Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Maret Altnurme ja Villem Lapimaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
22. september 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-15-1662
Haldusasi
GB kaebus Tallinna Vangla 20. aprilli 2015. a käskkirja nr 534 tühistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2015. a otsus
Menetlusosalised
Kaebaja – GB Vastustaja – Tallinna Vangla, esindaja Ave Kasvandik
Menetluse alus ringkonnakohtus
GB apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta GB apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 26. novembri 2015. a otsus haldusasjas nr 3-15-1662 muutmata.
GB-le antud menetlusabiga seonduvad kulud (riigilõiv) jätta riigi kanda. Menetlusosaliste võimalikud muud menetluskulud apellatsiooniastmes jätta nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule hiljemalt 24. oktoobril 2016 (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud kassatsioonkaebusele ja sellega ühiseks läbivaatamiseks võib esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg-d 1 ja 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).
3-15-1662 Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vangla määras 20.04.2015 käskkirjaga nr
GB-le distsiplinaarkaristusena noomituse üldiste viisakusreeglite järgimata jätmise eest (Tallinna Vangla direktori 31.01.2013 käskkirja nr 20 „Tallinna Vangla kodukord“ p 1.11.1), kuna kinnipeetav küsis vanglateenistuse ametnikult tema seksuaalse orientatsiooni kohta. Järelevalveosakonna valvuri ettekande kohaselt teostas ta 22.03.2015 kell 15.05 pärast jalutuskäiku kartseris GB-le isiku läbiotsimist, mille ajal kinnipeetav tõmbus korduvalt seinast eemale (näoga valvuri poole) ja seejärel küsis „kas valvur on mingi gei“ ning hakkas vene keeles sõimama. GB 22.03.2015 selgituse kohaselt katsus valvur tema genitaale, jalgu ja tagumikku, mis on väärikust riivav ja alandav. Lisaks ei räägi valvur kinnipeetavaga vene keeles. Teine valvur ei sekkunud. Tallinna Vangla hinnangul ei ole tõendatud, et valvur oleks tundnud, et tema väärikust riivati, kuid arvestades omavahelises suhtluses kahe inimese staatust, olukorda ja olustikku, kus suhtlemine aset leidis, on inimese seksuaalse orientatsiooni küsimine asjakohatu ning ebaviisakas. GB-l oli teo toimepanemise hetkel 14 kehtivat distsiplinaarkaristust (sh 2 karistust suhtlemiseeskirjade rikkumise eest) ja oluline on anda kinnipeetavale märku, et õigusaktidega vastuolus olev käitumine ei ole aktsepteeritav.
2.GB esitas käskkirja kehtetuks tunnistamiseks vaide, mille Tallinna Vangla jättis 05.06.2015 vaideotsusega nr 5-15/15/12716-5 rahuldamata.
3.GB esitas Tallinna Halduskohtule 17.06.2015 kaebuse (täiendatud 02.10.2015) Tallinna Vangla 20.04.2015 käskkirja nr 534 tühistamiseks. Valvur alandas kaebaja inimväärikust, käperdades läbiotsimisel provotseerivalt tema intiimseid kohti. Euroopa vanglareeglistiku p 54.4 kohaselt ei tohi läbiotsitavaid läbiotsimise ajal alandada. Valvur ei räägi vene keelt ega saa sellest aru, kaebaja ei ole nimetanud ametnikku geiks. Kaebaja ütles valvurile: „Miks sa mulle külge lööd nagu gei?“, mis on normaalne reageering vanglaametniku alandavale ja ebakorrektsele tegevusele. Valvur on ettekandes moonutanud kaebaja sõnu.
4.Tallinna Vangla vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. GB distsipliinirikkumine on tõendatud valvuri 22.03.2015 ettekandega nr 802 ning läbiotsimise juures viibis ka teine valvur. GB ei ole 22.03.2015 seletuskirjas, 23.04.2015 vaides ega kohtule esitatud kaebuses eitanud, et ta tegi valvurile märkuse seoses tema seksuaalse orientatsiooniga, sest kaebaja ei olnud rahul valvuri poolt tema läbiotsimisel kasutatud läbiotsimisvõtetega. Distsiplinaarmenetlus on viidud läbi kooskõlas menetlusnormidega. Vangistusseaduse (VangS) § 68 lg-st 1 tuleneb vanglateenistuse ametniku õigus otsida kinnipeetav vanglasisesel saatmisel läbi (sh tagumiku, jalgade ja suguelundite piirkonna kontrollimisega kompamise teel), et tagada keelatud esemete kambrisse mittejõudmine. Kaebajal ei olnud õigustust nimetada teenistusülesandeid täitvat ametnikku geiks. Väljaütlemise ajal oli kaebaja sooviks ja eesmärgiks väljendada põlgust läbiotsimisse kui toimingusse ning ametnikku teadlikult alandada ja solvata.
2(5)
3-15-1662
5.Tallinna Halduskohus jättis 26.11.2015 otsusega GB kaebuse rahuldamata. Distsipliinirikkumine seisnes selles, et kaebaja ei järginud vanglateenistujaga suhtlemisel üldtunnustatud viisakusreegleid olukorras, kus valvur teostas tema läbiotsimist (VangS § 67 p 1; Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1). Täpsest sõnastusest olenemata puudub vaidlus selles, et kaebaja pöördus läbiotsimist teostanud valvuri poole, kasutades sõna „gei“. Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 kohaselt on vanglateenistusega suheldes lubamatuks peetud nii ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga kui ka väärikust riivavaid väljendeid. Sõna „gei“ ei ole ilmtingimata solvav ega halvatähenduslik, kuid vaadelda tuleb selle kasutamist tinginud olukorda ning vanglaolustikku laiemalt. Vanglakeskkonnas kujunenud subkultuuris on traditsiooniliselt homoseksuaalsust peetud alaväärseks ning sellega seonduvat sõnavara solvavaks ja halvatähenduslikuks. Sõnakasutus oli suunatud personaalselt kaebaja isiku läbiotsimist teostanud ametnikule ja kinnipeetava järgnenud ärritunud sõim veenab, et sõna „gei“ kasutati halvatähenduslikuna. Vaidluse esemeks ei ole läbiotsimise kui toimingu õiguspärasuse kontroll, kuid kaebaja väidetest ja juhtumi asjaoludest ei nähtu, et oleks rikutud läbiotsimise olulisi reegleid. Läbiotsimine on üks vangla julgeoleku tagamise abinõusid ja ka kohtupraktikas on isiku läbiotsimist peetud reeglina õiguspäraseks julgeoleku tagamise abinõuks (vt Riigikohtu 17.10.2012 otsus nr 3-3-1-32-12). Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 „Järelevalve korraldus vanglas“ §-st 32 tuleneb vanglateenistuse kohustus kinnipeetav vanglasisesel saatmisel läbi otsida ning kompamise teel läbiotsimine on eesmärgipärane viis keelatud esemete täielikuks avastamiseks ja kooskõlas vanglaametnike vastava väljaõppega. Kaebaja kontrollimatut keelekasutust õigustavad asjaolud puuduvad. Tallinna Vangla on käskkirjas hinnanud valvuri keeleoskust, arvestanud kaebaja väiteid ja kaalunud erinevaid võimalikke määratavaid distsiplinaarkaristusi (töölt kõrvaldamine, elektriseadmete keelamine, noomitus). Menetlus ei ole toimunud kaebajat ära kuulamata. Kaebaja 21.10.2015 taotlus seoses temale praeguse vaidlusega seoses surve avaldamise ja tema suhtes 20.10.2015 distsiplinaarmenetluse alustamisega väljub asja piiridest ning jääb seetõttu läbi vaatamata.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.GB palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega tema kaebus rahuldada. Kohus on eemaldunud kaebaja selgitustest ja tegelikkuse asemel lähtunud vangla arusaamast toimunud sündmusest. Kohus ei ole välja toonud, milles konkreetselt seisnes üldtunnustatud viisakusreeglite rikkumine. Kaebaja poolt valvurile öeldu: „Mis sa tülitad mind nagu gei?!“, ei saa õigustada inimväärikust alandavat läbiotsimist. Puudub õigusakt, mille kohaselt on iga kord seaduslik ja vajalik läbiotsimine suguorganite kompamise teel. Halduskohus on saanud valesti aru sõna „gei“ kasutamisest ja vangla subkultuurist, mis ametnikele ei laiene. Normaalne mees ei haara teist meest genitaalidest ja tuharatest, saades sellest ilmselgelt varjamatut naudingut. Tõendamist ei ole leidnud, et kuna kaebaja oli intsidendi ajal ärritunud, siis ta solvas valvurit vene keeles. Kaebaja ärritus, sest teda püüti korduvalt alandada. Vanglal ei ole õigust karistada kaebajat kohtumenetluses väljaöeldud sõnade ja vangla juristi aadressil tehtud kriitika eest, mis oli esitatud kohtule, mitte otse vanglaametnikule.
7.Tallinna Vangla vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ning palub selle jätta rahuldamata ja halduskohtu otsuse muutmata. Kohus ei ole avaldanud seisukohta valvuri vene keele oskuse kohta, vaid tuvastas, et sõna „gei“ sisaldanud pöördumist, mis oli suunatud personaalselt läbiotsimist teostanud ametnikule, tuleb sündmuse ja olustiku kontekstis pidada väljendiks, mille kasutamisel on Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 3(5)
3-15-1662 rikkumise koosseis täidetud. Asjasse ei puutu, et Tallinna Vangla karistas 09.11.2015 käskkirjaga nr 5-2/1433 GB distsiplinaarkorras Tallinna Vangla kodukorra p 1.11.1 rikkumise eest, sest kaebaja kasutas oma 02.10.2015 vastuses Tallinna Vangla 26.08.2015 vastusele praeguses haldusasjas vangla juristi suhtes väärikust riivavaid väljendeid.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et GB apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 201 lg 4 alusel märgib ringkonnakohus, et nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega pea vajalikuks neid kõiki üle korrata.
9.VangS § 67 p 1 kohaselt on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks vanglas kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. VangS § 68 lg 1 sätestab vanglateenistuse ametniku õiguse teostada kinnipeetava läbiotsimist keelatud esemete ja ainete avastamiseks ning näeb ette, et läbiotsimist teostab kinnipeetavaga samast soost isik. Justiitsministri 05.09.2011 määruse nr 44 § 32 p 5 järgi on kinnipeetava vanglasisesel saatmisel tema läbiotsimine kohustuslik. Tallinna Vangla kodukorra p 4.6 kohaselt otsitakse kinnipeetav läbi osakonnast väljumisel ja sinna sisenemisel ning selleks on kinnipeetav kohustatud seisma näoga seina poole ja asetama käed seinale vanglaametniku osutatud kohale. Vajadusel tehakse kinnipeetavale täielik läbiotsimine koos lahtiriietumisega. Tallinna Vangla kodukorra p-st 1.11.1 tulenevalt on kinnipeetav muu hulgas kohustatud järgima vanglateenistujatega suhtlemisel kõiki üldtunnustatud viisakusreegleid ning üheski vestluses ega pöördumises ei tohi kasutada ebatsensuurseid, kahemõttelisi, ähvardava sisuga ning väärikust riivavaid väljendeid.
10.Vaidlust ei ole selles, et GB saabus 22.03.2015 kell 15.05 jalutuskäigult ning allutati ettenähtud korras läbiotsimisele, mida teostas temaga samast soost vanglaametnik, kombates sealjuures kinnipeetava intiimpiirkondi. Samuti ei ole vaidluse all, et GB ärritus vanglaametniku tegevuse peale ning pöördus tema poole küsimusega, kas valvur on gei. Halduskohtuga tuleb nõustuda, et olenemata kaebaja öeldu täpsest sõnastusest, saab vahejuhtumi konteksti ja GB enda hilisemates kirjalikes seisukohtades väljendatut arvestades üheselt järeldada, et kinnipeetava poolt valvurile esitatud küsimus oli mõeldud nimelt vanglaametniku tegevust halvustava ja alavääristavana. Läbiotsimist teostanud valvuri vene keele oskus ega asjaolu, kas valvur tundis oma väärikust riivatuna, ei ole viisakusreeglitest üleastumise kui distsiplinaarsüüteo toimepanemise seisukohalt oluline. Kaebaja väited läbiotsimist teostanud vanglaametniku sobimatust käitumisest ja provokatsioonist on paljasõnalised ja ebausutavad, pidades muu hulgas silmas, et läbiotsimise juures viibis ka teine vanglaametnik, kes oleks läbiotsimist teostanud valvuri ilmselgelt sobimatu käitumise korral eeldatavasti sekkunud. Asjaolust, et läbiotsimine kui isikupuutumatust intensiivselt riivav toiming võis kinnipeetavale põhjustada ebamugavustunnet, ei järeldu veel nimetatud toimingu õigusvastasust. Isegi kui läbiotsimist teostanud valvuri tegevust oleks alust hinnata kinnipeetava isikupuutumatusse põhjendamatult sekkuvaks, ei saaks see õigustada GB poolset viisakusreeglite eiramist ega tingida vaidlustatud käskkirja tühistamist. GB on 22.03.2015 toimunud läbiotsimisega seoses esitanud mittevaralise kahju hüvitamise nõude, mille üle toimub vaidlus haldusasjas nr 3-15-1931 (Tallinna Halduskohus jättis 29.01.2016 otsusega kaebuse rahuldamata ja selle peale GB poolt esitatud apellatsioonkaebus on Tallinna Ringkonnakohtu menetluses).
11.Viisakusreeglite kehtestamine ja nende järgimise kontrollimine on vajalik vanglas distsipliini tagamiseks. Ebaviisakat käitumist ei ole üldjuhul alust käsitada raske rikkumisena 4(5)
3-15-1662 (vt Riigikohtu 15.04.2015 otsus nr 3-3-1-3-15, p-d 24-25), kuid praegusel juhul ongi Tallinna Vangla 20.04.2015 käskkirjas nr 534 piirdunud VangS § 63 lg-s 1 loetletutest leebeima distsiplinaarkaristuse (noomituse) kohaldamisega. Arvestades, et GB-l oli teo toimepanemise hetkel muu hulgas kaks kehtivat distsiplinaarkaristust samalaadsete rikkumiste eest, ei ole noomituse kohaldamine ilmselgelt ülemäärane. Rikutud ei ole ka VangS §-s 64 sätestatud distsiplinaarmenetluse korda, sest GB 22.03.2015 seletuskirja sisust nähtuvalt oli talle arusaadav, millise vahejuhtumi kohta seletust nõuti. Asja materjalidest ilmneb lisaks, et kaebajat on temale arusaadavas keeles teavitatud nii distsiplinaarmenetluse algatamisest kui ka tutvustatud distsiplinaarmenetluse protokolli.
12.Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et praeguses vaidluses ei ole asjassepuutuvad väited, mis seonduvad Tallinna Vangla 09.11.2015 käskkirjaga nr 5-2/1433, millega GB karistati distsiplinaarkorras selle eest, et ta kasutas käesolevas asjas 02.10.2015 Tallinna Halduskohtule esitatud vastuses Tallinna Vangla juristi suhtes väärikust riivavaid väljendeid. Viidatud käskkirja vaidlustas GB haldusasjas nr 3-16-292, milles tema kaebus on jõustunud Tallinna Halduskohtu 30.03.2016 määrusega läbivaatamatult tagastatud seoses asjaoluga, et kaebaja ei olnud korrektselt läbinud kohustuslikku kohtueelset menetlust.
13.Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb GB apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 26.11.2015 otsus muutmata.
14.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. HKMS § 109 lg 1 järgi tuleb menetluskulude väljamõistmiseks kohtule esitada menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid, mille esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. GB on olnud menetlusabi korras vabastatud apellatsioonkaebuse esitamisel nõutava 15 euro suuruse riigilõivu tasumise kohustusest. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad GB-le antud menetlusabiga seonduvad kulud HKMS § 108 lg 1 ja § 118 lg 3 alusel riigi kanda. Tallinna Vangla ei ole esitanud ringkonnakohtule andmeid apellatsioonimenetlusega seotud kulude kandmise kohta, mistõttu jäävad vastustaja võimalikud menetluskulud apellatsiooniastmes HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Altnurme
Villem Lapimaa
Virgo Saarmets
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.