lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-3-1-39-16

Kohtulahend

HaldusasiJõustunudRiigikohus · 22.09.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-3-1-39-16
Asja liik
Haldusasi
Kuulutamise aeg
22.09.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
868
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

KOHTUMÄÄRUS

3-3-1-39-16 22. september 2016 Eesistuja Viive Ligi, liikmed Nele Parrest ja Jüri Põld Joel Sepa kaebus Tallinna Vanglalt õigusvastaste kinnipidamistingimuste tõttu tekkinud mittevaralise kahju nõudes Kaebaja Joel Sepp Vastustaja Tallinna Vangla Tartu Ringkonnakohtu 1. märtsi 2016. a määrus haldusasjas nr 3-15-1615 Joel Sepp määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Joel Sepa määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 1. märtsi 2016. a määrus haldusasjas nr 3-15-1615.
3.Teha uus määrus, millega lugeda Joel Sepa kaebus esitatuks tähtaega rikkudes ning ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
4.Saata asi Tartu Ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Tallinna Vangla registreeris 10. märtsil 2015. a Joel Sepa nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses sellega, et teda hoiti Tallinna Vanglas kambrites, kus pinda ühe kinnipeetava kohta oli alla 3 m2.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Tallinna Vangla jättis 5. juuni 2015. a vastusega J. Sepa kahjunõude rahuldamata. Vastuse kohaselt on sellega mittenõustumisel taotlejal õigus pöörduda kohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättesaamisest halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras.
3.J. Sepp esitas 25. juunil 2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus hüvitada temale Tallinna Vangla poolt tekitatud mittevaraline kahju arvestusega 50 eurot iga õigusvastastes tingimustes veedetud päeva eest.
4.Tartu Halduskohus rahuldas 30. novembri 2015. a otsusega kaebuse osaliselt ning mõistis vastustajalt kaebaja kasuks välja hüvitise 487,50 eurot ja menetluskulu 15 eurot.
5.J. Sepp esitas apellatsioonkaebuse, sest hüvitis oli liialt väike.
6.Tallinna Vangla esitas apellatsioonkaebuse, sest kahjunõue oleks tulnud terves ulatuses rahuldamata jätta.
7.Vastuseks Tartu Ringkonnakohtu 4. jaanuari 2016. a määrusele, milles leiti, et kaebetähtaeg on ületatud ning tehti kaebajale ettepanek taotleda tähtaja ennistamist, esitas J. Sepp kaebetähtaja ennistamise taotluse. Taotluses leidis kaebaja, et on kohtusse pöördunud tähtaegselt. Igal juhul ei saa tähtaja mittejärgimist kaebajale süüks panna, kui Tallinna Vangla kui riigivõimu esindaja on kahjunõude lahendamise tähtaega rikkunud.
8.Tartu Ringkonnakohus jättis 1. märtsi 2016. a määrusega haldusasjas nr 3-15-1615 kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata, tühistas halduskohtu otsuse ja lõpetas asja menetluse ning tagastas kaebaja tasutud riigilõivu. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt pidanuks kaebaja riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kaebuse esitama hiljemalt 3 kuud pärast taotluse esitamist, seega 14. oktoobril 2014. RVastS kahjunõude esitamise sätted on eriregulatsioon HKMS suhtes. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi mõjuvat põhjust, mis annaks aluse kaebetähtaeg ennistada. Vastustaja käitumine kahjunõude menetluses ei vabanda kaebetähtaja ületamist.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

9.J. Sepp esitas Riigikohtule määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse kaebetähtaja ennistamiseks. Vastustaja kinnitas kaebajale, et kuigi kahjunõude lahendamine on nõuete suure hulga tõttu viibinud, lahendatakse see kindlasti. Kaebaja ei osanud karta, et kohtuvälist lahendit oodates kaotab õiguse vastustaja otsust vaidlustada.
10.Tallinna Vangla leidis, et ringkonnakohus jättis tähtaja õiguspäraselt ennistamata.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

11.VangS § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul vangla tekitatud kahju hüvitamiseks õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. RVastS § 18 lg 1 järgi peab haldusorgan kahju hüvitamise taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. HKMS § 47 lg 3 näeb ette, et kui nõuet kohtueelses menetluses lahendav haldusorgan viivitab lahendi tegemisega õigusvastaselt, tuleb kaebus esitada ühe aasta jooksul kohtueelses menetluses lahendi tegemiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
12.Tallinna Vangla pidanuks kaebaja kahjunõude lahendama hiljemalt 11. maiks 2015. a (10. mai oli puhkepäev), kuid vastas kahjunõudele alles 5. juunil 2015. Kaebaja esitas kaebuse 25. juunil 2015.
13.Kolleegium on varasemas praktikas asunud seisukohale, et RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu halduskolleegiumi määrused asjades nr 3-3-1-18-16 (p 11) ja 3-3-1-86-12 (p 11)). Kolleegium jääb selle seisukoha juurde. Seega pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt 10. juunil 2015. Kaebus on järelikult esitatud tähtaja ületamisega.
14.Haldusasjas nr 3-3-1-18-16 oli vangla viivitanud kinnipeetava kahjunõude lahendamisega ning kinnipeetav oli kohtusse pöördumise tähtaja mööda lasknud, kuna oli oodanud vangla vastust ja

pöördunud kohtusse selle saamisest 30 päeva jooksul. Kolleegium leidis viidatud asjas, et on alus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium põhjendas seda asjaoluga, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2; HKMS § 47 lg-d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Seetõttu võis kaebaja vastustaja vastust oodates ületada tähtaega mõjuval põhjusel. Lisaks tõi kolleegium välja, et on teada, et Tallinna Vangla on suurest kahjunõuete hulgast tulenevalt sageli ületanud kahju hüvitamise taotluste lahendamiseks ette nähtud aega, kuid on sellest hoolimata taotlused siiski üldjuhul lahendanud, ning et vangla ei olnud haldusmenetluse seaduse § 41 alusel kaebajat taotluse lahendamise viibimisest teavitanud.

15.Praeguse asja asjaolud ei erine viidatud asja asjaoludest ning esineb mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Kolleegium rahuldab määruskaebuse, tühistab ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebetähtaja ning saadab asja ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Viive Ligi, Nele Parrest, Jüri Põld

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.