Oliver Kask (eesistuja), Maret Altnurme ja Monika Laatsit
Määruse tegemise aeg ja koht
6. veebruar 2020, Tallinn
Haldusasja number
3-19-1571 XX kaebus Tallinna Vangla vastu varalise kahju hüvitamise nõudes Kaebaja – XX Vastustaja – Tallinna Vangla, volitatud esindaja Irene Iskül
Haldusasi Menetlusosalised ja nende esindajad Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2019. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Tallinna Vangla määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Rahuldada Tallinna Vangla määruskaebus.
Tühistada Tallinna Halduskohtu 2. detsembri 2019. a määrus asjas nr 3-19-1571.
3.Teha uus määrus, millega rahuldada Tallinna Vangla taotlus menetluse lõpetamiseks seoses kaebuse esitamise tähtaja rikkumisega.
4.Lugeda XX kaebus haldusasjas nr 3-19-1571 esitatuks seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes, jätta kaebetähtaeg ennistamata ning lõpetada haldusasja menetlus.
5.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 eurot XX (isikukood XXXXXXXXXXX) Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Muus osas jätta XX haldus- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud tema enda kanda.
Tallinna Vangalal on õigus esitada kuludokumendid ja taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks 10 päeva jooksul käesoleva määruse kättesaamisest arvates.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse punktide 1–5 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 71 lg 6, § 124 lg-d 3 ja 4, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3). Määruse punkt 6 ei ole edasikaevatav.
3-19-1571
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tallinna Vanglas registreeriti 20.10.2017 XX võõrkeelne pöördumine nr 5-37/17/144-1, millest nähtuvalt taotles XX kahju hüvitamist kadunud kuldehete ja pangakaardi eest. Väärisesemete kadumise asjaolude välja selgitamiseks algatas Tallinna Vangla 08.11.2017 karistusseadustiku § 201 lg 1 tunnustel kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXX ning 21.12.2017 käskkirjaga nr 3-3/88 distsiplinaarmenetluse.
2.Kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXX menetluse käigus võttis kaebaja 08.11.2017 endale esindajaks Indrek Repnau, kes esindas kaebajat ka kahjunõude menetluses. I. Repnau palus 17.04.2018 kirjas kõik menetlusdokumendid esitada e-postiga lepingulisele esindajale.
3.Tallinna Vangla rahuldas osaliselt 14.08.2018 otsusega nr 5-37/17/144-10 XX varalise kahju hüvitamise nõude ja otsustas hüvitada tekitatud kahju kokku summas 458,50 eurot. Otsus saadeti 15.08.2018 XX esindaja I. Repnau meiliaadressile XXX.
4.Tallinna Vangla saatis 23.11.2018 I. Repnaule e-postiga päringu arvelduskonto numbri kohta. I. Repnau vastas 26.11.2018, paludes uuesti edastada Tallinna Vangla 14.08.2018 otsus nr 5-37/17/144-10. I. Repnaule edastati 26.11.2018 nimetatud otsus uuesti.
5.XX esitas Tallinna Vanglale 18.07.2019 ja 30.07.2019 pöördumised seoses ehete kadumise ning välja mõistetud hüvitise suurusega.
6.Tallinna Vangla selgitas nii 22.07.2019 kui ka 31.07.2019 vastustes, et vangla ei ole XX ehteid üles leidnud ning 20.10.2017 kahju hüvitamise taotlus rahuldati osaliselt Tallinna Vangla 14.08.2018 otsusega nr 5-37/17/144-10.
7.XX esitas 18.08.2019 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Kaebaja vabanemisel ei tagastanud Tallinna Vangla 12.05.2016 hoiule võetud väärisesemeid. Kaebaja ootas ligikaudu kuus kuud, et väärisesemed leitaks ning pöördus 18.07.2019 samasisulise küsimusega vangla poole. Vangla vastas eitavalt, viidates varasemale kahju hüvitamise otsusele, millega kaebaja ei ole tutvunud. Pärast 22.07.2019 vastuse saamist sai kaebaja lõplikult aru, et ta ei saa väärisesemeid tagasi ning pöördus 29.07.2019 kahju hüvitamise nõudega Tallinna Vangla poole. Tallinna Vangla 31.07.2019 vastusega nr 537/17/144-12 rahuldati nõue 458,50 euro ulatuses. Vastustaja on tunnistanud oma süüd väärisesemete kadumisel 31.07.2019 vastuses ning on nõus hüvitama kahju 458,50 euro ulatuses. Nimetatud summa eest ei ole võimalik soetada kadunud väärisesemetega samaväärseid esemeid.
8.Tallinna Vangla esitas 03.10.2019 seisukoha, milles palus lõpetada haldusasja menetlus, kuna kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Tallinna Vangla on edastanud vaidlustatud otsuse kaebaja esindajale korduvalt (15.08.2018 ja 26.11.2018), mistõttu on kaebus esitatud tähtaja olulise rikkumisega. Tallinna Vanglal puudub alus arvata, et kaebaja esindaja ei saanud otsust kätte. Kõik muud menetlusega seotud dokumendid on edastatud samale e-posti aadressile (nt kaebaja poolt kohtule esitatud vangla 25.05.2018 kiri nr 5-37/17/144-7) ning neile on reageeritud. Vastustajale teadaolevalt kasutab I. Repnau aktiivselt Tallinna Vanglale edastatud e-posti aadressi.
2(9)
3-19-1571 Kuigi kaebaja on märkinud, et vaidlustab lisaks Tallinna Vangla 14.08.2018 otsusele nr 537/17/144-10 ka Tallinna Vangla 31.07.2019 vastust nr 5-37/19/144-12, ei muuda see hüvitamiskaebust tähtaegseks. Tallinna Vangla 31.07.2019 vastus nr 5-37/19/144-12 ei saa iseseisvalt kaebaja õigusi rikkuda, kuna selle vastusega ei mõistetud kadunud ehete eest hüvitist välja, vaid selgitati kaebajale otsuse vaidlustamise korda. Samuti ei saa kaebaja 29.07.2019 pöördumist käsitada uue kahjunõudena. Kaebaja on küll kaebuses märkinud, et ei ole Tallinna Vangla 14.08.2018 otsust nr 5-37/17/144-10 näinud, kuid seda ei saa pidada vangla süüks ega olla kaebetähtaja ennistamise aluseks. Kuigi vanglale ei ole teada, kas I. Repnau teavitas kaebajat kahjunõude otsusest või mitte, oleks kaebaja ka ise pidanud olema aktiivne oma esindajaga suhtlemisel. Samuti oleks ta ise saanud vangla poole pöörduda ja menetluse käigu kohta küsida. Kaebajat on 29.03.2018 kirjaga nr 537/17/144-5 teavitatud nii kriminaal- kui ka distsiplinaarmenetluse lõpetamisest, samuti teavitatud, et kahjunõude menetlus jätkub. Kuna kaebaja on ise selle kirja kohtule edastanud, on ta selle sisust teadlik. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 25 lg 21 kohaselt võis vastustaja kahju osalise hüvitamise otsuse edastada ainult kaebaja esindajale ning sellega loeti dokument ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Vangla edastas otsuse kaebaja esindajale kahel korral e-posti aadressile (vt HMS § 27 lg 1). Kaebaja esindaja ei ole eitanud otsuse kättesaamist ning vastupidist ei ole tõendanud ka kaebaja. Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abist saadud informatsioon kinnitab, et mõlemad e-kirjad on Tallinna Vangla poolt kaebaja esindaja e-posti aadressile välja läinud. Isegi kui väita, et kaebaja esindaja ei saanud kumbagi e-kirja kätte, sai kaebaja esindaja hiljemalt 26.11.2018, mil ta palus uuesti otsuse saata, teada, et vangla on teinud lõpliku otsuse kahju hüvitamise menetluses. Otsuse mittesaamise korral oleks ta pidanud mõistliku aja jooksul ise haldusakti välja nõudma ja vajadusel selle vaidlustama.
9.Tallinna Halduskohtu 02.12.2019 määrusega jäeti Tallinna Vangla taotlus menetluse lõpetamiseks seoses kaebetähtaja rikkumisega rahuldamata. Vangla edastas otsuse kaebaja esindajale kahel korral meiliaadressile (HMS § 27 lg 1). Samas puuduvad Tallinna Vanglal andmed, kas kaebaja lepinguline esindaja sai 14.08.2018 otsuse nr 5-37/17/144-10 kätte. I. Repnau on kohtule 29.11.2019 kinnitanud, et ta ei ole nimetatud otsust kätte saanud. Vastustaja ei ole seda seisukohta ümber lükanud. Vastavalt HMS § 27 lg 2 p-le 2 loetakse elektrooniliselt edastatud dokument kätte toimetatuks, kui adressaat on kinnitanud selle kättesaamist. I. Repnau ei ole vastavat kinnitust Tallinna Vanglale saatnud, mistõttu võis kaebaja lähtuda Tallinna Vangla 22.07.2019 vastusest. HMS § 25 lg-st 21 ei järeldu, et otsuse väljastamine kaebajale endale oleks keelatud. Vastustaja ei pea eeldama, et suhteliselt pika perioodi möödumise järel on kaebajal endiselt esindaja. Kaebaja eeldas, et vahepealse perioodi jooksul on väärisesemed üles leitud ja kahju osalisest hüvitamisest sai kaebaja teadlikuks alles 22.07.2019. Seega on kaebus tähtaegne.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
10.Tallinna Vangla palub 16.12.2019 määruskaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 02.12.2019 määrus ja teha uus määrus, millega lõpetada haldusasja menetlus kaebetähtaja rikkumise tõttu. Tallinna Vangla on kahjunõude vastuse nr 5-37/17/144-10 kaebaja esindajale edastanud elektrooniliselt kahel korral (15.08.2018 ja 26.11.2018). Registrite ja Infosüsteemide Keskuse IT-abist saadud informatsioon kinnitab, et mõlemad e-kirjad on Tallinna Vangla poolt kaebaja 3(9)
3-19-1571 esindaja e-posti aadressile välja läinud. I. Repnau palus 17.04.2018 kirjas saata kõik menetlusdokumendid elektrooniliselt tema e-posti aadressile. Kuna kaebaja esindaja on kõikidele tema e-posti aadressile saadetud dokumentidele reageerinud, kuid ei ole eraldi nende kättesaamist kinnitanud, oli vastustajal alus eeldada, et kaebaja esindaja sai kahjunõude otsuse kätte ning seda ka juhul, kui ta kättesaamist ei kinnitanud. Kuna kõik teised menetluse käigus elektrooniliselt saadetud dokumendid on I. Repnau kätte saanud, puudus vastustajal alus kahelda, et kaebaja esindaja ei saanud mingil põhjusel kätte viidatud e-kirju. Isegi, kui kaebaja esindaja ei saanud kumbagi e-kirja kätte, pidi ta vähemalt 26.11.2018 teada saama, et vangla on lõpliku otsuse kahju hüvitamise menetluses teinud. Seega pidi ta astuma mõistliku aja jooksul samme, et haldusakt talle korrektselt teatavaks tehtaks. Samuti oleks XX pidanud olema esindajaga suhtlemisel aktiivne. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon, millest tulenevalt pidanuks kaebaja kohtusse pöörduma 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist. Kaebaja kõrvaldas kahju hüvitamise taotluse puudused 09.07.2018, millest hakkas kulgema kahju hüvitamise nõude lahendamise tähtaeg (RVastS § 18 lg 1). Seega isegi juhul, kui kaebaja oli arusaamisel, et tema taotlust ei ole õigeaegselt lahendatud, hakkas 30-päevane kaebetähtaeg kulgema pärast taotluse läbivaatamiseks ettenähtud kahekuulise tähtaja möödumist. HMS § 25 lg 21 sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. Jääb arusaamatuks, miks oleks vastustaja pidanud edastama otsuse lisaks kaebaja esindajale ka kaebajale endale, sest kaebaja esindaja palus sõnaselgelt edastada kõik dokumendid ainult talle. Samuti ei nõustu vastustaja halduskohtu seisukohaga, et ta ei oleks pidanud eeldama, et suhteliselt pika perioodi möödumise järel on kaebajal endiselt sama esindaja. Möödunud ei olnud ebamõistlikult pikk aeg. Vanglale esitatud volikiri kehtis kuni 31.12.2019. Seega sai vastustaja eeldada, et I. Repnau oli 26.11.2018 kaebaja esindaja. Kui selleks ajaks oli esindus lõppenud, oleks pidanud esindaja sellest vastustajat teavitama, kuid selle asemel palus ta 26.11.2018 e-kirjas otsuse uuesti saata. Kaebajat on 29.03.2018 kirjaga nr 5-37/17/144-5 teavitatud nii kriminaal- kui ka distsiplinaarmenetluse lõpetamisest ning sellest, et menetluse käigus polnud võimalik välja selgitada esemete täpset kadumise aega ega asjaolusid. Sama kirjaga teavitati kaebajat sellest, et kahjunõude menetlus jätkub. Kaebaja on kirja kätte saanud. Isik ei saa lõputult jääda ootama, vaid peab ka ise tundma asja vastu huvi ja pöörduma kohtusse mõistliku aja jooksul (Riigikohtu 09.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-22-08, p 14). Ka õiguslikult kogenematu isik ei saa eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul (Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19).
11.XX palus jätta määruskaebuse rahuldamata, alternatiivselt ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. Tallinna Vangla 14.08.2018 otsusest nr 5-37/17/144-10 sai kaebaja teada Tallinna Vangla 22.07.2019 ja 31.07.2019 vastustest. Otsuse XX-le kätte toimetamise kuupäevaks tuleb lugeda 31.07.2019, mille järel hakkas kulgema kaebuse esitamise tähtaeg. Kaebaja vaidlustas koheselt viidatud otsuse.
4(9)
3-19-1571 Kaebajal puudub juriidiline haridus, mistõttu ei saanud talle olla arusaadav, millise ajal jooksul peab Tallinna Vangla tema hüvitamistaotluse lahendama või millal hakkab kulgema otsuse vaidlustamise tähtaeg. Kaebaja ootas, et Tallinna Vangla leiab tema ehted või mõistab välja kohase hüvitise. Alternatiivselt palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaja, sest ta pöördus halduskohtu poole kohe pärast vaidlusalusest otsusest teada saamist. Kaebaja on teinud kõik endast sõltuva, et soodustada asja kiiret lahendamist. Esialgses menetluses esindas kaebajat juriidilise haridusega esindaja, kelle sõnul tuli oodata, mida vangla otsustab. Kaebaja talitas selliselt. Mõne aja möödudes pöördus kaebaja ise Tallinna Vangla poole, lootes samal ajal, et ehted leitakse.
12.I. Repnau hinnangul on XX kaebus tähtaegne. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkas kulgema kuupäevast, millal kaebaja sai isiklikult kätte Tallinna Vangla 14.08.2018 otsuse nr 5-37/17/144-10. I. Repnau ei ole Tallinna Vangla 14.08.2018 otsust nr 5-37/17/144-10 kätte saanud. Samuti puudus I. Repnaul õigus teha täiendavaid päringuid otsuse kättesaamiseks, kuna Repnau Õigusbüroo OÜ ja XX vaheline õigusabileping oli lõppenud. Arvestades menetluse kulgu (kaebajal on kogu menetluse aja olnud põhjendatud ootus, et vangla leiab tema asjad üles ja tagastab need), on kaebaja nõudnud mõistliku aja jooksul vastustajalt otsuse välja ning pöördunud peale seda 30 päeva jooksul halduskohtusse.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13.Kaebaja esitas 20.10.2017 Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse kadunud ehete väärtuse hüvitamiseks. Kahju hüvitamise nõude menetlus peatati kriminaal- ja distsiplinaarmenetluse toimetamise ajaks. Tallinna Vangla 29.03.2018 (tl 14–14p) ja 25.05.2018 kirjadega (tl 18–18p) jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus käiguta ning anti täiendav tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks. XX esitas vastuse Tallinna Vangla 29.03.2018 kirjale 17.04.2018 (tl 16–16p). Täiendavalt esitas kaebaja ema 15.06.2018, 18.06.2018 ja 09.07.2018 täiendused seonduvalt kadunud ehetega vastuseks vangla 25.05.2018 kirjale (tl 20).
14.Vangistusseaduse § 11 lg 8 kohaselt on vangla tekitatud kahju hüvitamiseks kinnipeetaval või vahistatul õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud RVastS-s sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata. RVastS § 18 lg 1 kohaselt peab haldusorgan lahendama kahju hüvitamise taotluse kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates. RVastS § 18 lg 2 sätestab, et kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks. Teistkordselt jäeti kaebaja kahju hüvitamise taotlus käiguta 25.05.2018 ning kohustati kaebajat kõrvaldama taotluses esinevad puudused 21 päeva jooksul. Kui lugeda, et kaebaja sai Tallinna Vangla kirja kätte samal päeval, oli puuduste esitamise viimaseks tähtajaks 15.06.2018. Nimetatud päeval esitas kaebaja ema kahju hüvitamise nõude täpsustuse. Seega tuli Tallinna Vanglal lahendada kaebaja kahju hüvitamise taotlus hiljemalt 15.08.2018. Tallinna Vangla lahendas taotluse tähtaegselt (14.08.2018) ning kaebajal tuli pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest arvates (RVastS § 18 lg 2). 5(9)
3-19-1571
15.Tallinna Vangla selgitas, et haldusmenetluses esindas kaebajat I. Repnau, kes palus menetluses koostatud dokumendid edastada üksnes tema e-posti aadressile. Tallinna Vangla saatis I. Repnaule vaidlusaluse otsuse kahel korral, 15.08.2018 ja 26.11.2018. I. Repnau kinnitas nii haldus- kui ka ringkonnakohtule, et ta ei ole otsust saanud. Ringkonnakohtu hinnangul lähtus Tallinna Vangla põhjendatult eeldusest, et kaebaja esindajaks haldusmenetluses on I. Repnau. I. Repnau esitas 26.03.2018 kaebaja nimel päringu Tallinna Vanglale kahju hüvitamise taotluse menetluse seisu kohta (tl 12). Samuti esitas I. Repnau kaebaja nimel 17.04.2018 kahjunõude täpsustuse, milles palus mh saata kõik menetluse dokumendid e-posti aadressile XXX (tl 16–16p). Kaebaja 08.11.2017 volikirjast I. Repnaule ei nähtu, et see sisaldaks volitust kaebaja esindamiseks haldusmenetluses (tl 54). Samas puudub vaidlus selles, et I. Repnau esitas Tallinna Vanglas toimetatud haldusmenetluse käigus kaebaja nimel dokumente ning päringuid. Viidatud volikiri oli kehtiv kuni 31.12.2019, mistõttu oli I. Repnaul õigus kaebajat esindada 15.08.2018 ja 26.11.2018 e-kirjade saatmise ajal (vrdl ka tl 22–25). I. Repnau vastupidised väited ei ole tõendatud, sest vastuseks nii haldus- kui ka ringkonnakohtu päringutele ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kaebaja ja I. Repnau vaheline kliendileping oli nendeks kuupäevadeks (või hiljem) lõppenud. Ka vastuseks Tallinna Vangla 23.11.2018 e-kirjale palus I. Repnau vaidlusaluse otsuse uuesti saata ega teavitanud vanglat sellest, et tal puudub õigus kaebajat esindada (tl 61–61p). Võttes eelnevalt kirjeldatud asjaolusid arvesse, lähtus Tallinna Vangla põhjendatult eeldusest, et haldusmenetlust lõpetav lahend tuli edastada kaebaja esindaja e-posti aadressile.
16.HMS § 25 lg 21 (jõustunud 01.02.2018) sätestab, et kui menetlusosalisel on esindaja või menetlusosaline on määranud dokumentide vastuvõtmiseks isiku, võib dokumendi kätte toimetada üksnes esindajale või dokumentide vastuvõtmiseks määratud isikule ning dokument loetakse ka menetlusosalisele kättetoimetatuks. Mitme esindaja või määratud isiku olemasolu korral piisab kättetoimetamisest neist ühele. Sama seaduse § 27 lg 2 p 2 kohaselt loetakse elektrooniliselt kättesaadavaks tehtud või edastatud dokument kättetoimetatuks, kui adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist. Tallinna Vangla toimetas õigesti vaidlusaluse haldusakti kätte üksnes kaebaja esindajale. Ringkonnakohtu hinnangul on HMS § 25 lg 21 tõlgendamisel võimalik analoogia korras lähtuda halduskohtumenetluses dokumentide kättetoimetamise kohta käivatele sätetele antud tõlgendustest. Nii ringkonnakohus kui ka Riigikohus on mitmetes lahendites märkinud, et kui isikut esindab kohtumenetluses volitatud esindaja, toimetatakse menetlusdokumendid kätte üksnes esindajale. Seda mh ka põhjendusel, et menetlusdokumendi esindajale kättetoimetamise eesmärk ja ühtlasi tagajärg on see, et menetlusdokumendi kättetoimetamisest esindajale hakkab kulgema menetlustähtaeg ning menetlusosaline võib eeldada, et kõik menetlusdokumendid toimetatakse kätte esindajale (vt selle kohta nt Tallinna Ringkonnakohtu 30.08.2019 määrus asjas nr 3-19-334, p-d 16–19 ja seal viidatud kohtupraktika). Samuti tagab ühtne praktika dokumentide kättetoimetamise osas selguse kaebuse esitamise tähtaja kulgemise algusaja osas. Puudub mõistlik põhjendus tõlgendada HMS sätteid erinevalt. Asjaolu, et HKMS § 74 lg 3 ning HMS § 25 lg 21 sõnastused mõnevõrra erinevad, ei muuda eelnevat seisukohta. HMS § 25 lg 21 sisaldab sõna võib, mis aga ringkonnakohtu hinnangul viitab sellele, et haldusorgan võib lisaks toimetada haldusakti kätte ka isikule endale, ent tal puudub selleks kohustus (kohtumenetluses toimetab kohus dokumendid isikule endale kätte juhul, kui ta peab seda vajalikuks (HKMS § 74 lg 3)). Valides kättetoimetamise viisiks haldusakti saatmise esindajale, loetakse dokument sellisel juhul aga kättetoimetatuks ka menetlusosalisele (HMS § 25 lg 21 esimene lause). Seega olukorras, kus haldusakt toimetati kätte I. Repnaule, loeti see kättetoimetatuks ka XX-le. I. Repnau ei ole kinnitanud tema e-posti aadressile saadetud e-kirjade kättesaamist. Ehkki võib arvata, et I. Repnau ei pruukinud kinnituskirja saata, kuigi ta dokumendi kätte sai, ei saa 6(9)
3-19-1571 tõsikindlalt järeldada, et I. Repnau sai Tallinna Vangla otsuse kätte 15.08.2018. Tallinna Vangla 14.08.2018 otsuse kättetoimetatuks lugemiseks puudus I. Repnau kättesaamiskinnitus.
17.I. Repnau oli siiski hiljemalt 26.11.2018 teadlik sellest, et Tallinna Vangla on otsuse XX kahju hüvitamise taotluse osas koostanud. Tallinna Vangla saatis 23.11.2018 I. Repnaule täiendava päringu, millele esindaja vastas 26.11.2018, paludes saata uuesti vaidlusalune otsus. Seega sai I. Repnau hiljemalt 26.11.2018 teadlikuks sellest, et Tallinna Vangla on XX kahju hüvitamise taotluse lahendanud. Tallinna Vangla saatis 26.11.2018 e-kirjaga uuesti vaidlusaluse otsuse, mille kohta on IT-abi kinnitanud, et e-kiri on välja läinud, ent pole võimalik kindlaks teha, kas adressaat on kirja lugenud (tl 70). Ka juhul, kui e-kiri adressaadini ei jõudnud – mida ringkonnakohus peab I. Repnau ning vastustaja varasemat kirjavahetust arvesse võttes pigem ebatõenäoliseks –, tuli otsuse mittesaamisel I. Repnaul kaebaja esindajana astuda kohaseid samme selleks, et haldusakt talle teatavaks tehtaks, sh esitada täiendavaid päringuid Tallinna Vanglale, sest selleks ajaks oli I. Repnau teadlik, et haldusmenetlus on lõppenud. Kui isikule ei ole haldusakti teatavaks tehtud, võib talle muul viisil olla üheselt selgunud, et on olemas teda puudutav haldusakt. Kaebuse esitamise tähtaega ei loeta möödunuks, kui isik on teatavaks tegemata haldusakti mõistliku aja jooksul välja nõudnud (Riigikohtu 28.01.2008 otsus asjas nr 3-3-1-82-07; 09.05.2008 määrus asjas nr 3-3-1-23-07; 29.04.2009 määrus asjas nr 3-3-1-19-09; 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p 10). Seejuures on üldjuhul peetud mõistlikuks ajaks haldusakti väljanõudmiseks umbes 30 päeva ning kaebuse esitamiseks halduskohtusse samuti 30 päeva (vt Riigikohtu 09.05.2007 määrus asjas nr 3-3-1-23-07, p-d 10-12; 18.04.2013 määrus asjas nr 3-3-1-3-13, p-d 16 ja 18; vt ka Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-91-14, p 10). Seega hakkas hiljemalt 26.11.2018 kulgema tähtaeg otsuse väljanõudmiseks (30 päeva) ning selle vaidlustamiseks halduskohtus (üldjuhul 30 päeva; vt eelnevalt viidatud Riigikohtu praktikat). Kaebaja esindajal oli aega kuni 27.12.2018, et haldusakt välja nõuda ning esitada soovi korral kaebus halduskohtule üldjuhul hiljemalt 28.01.2019. Kaebaja esitas kaebuse 18.08.2019, seega hilinenult.
18.HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. HKMS 71 lg 3 kohaselt märgitakse tähtaja ennistamise avalduses tähtaja ennistamise aluseks olevad asjaolud ja nende põhjus. Näitlik loetelu võimalikest mõjuvatest põhjustest on esitatud HKMS §-s 150. Mõjuvaks põhjuseks saavad olla objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa ning mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Subjektiivse asjaoluna on Riigikohus pidanud mõjuvaks põhjuseks õiguslikes küsimustes kogenematu isiku eksimust protsessitoimingutes, kuid on rõhutanud, et ka sel juhul ei saa tähtaja ületamine olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb arvestada nii objektiivseid asjaolusid (protsessiõigusliku küsimuse keerukus) kui ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest. Kaebuse esitamise tähtaja ennistamine on võimalik üksnes juhul, kui on esinenud olulised ja kestvad takistused kaebeõiguse kasutamiseks ettenähtud ajaperioodi jooksul ning isiku eelduslikult rikutud õigus kaalub üles õiguskindlusele rajanevad teiste isikute õigused ja huvid (nt Riigikohtu 21.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-30-13, p 12; 19.04.2006 määrus asjas nr 3-31-26-06, p 12). Samas võib kohtusse pöördumise tähtaja ennistamise tingida haldusorgani poolne eksitav käitumine (nt Riigikohtu 20.05.2003 määrus asjas nr 3-3-1-37-03, p 12). 7(9)
3-19-1571
19.Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad alused kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. Seejuures tuleb vajaliku hoolsuse hindamisel arvestada sellega, et kaebajat esindas haldusmenetluses õigusteadmistega esindaja, kellelt võib mõistikult oodata, et ta on teadlik Tallinna Vangla 14.08.2018 otsuse vaidlustamise korrast, sh Riigikohtu eelnevalt kirjeldatud praktikast halduskohtusse pöördumise tähtaja kulgemise osas. Olukorras, kus kaebaja esindaja oli juba 26.11.2018 teadlik otsuse koostamisest, pidi ta ise tegutsema, et haldusakt välja nõuda (vt ka Riigikohtu 08.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 9). Kaebaja esindaja ei ole veenvalt selgitanud, millistel põhjendustel ei pöördunud ta täiendavalt Tallinna Vangla poole otsuse saamiseks ega teavitanud oma klienti tema kahju hüvitamise taotluse lahendamisest. Ringkonnakohus selgitas eelnevalt, miks ei ole veenvad põhjendused kliendilepingu lõppemise kohta, mistõttu ei saa nõustuda I. Repnauga selles, et tal puudusid volitused Tallinna Vanglalt 14.08.2018 otsuse väljanõudmiseks. Esindaja tegutseb esindatava nimel ning puudused omavahelises suhtluses ei ole objektiivne mõjuv põhjus kaebetähtaja ennistamiseks. Esindajale teabe laekumine kahju hüvitamise taotluse kohta tehtud otsusest tuleb lugeda laekunuks ka esindatavale, s.o kaebajale. Seega pidi hiljemalt Tallinna Vangla 26.11.2018 kirja saamisel kaebajal (või tema esindajal) tekkima arusaamine, et Tallinna Vangla otsuse tähtaegseks vaidlustamiseks on vajalik haldusakt Tallinna Vanglalt välja nõuda. Kaebaja pidi mõistliku aja jooksul astuma samme Tallinna Vangla otsusest teada saamiseks, ent selliselt ta ei toimetanud (vt Riigikohtu 08.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-56-02, p 10).
20.Ka juhul, kui vangla ei oleks lahendanud kahju hüvitamise taotlust tähtaegselt, lootuses esemed leida, ei saanud kaebaja jääda ligikaudu aasta jooksul ootama vastust taotlusele. RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud tähtaeg on HKMS § 47 lg 3 suhtes eriregulatsioon (Riigikohtu 22.09.2016 määrus asjas nr 3-3-1-39-16, p 13; 11.06.2016 määrus asjas nr 3-3-1-18-16, p 11; 04.06.2013 määrus asjas nr 3-3-1-86-12, p 11) ning kaebajal tulnuks pöörduda halduskohtusse 30 päeva jooksul pärast RVastS § 18 lg-s 1 sätestatud taotluse lahendamise kahekuulise tähtaja möödumist (Riigikohtu 22.09.2016 määrus asjas nr 3-3-1-39-16, p 13). On mõistlik eeldada, et kaebaja volitatud esindaja oli teadlik nii Tallinna Vangla kohustusest lahendada kahju hüvitamise taotlus tähtaegselt kui ka haldusakti vaidlustamise tähtaegadest.
21.Kui kaebaja ning I. Repnau vaheline õigusabileping oli tõepoolest lõppenud – mille kinnituseks puuduvad siiski veenvad tõendid –, ei oleks kaebetähtaja ennistamine samuti põhjendatud. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Kahtluse korral oma õiguslikes teadmistes peab õiguslikes küsimustes kogenematu isik mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi (vt Riigikohtu 01.10.2002 määrus asjas nr 3-3-1-57-02, p 19; 16.01.2009 määrus asjas nr 3-31-75-08, p 17). Ringkonnakohtule ei nähtu, et kaebaja oleks vahepealsel ajal astunud samme Tallinna Vangla haldusaktist teada saamiseks ning selle võimalikuks vaidlustamiseks või pöördunud enda või muu volitatud esindaja poole selgituste saamiseks.
22.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus Tallinna Vangla määruskaebuse ning tühistab Tallinna Halduskohtu 02.12.2019 määruse asjas nr 3-19-1571. Ringkonnakohus teeb uue määruse, millega rahuldab Tallinna Vangla taotluse menetluse lõpetamiseks, loeb kaebuse esitatuks seaduses sätestatud kaebetähtaega rikkudes, jätab tähtaja ennistamata ning lõpetab haldusasja menetluse (HKMS § 152 lg 1 p 2).
23.Kaebuselt tasutud riigilõiv 250 eurot tuleb tagastada XX Swedbank AS arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXX (HKMS § 104 lg 5 p 4). Muud kaebaja võimalikud menetluskulud jäävad HKMS § 108 lg 4 alusel tema enda kanda. 8(9)
3-19-1571 Tallinna Vanglal on võimalik esitada 10 päeva jooksul ringkonnakohtu määruse kättesaamisest arvates kuludokumendid koos taotlusega menetluskulude kohta täiendava määruse tegemiseks (HKMS § 210 lg 42). Taotluse ja dokumentide esitamata jätmisel või mittetähtaegsel esitamisel on ringkonnakohtul õigus jätta menetluskulud kindlaksmääramata.
(allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.