lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-15-1656/62

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium · 26.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
Kohtuasja number
3-15-1656/62
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
26.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
4115
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe

Otsuse tegemise aeg ja koht

26. september 2016, Tallinn

Haldusasja number

3-15-1656

Haldusasi

UT kaebus Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirja nr 951 ja 01.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/13565-2 ning Tallinna Vangla 26.05.2015 käskkirja nr 5-2/711 ja 26.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – UT Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Ave Kasvandik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2016. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

UT apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 19.08.2016 kriminaalasja alustamata jätmise teatis nr 16922500037.
2.Jätta UT apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 13. jaanuari 2016. a otsus haldusasjas nr 3-15-1656 muutmata.
3.Jätta menetlusosaliste menetluskulud (v.a UT riigilõiv summas 30 eurot) apellatsiooniastmes nende endi kanda. UT riigilõiv summas 30 eurot jätta riigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.10.2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

3-15-1656 Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla IV üksuse valvur UL koostas 26.04.2015 ettekande nr 1158 (tl 8), mille kohaselt ähvardas kinnipeetav UT samal päeval toimunud loendusel valvurile kakao näkku visata, kui see ei ole selline, nagu UT-le meeldiks. Vahejuhtumi tingis kinnipeetava rahulolematus hommikusöögiks pakutud kakaoga. Ettekande kohaselt püüdis valvur UL UT-le selgitada, et tal on õigus kakaost keelduda ja selle kvaliteedi suhtes vaie esitada, mille peale arvas UT, et „vaie visatakse niikuinii prügikasti ning tähelepanu saamiseks on kindlam valvuril pea lõhki lüüa“. Tallinna Vangla IV üksuse valvur TV koostas 26.04.2015 ettekande nr I-229 (tl 9), mille kohaselt rääkis kinnipeetav UT 26.04.2015 IV üksuse hommikuse loenduse ajal (u kell 07:30), et talle ei meeldi saada hommikusöögi ajal kakaopaksu ning et kui ta seda veel saab, siis kallab ta selle maha või siis viskab valvuri pihta. Praktikant valvuri ülesannetes JV märkis 26.04.2015 koostatud ettekandes nr I-230 (tl 66), et 26.04.2015 umbes kell 12:15 ütles UT IV üksuse 4-1 lokaalivärava juures toidujagajale, et ükskord see U(mõeldes valvurit) saab keeva vee kaela, kuna tema ülesanne on vaadata, et sööklast ei saadetaks paksu kakaod. Veel ütles UT, et „ennem see U ei õpi kui keeva vee kaela saab“. Tallinna Vangla neljanda üksuse juht RK koostas 27.04.2015 õiendi, milles tegi ettepaneku korraldada UT järelevalve viisil, mis tagab üldise julgeoleku vanglas (tl 65).
2.Tallinna Vangla kohaldas 27.04.2015 käskkirjaga nr 951 haldusmenetluse seaduse (HMS) § 4, vangistusseaduse (VangS) § 12 lg 2 ja § 69 lg 1 ja lg 2 p-de 1, 3, 4 ja lg 4 ning vangla sisekorraeeskirja 12 lg 1 alusel UT suhtes järgmisi täiendavaid julgeolekuabinõusid: 1) kinnipeetava vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, 2) kehakultuuriga tegelemise keelamine (spordisaali kasutamise võimaluse keelamine), 3) eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine. Tallinna Vangla jättis 01.06.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/135652 rahuldamata UT vaide 27.04.2015 käskkirja nr 951 kehtetuks tunnistamiseks.
3.Tallinna Vangla karistas 26.05.2015 käskkirjaga nr 5-2/711 UT VangS § 63 lg 1 p 4 ja § 64 lg 4 alusel Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirjaga nr 20 kinnitatud Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1. rikkumise eest ning määras distsiplinaarkaristuseks kartserisse paigutamise viieks ööpäevaks. Tallinna Vangla jättis 26.06.2015 vaideotsusega nr 515/15/16553-2 rahuldamata UT vaide 26.05.2015 käskkirja nr 5-2/711 kehtetuks tunnistamiseks.
4.UT esitas 30.06.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirja nr 951 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1656) ning 01.07.2015 kaebuse Tallinna Vangla 26.06.2015 vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 tühistamiseks (haldusasi nr 3-15-1666). Halduskohus tõlgendas 27.07.2015 määruses nõudeid selliselt, et kaebaja soovib Tallinna Vangla 27.04.2015 käskkirja nr 951 ja 01.06.1015 vaideotsuse nr 5-15/15/13565-2 tühistamist (haldusasi nr 3-15-1656) ning Tallinna Vangla 26.05.2015 käskkirja nr 5-2/711 ja 26.06.2015 2(10)

3-15-1656 vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 tühistamist (haldusasi nr 3-15-1666). Tallinna Halduskohus liitis sama määrusega kaebused ühte menetlusse haldusasja numbriga 3-15-1656. UT täiendas kaebusi 27.11.2015, 10.12.2015 ja 04.01.2016. Kaebaja oli seisukohal, et tema suhtes on õigusvastaselt kohaldatud täiendavaid julgeolekumeetmeid ning kohaldatud distsiplinaarkaristust. Samuti ei nõustunud ta vaideotsuste seisukohtadega. Lukustatud kambrisse paigutamist vaidlustades on kaebaja väitnud, et 26.04.2015 ettekanded ei vasta tegelikkusele. Kaebaja ei ole öelnud selliseid lauseid, nagu talle ette heidetakse. Vastasel korral oleks ta kohe eraldi lukustatud kambrisse paigutatud, mitte alles 27.04.2015. Kaebaja väitel puudub ettekanne, kus UL kirjutas, et kell 06:08 toimus vaidlus ning ettekanne, kus oleks kirjas, et kaebaja lubas toidujagajale visata keevat vett kaela. Ettekanded ei vasta ka seetõttu tõele, et nende koostajad andsid vahetuse umbes 07:30 – 07:40 üle uuele vahetusele, kes tegid loenduse (uus vahetus astub kambrisse ja vana jääb uksele). Uus vahetus ei kuulnud selliseid sõnu, mida kajastati ettekandes. Distsiplinaarkaristuse määramist vaidlustades on kaebaja märkinud, et vaie lahendati hilinemisega ning ta ei nõustu vaideotsuses esitatud põhjendustega. Toidujagamine ei toimu kell 07:30 – 07:40 ega ka mitte kell 06:00, vaid kell 06:10 – 06:40. Loendust ei käi läbi viimas mitte kaks, vaid neli ametnikku. Tallinna Vangla on jätnud arvesse võtmata kambrikaaslaste ütlused.

5.Tallinna Vangla palus jätta kaebused rahuldamata. Vaidlustatud käskkirjad ja vaideotsused on õiguspärased. VangS § 69 lg 1 kohaselt on vanglas julgeoleku tagamise meetmete, sh täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. Valvurite 26.04.2015 ettekannetest lähtudes leidis vangla, et võimaliku rünnaku ennetamiseks vanglateenistuse ametniku suhtes oli vajalik kaebaja paigutamine lukustatud kambrisse. Vastustaja on vaidlustatud käskkirjas esitanud oma kaalutlused, miks tõenäosus, et kaebaja ettearvamatu käitumine ohustab vangla üldist julgeolekut, tingib täiendavate julgeolekumeetmete kasutamise. Kohtupraktika kohaselt on sellise ennetava meetme rakendamisel oluline, et õigushüve kahjustus on tõenäoline. Vastustaja on käskkirjas kirjeldanud, milles seisnevad kahtlused, et õigushüvede kahjustamine on tõenäoline. Kinnipeetavast isikust tulenevate julgeolekuriskide hindamine on üksnes vastavate vanglateenistuse ametnike pädevuses. Kaebaja eraldi lukustatud kambrisse paigutamine oli põhjendatud üldise julgeoleku tagamiseks vanglas, et takistada kaebajat jätkamast edasist julgeolekut ohustavat tegevust ning tema üle saaks teostada efektiivsemat järelevalvet. Vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist ning spordisaalis kehakultuuriga tegelemise keelamist põhjendas vastustaja vajadusega vältida kokkupuuteid teiste kinnipeetavatega. Käskkirjast nähtuvalt on üksuse juht enne käskkirja andmist 27.04.2015 kaebajaga vestelnud ja koostanud selle kohta õiendi, selgitades talle täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega kaasnevaid piiranguid. Kaebajale on antud võimalus esitada vastuväited. UL 26.04.2015 ettekanne hommikul toimunud intsidendi kohta ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise aluseks ning vastav ettekanne pole seega asjakohane. Õige ei ole kaebaja väide ettekande puudumisest selle kohta, et kaebaja on toidujagajale öelnud, et viskab valvurile keevat vett. Tegemist on 26.04.2015 ettekandega nr I-230. Kaebaja väited toidujagamise aja kohta ei ole asjakohased, kuna vaidlus puudutab hommikuse loenduse ajal toime pandud distsipliinirikkumist. Distsipliinirikkumine seisnes selles, et vestluses vanglaametnikuga kasutas kaebaja ähvardava sisuga väljendeid, mis on kodukorra kohaselt keelatud. Toimunu on tõendatud kahe valvuri ettekannetega ning vastustajal puudub alus 3(10)

3-15-1656 kahelda nende usaldusväärsuses. Praegusel juhul ei esinenud sellised erandlikke põhjuseid, mis õigustaksid kinnipeetava õigusvastast käitumist, mistõttu oli kaebuse esitaja distsiplinaarkorras karistamine õiguspärane. Kaebaja on saanud esitada distsiplinaarmenetluses omapoolsed selgitused ning vastuväited distsiplinaarmenetluse protokollile. Käskkiri vastab õiguspärase haldusakti nõuetele. Vaidlustatud vaideotsuses on selgitatud, et vastavalt Tallinna Vangla valveplaani I osale andis vahetust üle vanemvalvur UL ja vastu võttis valvur TV. Mõlemad valvurid sisenesid kambrisse nr 52. Teised valvurid MK ja praktikant valvuri ülesannetes JV seisid sel ajal koridoris ja seetõttu distsipliinirikkumist pealt ei näinud. Seega viibis kokku kambris ja sellest väljaspool neli ametnikku, kuid vaid kaks olid kaebaja rikkumise tunnistajateks. Kuna distsipliinirikkumine on piisava täpsusega fikseeritud ja tõendatud, puudus vajadus kuulata üle kaebaja kambrikaaslased. Mõlemad vaideotsused on õiguspärased ning antud õiguspärase menetluse tulemusena. Ka vaideotsus nr 5-15/15/16553-2 on koostatud 30 päeva jooksul, st ettenähtud tähtaja jooksul. Vaie on Tallinna Vanglas registreeritud 01.06.2015 (kannab koostamise kuupäeva 27.05.2015) ning vaideotsus on koostatud 26.06.2015.

6.Tallinna Halduskohus jättis 13.01.2016 menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

otsusega

kaebused

rahuldamata

ja

Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise üldaluseid sätestava VangS § 69 lg 1 kohaselt on nende kohaldamise eelduseks nii kinnipeetavast lähtuv oht teistele isikutele või vangla julgeolekule kui ka vajadus hoida ära raske õiguserikkumise toimepanemist. Kohtupraktika kohaselt toimub nii täiendava julgeolekuabinõu kohaldamine kui ka konkreetse meetme valik kaalutlusõiguse alusel. Käskkiri nr 951 sisaldab piisavaid kaalutlusi julgeolekumeetmete kohaldamiseks. Käskkirjas on välja toodud, milles seisneb kaebaja käitumises väljenduv oht konkreetsele vanglaametnikule ning vangla julgeolekule laiemalt. Käskkirjas on märgitud, et kaebaja viibimine avatud sektsioonis mõjub destabiliseerivalt ja ta avaldab negatiivset mõju kaaskinnipeetavatele ning seetõttu ei piisa pelgalt eraldi lukustatud kambrisse paigutamisest, vaid teiste kinnipeetavatega kokkupuute vältimiseks on vajalikud täiendavad liikumis- ja suhtlemispiirangud, sh spordisaali kasutamise piiramine. Seda, et tegemist on asjakohaste kaalutlustega, kinnitavad ka nii kaebaja enda seletused kui ka tunnistaja Valbo Muguri (kaebaja kambrikaaslane vaidluse ajendanud sündmuse ajal) ütlused, mille kohaselt oli kaebaja isikuks, kes võttis üles kinnipeetavate hulgas rahulolematust põhjustanud ebakvaliteetse kakao teema ning tema teeneks peetakse, et seejärel paranes kinnipeetavatele pakutava kakao kvaliteet. Julgeolekuabinõude kohaldamise käskkirja ei muuda õigusvastaseks see, kui seda ei anta koheselt pärast abinõude kohaldamise aluste kohta teabe saamist. Täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine on kaalutlusotsus ja õiguspärase menetluse ning kaalumise tagamiseks viiakse ka selles menetluses üldjuhul (kui tegemist pole kiireloomulist sekkumist vajava olukorraga) läbi menetlustoiminguid, sh tagatakse isikule võimalus olla ära kuulatud. Ka praegusel juhul on üksuse juht eelnevalt kaebajaga vestelnud ning selgitanud kaasnevaid piiranguid (tl 65), mille peale sai kaebaja esitada oma seisukohti. Julgeolekuabinõude kohaldamisel tugineti lisaks 26.04.2015 hommikul koostatud ettekannetele ka JV ettekandele lõunasöögi ajal tehtud ähvardava pöördumise kohta. Seetõttu ei saa järeldada, et abinõude kohaldamine polnud vajalik, kui seda ka ei tehtud otsekohe pärast ähvardustest teadasaamist. Julgeolekuabinõude kiireloomulisust arvestades ei viida eelnevalt läbi väga põhjalikku ja rohkeid menetlustoiminguid sisaldavat uurimist. Kui abinõude kohaldamise eesmärgiks oli 4(10)

3-15-1656 hoida ära võimalik rünnak vanglaametnikule ja oht olukorra destabiliseerumisele, piisas ähvardustest teadasaamisest. Vanglal ei ole täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisel kohustust ega võimalust veenduda ohu realiseerumises. Samuti ei ole piiratud aja tõttu võimalik kontrollida kõiki ettekannete aluseks olevaid fakte. Kaebajal oli enne julgeolekumeetmete kohaldamist võimalus oma seisukohti avaldada ning teatada, et ettekannetes märgitud ähvardusi pole ta öelnud. Asjas koostatud õiendi (tl 65) kohaselt pole kaebaja käskkirjale eelnenud menetluses vastuväiteid esitanud, vaid on pigem kohaldatavate piirangute suhtes ükskõiksust väljendanud. Kohtul puudub alus kahelda ettekannete usaldusväärsuses. Kohus ei nõustunud kaebaja väitega, et puudub käskkirja nr 951 aluseks olev ettekanne selle kohta, et kaebaja oleks lubanud visata keevat vett. Vastustaja on esitanud JV (praktikant valvuri ülesannetes) 26.04.2015 ettekande nr I-230 (tl 66). Käskkirja nr 5-2/711 andmisel on tuginetud valvurite UL ja TV 26.04.2015 ettekannetele, milles kajastatakse kambris toimunud suhtlust ja UT ähvardavat pöördumist valvuri aadressil. Praegusel juhul on kaebajale ette heidetud ähvardava sisuga väljendite kasutamist valvuri suhtes. Kohtu hinnangul on ettekannetes tsiteeritud väljendid ähvardava sisuga, viidates ründele ja lugupidamatusele vanglaametniku suhtes. Ähvardus sisuks on rünne isiku tervisele ja kehalisele puutumatusele või isegi elule. Nii distsiplinaar- kui ka kohtumenetluses eitab kaebaja, et 26.04.2015 oleks kambris hommikuse loenduse ajal tekkinud suhtlust, mille käigus ta oleks valvurile ähvardavaid lauseid saanud öelda. Samas ta kinnitas, et rahulolematus kakaoga oli kinnipeetavate hulgas üldine ning see polnud ühekordne, kuid kaebaja oli ainus, kes julges selles suhtes sõna võtta. Istungil tunnistajana üle kuulatud VM kinnitas, et mäletab toimunud sündmusi hästi, kuna kakao oli tõepoolest halb ja sellega ei olnud keegi kinnipeetavatest rahul ning olukord paranes seetõttu, et kaebaja julges selle teema üles võtta. Seejuures ei mäleta tunnistaja, et 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal nende kambris oleks kaebaja valvurile ähvardusi öelnud. Tunnistaja sõnul oli nende kambris kõik rahulik. Kaebaja ning vastustaja esindaja selgitasid kohtuistungil, et loenduse käigus seisavad kinnipeetavad püsti, ütlevad valvuritele oma nime ja loenduse ajal antakse vajadusel üle ka ravimid. Vastustaja esindaja kinnitas, et on võimalik, et loenduse käigus esitatakse mingi küsimus või teatatakse probleemist, kuid sel ajal ei lahendata pikemalt mingeid küsimusi. Loenduseks viibitakse kambris minut või paar, mitte rohkem. Vastustaja esindaja juhtis kohtuistungil videosalvestist vaadates tähelepanu, et kaebaja kambris veetsid valvurid mitu minutit. Seega ei ole välistatud täiendav lühike vestlus, mida UL ja TV oma ettekannetes kajastasid. Samal ajal, kui kaebaja ja tunnistaja eitavad kaebaja poolt ähvardavate väljendite kasutamist valvuri aadressil 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal, on seda kaks kambris viibinud valvurit oma ettekannetes ühetaoliselt kinnitanud. Valvurite ettekannete usaldusväärsust kinnitab ka JV ettekanne (mis ei ole küll distsiplinaarkaristuse määramise aluseks). See ettekanne on tehtud varasematest umbes 4,5 tundi hilisema olukorra kohta, mis näitab, et kaebaja oli kujunenud konfliktsest olukorrast kakao jagamisel väga häiritud. Kaebaja käitus ärritunult ka sündmustest kohtuistungil rääkides. Vastustaja on vaideotsuses nr 5-15/15/16553-2 (tl 41–42) märkinud, et vastavalt Tallinna Vangla valveplaani I osale andis vahetust üle vanemvalvur UL ja võttis vastu TV. Vaidemenetluse käigus kontrolliti 4-1-sektsiooni videosalvestist, mille järgi 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal kell 07:34:54 sisenesid valvurid UL ja TV kambrisse ja väljusid 5(10)

3-15-1656 07:36:55. Valvurid MK ja praktikant valvuri ülesannetes JV seisid koridoris ega saanud olla distsipliinirikkumise tunnistajaks. Vanglalt välja nõutud videosalvestiselt nähtub 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal valvurite sisenemine kaebaja kambrisse ning sealt väljumine. Istungil tunnistajana üle kuulatud VM ei suutnud talle näidatud salvestiselt ühtki valvurit ära tunda ning kinnitas, et ei jäta endale valvurite nimesid meelde. Kaebaja suutis videolt ära tunda TV (kes käis kambris) ja MK (kes tema arvates ootas koridoris). Vastustaja on täiendavalt esitanud kohtule 25.04.2015 – 26.04.2015 öise ja 26.04.2015 päevase valveplaani, millest nähtub, et neljanda üksuse esimeses sektsioonis (S4-1) oli 25.04.2015 kell 19:15 – 26.04.2015 kell 07:15 tööl vanemvalvur UL ning 26.04.2015 kell 07:15 – 19:15 vanemvalvur MK, valvur TV ja praktikant valvuri ülesannetes JV (tl 108–115). Kaebaja ei eita 27.11.2015 avalduses (tl 117) kohtuistungil öeldut, et tundis videosalvestiselt ära TV ja MK. Salvestise võltsitust väites esitas ta järgmised põhjendused: ukse taha ei jäänud ükski praktikant (nagu vangla väidab); ukse taga on valvur K, kuid teist ta ei tunne; K ei olnud tööl sel öösel ega järgmisel päeval; pole selge, kes TV-ga koos kambrisse astus; ükski valvur ei ole KK (nagu vangla väidab); videol näidatud isikute hulgas pole JV-d; videolt puudub MK; videolt on selgesti näha, et ei anta loenduse käigus ravimeid. Kaebaja on seisukohal, et kohtuistungil näidatud videosalvestis puudutas 30.04 või 01.05 toimunut. Vastustaja ei ole esitanud kaebajale valeandmeid kõnealuse juhtumi ajal tööl olnud valvurite kohta ning puudub alus arvata, et kohtule esitatud videosalvestis ei ole tõene ning esineks vastuolu dokumentaalsete tõendite ja salvestise vahel. Salvestis on dateeritud ja puudub alus arvata, et vastustaja oleks salvestist töödelnud. MK töötamist 26.04.2015 alustanud vahetuses kinnitab vastustaja poolt esitatud teave ning ka kaebaja ise tundis MK salvestist vaadates ära. Seega on tema seisukohad vastuolulised. Puudub alus pidada kaebaja mäletamisel põhinevaid väiteid usutavamaks vastustaja dokumentaalsetest tõenditest ja videosalvestisest. MK, kelle puudumist videol kaebaja väidab, ei ole vastustaja oma dokumentides nimetanud. Vastustaja on 17.11.2015 vastuses (tl 119) kaebajale teatanud, et 25.04.2015 kell 19:15 – 26.04.2015 kell 07:45 täitsid töökohustusi UL (sekts.4-1) ja KK (sekts.4-2). Info KK kohta ei ole väär ega eksitav, kuid ei puutu asjasse seetõttu, et vaidluse põhjustanud sündmus (hommikune loendus) toimus sektsioonis 4-1. Asjaolu, et vastustaja andis kaebajale vastuses teabe mõlema neljandas üksuses töötanud valvuri kohta, ei muuda vastust ebausaldusväärseks. Kaebaja on 04.01.2016 avalduses (tl 135) täiendavalt märkinud, et on selleks ajaks seisukohal, et tundis salvestiselt ära ka tabletikäru lükkava valvuri, kelleks on JJ. See seisukoht ei veena kohut, et videosalvestis koostoimes asjas esitatud dokumentaalsete tõenditega juhtumi ajal tööl olnud valvurite kohta poleks usaldusväärne. Avaldusest nähtuvalt on selles esitatud nimi meenunud kaebajale oluliselt hiljem eelviidatud tõenditega tutvumisest ning on otsitud argument oma väidete kinnitamiseks. Videosalvestise kvaliteet on selline, et sellel kajastatud lühiajaliste sündmuste puhul ei pruugita sellel näha olevaid isikuid ära tunda. Eelneva põhjal puudub alus kahelda, et UL ja TV olid valvurid, kes hommikuse loenduse ajal kaebaja kambris viibisid. Kaebaja ise on selgitanud, et loendust viisid läbi nii valvekorda lõpetav kui ka vastu võttev vahetus. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt oli UL ainsana tööl 4-1 sektsioonis 26.04.2015 hommikul lõpetavas vahetuses ning TV üks järgmisel päeval alustanud vahetuse valvuritest. Kaebaja ise tundis samuti TV videosalvestiselt ära. Samuti on tõendeid kogumis hinnates usaldusväärne valvurite ettekannete sisu, millele vastustaja kaebajale distsiplinaarkaristust määrates tugines. Neis mõlemas on ühtviisi väljendatud ähvardava sisuga pöördumine vanglateenistuse ametniku aadressil ning kohtul puudub põhjus kahelda kahe vanglaametniku samasisuliste ettekannete usaldusväärsuses.

6(10)

3-15-1656 Vastustaja on selgitanud, et selle ajavahemiku kohta puuduvad muud salvestised. Samuti seda, et salvestis näitab ainult koridoris toimuvat (vastustaja täiendav selgitus, tl 128–129). Seetõttu pole alust rahuldada kaebaja taotlust täiendavate videosalvestiste väljanõudmiseks vastustajalt. Vastustajal on karistuse valikul ja kartserikaristuse pikkuse üle otsustamisel ning hindamisel, milline karistus oma eesmärki just konkreetse teo ja isiku puhul kõige paremini teenib, kaalutlusõigus, mida kohtu hinnangul on praegusel juhul õiguspäraselt kasutatud. Vastustaja on karistuse valikut põhjendanud ning esitanud asjakohased kaalutlused, määratud karistust ei ole põhjust pidada teo iseloomu arvestades ülemääraseks. Vaidlust karistuse proportsionaalsuse üle ei ole asjas ka tekkinud. Distsiplinaarasja menetluses on kaebajale olnud tagatud võimalus oma seisukohti esitada (13.05.2015 kirjalik seletus, tl 11) ning talle on tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli, millele kaebaja sai oma vastuväite esitada (tl 13 pöördel). Eelnevast tulenevalt on ka vaidlustatud käskkiri nr 5-2/711 õiguspärane. Asjas vaidlustatud vaideotsused on samuti õiguspärased ning antud õiguspärases menetluses. Kaebaja ei ole nende vaidlustamisel esitanud muid etteheiteid, vaid on ainult väitnud vaideotsuse nr 5-15/15/16553-2 lahendamist tähtaega rikkudes. Kaebaja on vaide käskkirja nr 5-2/711 peale (tl 39) koostanud 27.05.2015 ning inspektor-kontaktisik on sellele teinud märke „Võtsin vastu 29.05.2015“. Vaideotsus nr 5-15/15/16553-2 (tl 41–42) on koostatud 26.06.2015, st VangS § 11 lg-s 7 sätestatud 30-päevase vaide lahendamise tähtaja jooksul.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

7.UT palub 18.01.2016 apellatsioonkaebuses (täiendatud 29.01.2016, 08.02.2016, 29.08.2016 ja 09.09.2016) Tallinna Halduskohtu 13.01.2016 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. UT on apellatsioonkaebuses seisukohal, et ta on asjas süüdi lavastatud. Halduskohtu istungil vaadatud loenduse video väidetavalt 26.04.2015 sündmusest on võltsitud. Vangla on esitanud kohtule kunstlikult loodud videomaterjali. Tegelikult on vaadatud video tehtud 30.04.2015 hommikuse loenduse ajal. Video peal ei ole TV-d, JV-d ega MK. Kindlasti on video peal MK ja JJ. Arusaamatu on, kuidas saavad MK ja JJ video peal olla, kui nad ei olnud sellel päeval tööl. Vangla on esitanud kohtule võltsitud töögraafikud. Halduskohtu kohtunik on olnud erapoolik. Halduskohtu 24.11.2015 istungil on kohtunik pannud kaebajale sõnad suhu, öeldes, et kaebaja tundis videolt ära TV, kuigi kaebaja polnud veel sõnagi öelnud. TV ei saanud ettekannet kirjutada, kui teda ennast video peal ei ole. 29.08.2016 kaebuse täienduses (tl 195196) märgib kaebaja, et tegelikult oli 26.04.2015 toimunud intsidendi ajal tööl vanemvalvur TV ja ukse taga seisid JV ja MK. Kaebajat on hoitud lukustatud kambris ja talle on sellega tekitatud kannatusi. JV on kaebajale hiljem kinnitanud, et 26.04.2015 olid tööl TV, MK ja JV ise ning MK ei saanud sel päeval kuidagi tööl olla. UT leiab, et tema kontaktisik RL on mõjutanud oma alluvaid ja Tallinna Vangla ei räägi õigust.
8.Tallinna Vangla palub 12.05.2016 kirjalikus vastuses (täiendatud 15.09.2016) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Apellatsioonkaebuse seisukohad ei anna alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Vastustaja jääb eelnevalt esitatud seisukohtade juurde. Kohtule esitatud ja 24.11.2015 istungil vaadatud videosalvestis kajastab 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal toimuvat, see on tõene ning vastustaja ei ole videosalvestist kuidagi töödelnud ega muul moel selle sisu muutnud. Kaebaja poolt 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal neljanda üksuse kambris nr 52 vestluses 7(10)

3-15-1656 vanglaametnikuga ähvardava sisuga väljendite kasutamist on kinnitanud vanglaametnikud TV ja UL. Vastustajal puudub igasugune põhjus kahtlustada nimetatud ametnikke valeandmete esitamises. Olukorras, kus kaebaja on 24.11.2015 kohtuistungil videosalvestisel nähtuvast neljast vanglaametnikust tuvastanud nimeliselt kaks – TV ning MK ‒ ning istungil ka korduvalt kinnitanud, et salvestisel on just eelnimetatud vanglaametnikud, jäävad vastustajale arusaamatuks kaebaja väited selle kohta, et TVd videosalvestisel pole. Vastustaja on kohtule esitanud andmed 26.04.2015 tööl olnud vanglaametnike kohta ning esitatud andmetest nähtub, et märgitud päeval täitsid IV üksuses teenistusülesandeid vanglaametnikud UL (öist vahetust lõpetanud vanemvalvur), MK, TV ja JV. Videosalvestiselt nähtuvalt olid vaidlusalusel ajal IV üksuse koridoris kaebaja poolt tuvastatud vanglaametnikud TV ja MK ning kaebaja poolt salvestiselt tuvastamata ametnikud UL ja JV. Seega olid kõik salvestiselt nähtuvad ametnikud ka vaidlusalusel päeval tööl. Vaidlustatud käskkirjades on tuginetud ettekannetele, mis kajastavad 26.04.2015 u kella 07:30 – 07:40 vahel (hommikune loendus) ja kell 12:15 (lõunane toitlustamine) aset leidnud sündmusi. Vastustaja ei ole 26.04.2015 hommikusöögi ajal kaebajaga seonduvalt ühtegi intsidenti väitnud ega tuginenud sellisele asjaolule ka käskkirjades. Seega ei saa selle üle vaidlust olla ning kaebaja väited hommikusöögi ajal toimunud/mittetoimunud intsidendiga seoses on asjakohatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9.Kaebaja on esitanud koos 29.08.2016 täiendusega apellatsioonkaebusele Tallinna Vangla 19.08.2016 kriminaalasja alustamata jätmise teatise nr 16922500037 (tl 198). Ringkonnakohus on seisukohal, et esitatud tõend on asjakohane ja tuleb võtta haldusasja materjalide juurde. Tõendit ei olnud võimalik esimese astme kohtus esitada, kuna sellel ajal ei olnud tõendit veel koostatud (HKMS § 182 lg 2) ning ringkonnakohtu hinnangul on tõend vajalik asja õigemaks lahendamiseks (HKMS § 198 lg 3).
10.Ringkonnakohus on seisukohal, et halduskohtu otsuse muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid HKMS § 201 lg 4 alusel.
11.Kaebaja põhiväide apellatsioonimenetluses on, et 26.04.2015 sündmusi kajastav videosalvestis on võltsitud. See väide on ekslik, sest esiteks on video dateeritud ja kohtul puudub alus kahelda selle ehtsuses ning teiseks on videolt nähtav kooskõlas teiste asjas esitatud tõenditega. Kaebaja kahtlustused ei tugine ühelgi tõendil. Asjas esitatud dokumentaalsetest tõenditest nähtub järgnev. Tallinna Vangla valveplaani I osa (juurdepääsu piiranguga toimik) kohaselt oli 25.04.2015 kell 19:15 kuni 26.04.2015 kell 07:15 neljandas üksuses tööl vanemvalvur UL ning 26.04.2015 kell 07:15 kuni 26.04.2015 kell 19:15 MK, TV, JV/MK. Tallinna Vangla selgitusel on Tallinna Vangla valveplaani II osas kirjas kõrvalekalded valveplaani I osast ning valveplaani II osa kohaselt ei olnud MK vaidlusalusel hommikul teenistuses. Seda kinnitab ka läbipääsusüsteemi distantskaartide väljavõte, mille kohaselt ei ole MK 26.04.2015 Tallinna Vanglasse sisenenud ega sealt väljunud (tl 198). Läbipääsusüsteemi distantskaartide väljavõtte kohaselt sisenes MK Tallinna Vanglasse 26.04.2015 kell 07:04 ning registreeris end välja 26.04.2015 kell 19:41; TV sisenes 26.04.2015 kell 07:03 ja väljus 26.04.2015 kell 19:41; JV sisenes 26.04.2015 kell 07:06 ja väljus 26.04.2015 kell 19:41 ning UL sisenes 25.04.2015 kell 18:55 ja väljus 26.04.2015 kell 07:43. Niisiis olid vaidlusalusel hommikul vahetuse üleandmise ajal kell 07:30 kuni 07:40 ajal 8(10)

3-15-1656 neljandas üksuses, kus viibis kaebaja, valveplaani ja läbipääsusüsteemi distantskaartide väljavõtte kohaselt tööl UL, TV, MK ja JV. Neist sisenesid kaebaja kambrisse UL ja TV, mis nähtub viimati nimetatute 26.04.2015 ettekannetest (tl 8 ja 9). Kõik eelnev kinnitab ühemõtteliselt seda, mis nähtub ka vaidlusaluselt videosalvestiselt.

12.Kaebaja enda seisukohad sellest, kes tegelikult 26.04.2015 hommikuse loenduse ajal tööl olid ja kambrisse sisenesid, on vastukäivad ja ajas muutuvad. Nii kinnitab kaebaja esialgses kaebuses, et kambrisse sisenes TV, ning kohtuistungil, et tundis kambrisse sisenevas isikus ära TV ja ühes ukse taha jäänud isikus MK. Nende kahe isiku esinemist videol kinnitas ta kohtule ka 27.11.2015 esitatud kaebuse täienduses (tl 117). 29.01.2016 apellatsioonkaebuse täienduses (tl 155) on aga kaebaja juba seisukohal, et TV puudub vaidlusaluselt videolt. Sellele seisukohale jääb kaebaja ka 08.02.2016 apellatsioonkaebuse täienduses (tl 170), kuid 29.08.2016 täienduses (tl 195) märgib taas, et tegelikkuses oli 26.04.2016 TV siiski tööl. Asjaolu, et koridoris viibivatest isikutest üks ei saanud siiski olla MK, märgib kaebaja 10.12.2015 kaebuse täienduses (tl 132) ning JJ nime videost paistva ametnikuna märgib kaebaja esmakordselt alles 04.01.2016 kaebuse täienduses (tl 135). Apellatsioonkaebuses väidab kaebaja, et video peal ei saa olla JV, kuid samas, et just JV oli isikuks, kes jagas talle 26.04.2015 hommikul tablette (tl 146). Kaebaja tõendamata ja vastuolulised ütlused ei lükka ümber dokumentaalsete tõenditega ja videosalvestisega tuvastatut. Ebaõige on kaebaja seisukoht, justkui oleks halduskohtu kohtunik suunanud kohtuistungil kaebajat ütlusi andma. Ringkonnakohus on kuulanud halduskohtu istungi salvestist ja midagi seesugust istungil ei toimunud. Kaebaja väide, et tegelikkuses oli video peal valvur JJ, on ümber lükatud Tallinna Vangla valveplaani I osaga, kust ei nähtu nimetatud isiku töötamist neljandas üksuses vaidlusalusel perioodil ning valvesüsteemi distantskaartide väljavõttest nähtuvaga – isik lahkus vanglast 23.04.2015 kell 07:40 ja naases vanglasse alles 27.06.2015 kell 07:10. KK aga ei seondu vaidlusega kuidagi, sest tema oli 25.04.2015 – 26.04.2015 vahetuses valvur hoopis valvepiirkonnas S4-2, mitte S4-1, kus asus kaebaja (Tallinna Vangla valveplaani I osa). Asjakohatud on ka kaebaja väited seonduvalt 26.04.2015 hommikusöögi jagamisega: UL ja TV ettekanded ei puuduta hommikusöögi jagamist ning seal toimunu tõttu ei ole kaebajat karistatud ega kohaldatud tema suhtes täiendavaid julgeoleku meetmeid.
13.Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega osas, mis puudutavad kaebaja väidet tema lukustatud kambrisse paigutamise aja kohta (halduskohtu otsuse p 15) ega pea vajalikuks neid seisukohti üle korrata.
14.Kõike eelnevat kokku võttes on ringkonnakohus seisukohal, et UT apellatsioonkaebus on alusetu ja tuleb jätta rahuldamata ning halduskohtu otsus muutmata HKMS § 200 p 1 alusel.
15.Kaebaja oli kohtumenetluses vabastatud riigilõivu tasumisest (apellatsiooniastmes 30 eurot). Et kaebus jääb tervikuna rahuldamata, jääb UT menetluskulu vastavas osas HKMS § 118 lg 3 alusel Eesti Vabariigi kanda. UT võimalikud ülejäänud menetluskulud ja Tallinna Vangla menetluskulud jäävad menetlusosaliste endi kanda HKMS § 109 lg 1 alusel.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maret Altnurme

/allkirjastatud digitaalselt/ Villem Lapimaa

/allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe 9(10)

3-15-1656

10(10)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium