingi küsimus või teatatakse probleemist, kuid sel ajal ei lahendata pikemalt mingeid küsimusi. Loenduseks viibitakse kambris minut või paar, mitte rohkem. Vastustaja esindaja juhtis kohtuistungil videosalvestist vaadates tähelepanu, et kaebaja kambris veetsid valvurid mitu minutit. Seega ei ole välistatud täiendav lühike vestlus, mida UL ja TV oma ettekannetes kajastasid. Samal ajal, kui kaebaja ja tunnistaja eitavad kaebaja poolt ähvardavate väljendite kasutamist valvuri aadressil 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal, on seda kaks kambris viibinud valvurit oma ettekannetes ühetaoliselt kinnitanud. Valvurite ettekannete usaldusväärsust kinnitab ka JV ettekanne (mis ei ole küll distsiplinaarkaristuse määramise aluseks). See ettekanne on tehtud varasematest umbes 4,5 tundi hilisema olukorra kohta, mis näitab, et kaebaja oli kujunenud konfliktsest olukorrast kakao jagamisel väga häiritud. Kaebaja käitus ärritunult ka sündmustest kohtuistungil rääkides. Vastustaja on vaideotsuses nr 5-15/15/16553-2 (tl 41–42) märkinud, et vastavalt Tallinna Vangla valveplaani I osale andis vahetust üle vanemvalvur UL ja võttis vastu TV. Vaidemenetluse käigus kontrolliti 4-1-sektsiooni videosalvestist, mille järgi 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal kell 07:34:54 sisenesid valvurid UL ja TV kambrisse ja väljusid 5(10)
3-15-1656 07:36:55. Valvurid MK ja praktikant valvuri ülesannetes JV seisid koridoris ega saanud olla distsipliinirikkumise tunnistajaks. Vanglalt välja nõutud videosalvestiselt nähtub 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal valvurite sisenemine kaebaja kambrisse ning sealt väljumine. Istungil tunnistajana üle kuulatud VM ei suutnud talle näidatud salvestiselt ühtki valvurit ära tunda ning kinnitas, et ei jäta endale valvurite nimesid meelde. Kaebaja suutis videolt ära tunda TV (kes käis kambris) ja MK (kes tema arvates ootas koridoris). Vastustaja on täiendavalt esitanud kohtule 25.04.2015 – 26.04.2015 öise ja 26.04.2015 päevase valveplaani, millest nähtub, et neljanda üksuse esimeses sektsioonis (S4-1) oli 25.04.2015 kell 19:15 – 26.04.2015 kell 07:15 tööl vanemvalvur UL ning 26.04.2015 kell 07:15 – 19:15 vanemvalvur MK, valvur TV ja praktikant valvuri ülesannetes JV (tl 108–115). Kaebaja ei eita 27.11.2015 avalduses (tl 117) kohtuistungil öeldut, et tundis videosalvestiselt ära TV ja MK. Salvestise võltsitust väites esitas ta järgmised põhjendused: ukse taha ei jäänud ükski praktikant (nagu vangla väidab); ukse taga on valvur K, kuid teist ta ei tunne; K ei olnud tööl sel öösel ega järgmisel päeval; pole selge, kes TV-ga koos kambrisse astus; ükski valvur ei ole KK (nagu vangla väidab); videol näidatud isikute hulgas pole JV-d; videolt puudub MK; videolt on selgesti näha, et ei anta loenduse käigus ravimeid. Kaebaja on seisukohal, et kohtuistungil näidatud videosalvestis puudutas 30.04 või 01.05 toimunut. Vastustaja ei ole esitanud kaebajale valeandmeid kõnealuse juhtumi ajal tööl olnud valvurite kohta ning puudub alus arvata, et kohtule esitatud videosalvestis ei ole tõene ning esineks vastuolu dokumentaalsete tõendite ja salvestise vahel. Salvestis on dateeritud ja puudub alus arvata, et vastustaja oleks salvestist töödelnud. MK töötamist 26.04.2015 alustanud vahetuses kinnitab vastustaja poolt esitatud teave ning ka kaebaja ise tundis MK salvestist vaadates ära. Seega on tema seisukohad vastuolulised. Puudub alus pidada kaebaja mäletamisel põhinevaid väiteid usutavamaks vastustaja dokumentaalsetest tõenditest ja videosalvestisest. MK, kelle puudumist videol kaebaja väidab, ei ole vastustaja oma dokumentides nimetanud. Vastustaja on 17.11.2015 vastuses (tl 119) kaebajale teatanud, et 25.04.2015 kell 19:15 – 26.04.2015 kell 07:45 täitsid töökohustusi UL (sekts.4-1) ja KK (sekts.4-2). Info KK kohta ei ole väär ega eksitav, kuid ei puutu asjasse seetõttu, et vaidluse põhjustanud sündmus (hommikune loendus) toimus sektsioonis 4-1. Asjaolu, et vastustaja andis kaebajale vastuses teabe mõlema neljandas üksuses töötanud valvuri kohta, ei muuda vastust ebausaldusväärseks. Kaebaja on 04.01.2016 avalduses (tl 135) täiendavalt märkinud, et on selleks ajaks seisukohal, et tundis salvestiselt ära ka tabletikäru lükkava valvuri, kelleks on JJ. See seisukoht ei veena kohut, et videosalvestis koostoimes asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega juhtumi ajal tööl olnud valvurite kohta poleks usaldusväärne. Avaldusest nähtuvalt on selles esitatud nimi meenunud kaebajale oluliselt hiljem eelviidatud tõenditega tutvumisest ning on otsitud argument oma väidete kinnitamiseks. Videosalvestise kvaliteet on selline, et sellel kajastatud lühiajaliste sündmuste puhul ei pruugita sellel näha olevaid isikuid ära tunda. Eelneva põhjal puudub alus kahelda, et UL ja TV olid valvurid, kes hommikuse loenduse ajal kaebaja kambris viibisid. Kaebaja ise on selgitanud, et loendust viisid läbi nii valvekorda lõpetav kui ka vastu võttev vahetus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli UL ainsana tööl 4-1 sektsioonis 26.04.2015 hommikul lõpetavas vahetuses ning TV üks järgmisel päeval alustanud vahetuse valvuritest. Kaebaja ise tundis samuti TV videosalvestiselt ära. Samuti on tõendeid kogumis hinnates usaldusväärne valvurite ettekannete sisu, millele vastustaja kaebajale distsiplinaarkaristust määrates tugines. Neis mõlemas on ühtviisi väljendatud ähvardava sisuga pöördumine vanglateenistuse ametniku aadressil ning kohtul puudub põhjus kahelda kahe vanglaametniku samasisuliste ettekannete usaldusväärsuses.
6(10)
3-15-1656 Vastustaja on selgitanud, et selle ajavahemiku kohta puuduvad muud salvestised. Samuti seda, et salvestis näitab ainult koridoris toimuvat (vastustaja täiendav selgitus, tl 128–129). Seetõttu pole alust rahuldada kaebaja taotlust täiendavate videosalvestiste väljanõudmiseks vastustajalt. Vastustajal on karistuse valikul ja kartserikaristuse pikkuse üle otsustamisel ning hindamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib, kaalutlusõigus, mida kohtu hinnangul on praegusel juhul õiguspäraselt kasutatud. Vastustaja on karistuse valikut põhjendanud ning esitanud asjakohased kaalutlused, määratud karistust ei ole põhjust pidada teo iseloomu arvestades ülemääraseks. Vaidlust karistuse proportsionaalsuse üle ei ole asjas ka tekkinud. Distsiplinaarasja menetluses on kaebajale olnud tagatud võimalus oma seisukohti esitada (13.05.2015 kirjalik seletus, tl 11) ning talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele kaebaja sai oma vastuväite esitada (tl 13 pöördel). Eelnevast tulenevalt on ka vaidlustatud käskkiri nr 5-2/711 õiguspärane. Asjas vaidlustatud vaideotsused on samuti õiguspärased ning antud õiguspärases menetluses. Kaebaja ei ole nende vaidlustamisel esitanud muid etteheiteid, vaid on ainult väitnud vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 lahendamist tähtaega rikkudes. Kaebaja on vaide käskkirja nr 5-2/711 peale (tl 39) koostanud 27.05.2015 ning inspektor-kontaktisik on sellele teinud märke „Võtsin vastu 29.05.2015“. Vaideotsus nr 5-15/15/16553-2 (tl 41–42) on koostatud 26.06.2015, st VangS § 11 lg-s 7 sätestatud 30-päevase vaide lahendamise tähtaja jooksul.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
3-15-1656 vanglaametnikuga ähvardava sisuga väljendite kasutamist on kinnitanud vanglaametnikud TV ja UL. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahtlustada nimetatud ametnikke valeandmete esitamises. Olukorras, kus kaebaja on 24.11.2015 kohtuistungil videosalvestisel nähtuvast neljast vanglaametnikust tuvastanud nimeliselt kaks – TV ning MK ‒ ning istungil ka korduvalt kinnitanud, et salvestisel on just eelnimetatud vanglaametnikud, jäävad vastustajale arusaamatuks kaebaja väited selle kohta, et TVd videosalvestisel pole. Vastustaja on kohtule esitanud andmed 26.04.2015 tööl olnud vanglaametnike kohta ning esitatud andmetest nähtub, et märgitud päeval täitsid IV üksuses teenistusülesandeid vanglaametnikud UL (öist vahetust lõpetanud vanemvalvur), MK, TV ja JV. Videosalvestiselt nähtuvalt olid vaidlusalusel ajal IV üksuse koridoris kaebaja poolt tuvastatud vanglaametnikud TV ja MK ning kaebaja poolt salvestiselt tuvastamata ametnikud UL ja JV. Seega olid kõik salvestiselt nähtuvad ametnikud ka vaidlusalusel päeval tööl. Vaidlustatud käskkirjades on tuginetud ettekannetele, mis kajastavad 26.04.2015 u kella 07:30 – 07:40 vahel (hommikune loendus) ja kell 12:15 (lõunane toitlustamine) aset leidnud sündmusi. Vastustaja ei ole 26.04.2015 hommikusöögi ajal kaebajaga seonduvalt ühtegi intsidenti väitnud ega tuginenud sellisele asjaolule ka käskkirjades. Seega ei saa selle üle vaidlust olla ning kaebaja väited hommikusöögi ajal toimunud/mittetoimunud intsidendiga seoses on asjakohatud.
3-15-1656 neljandas üksuses, kus viibis kaebaja, valveplaani ja läbipääsusüsteemi distantskaartide väljavõtte kohaselt tööl UL, TV, MK ja JV. Neist sisenesid kaebaja kambrisse UL ja TV, mis nähtub viimati nimetatute 26.04.2015 ettekannetest (tl 8 ja 9). Kõik eelnev kinnitab ühemõtteliselt seda, mis nähtub ka vaidlusaluselt videosalvestiselt.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme
/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa
/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 9(10)
3-15-1656
10(10)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.