lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-3-1-60-16

Kohtulahend

HaldusasiJõustunudRiigikohus · 14.12.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-3-1-60-16
Asja liik
Haldusasi
Kuulutamise aeg
14.12.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
831
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

RIIGIKOHUS

HALDUSKOLLEEGIUM

Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine

KOHTUMÄÄRUS

3-3-1-60-16 14. detsember 2016 Eesistuja Ivo Pilving, liikmed Indrek Koolmeister ja Viive Ligi Mušvig Agajevi kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Kaebaja Mušvig Agajev Vastustaja Tallinna Vangla Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-1451331 Mušvig Agajevi määruskaebus Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada Mušvig Agajevi määruskaebus.
2.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2016. a määrus asjas nr 3-14-51331.
3.Ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
4.Saata asi Tartu Ringkonnakohtule menetluse jätkamiseks.
5.Tagastada kautsjon Oksana Agajeva pangakontole nr EE432200001100238603.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
1.
Tallinna Vangla registreeris 17. jaanuaril 2014 Mušvig Agajevi kahju hüvitamise taotluse seoses liiga vähese põrandapinnaga kambris. 6. märtsi 2014. a kirjas viitas Tallinna Vangla taotluses esinenud puudustele, mille kõrvaldamiseks esitas kaebaja 14. märtsil 2014 hüvitamisnõude täpsustused.
2.M. Agajev esitas 1. juulil 2014 Tartu Halduskohtule kaebuse Tallinna Vangla kinnipidamis​tingimustega tekitatud mittevaralise kahju eest 7200 euro suuruse hüvitise saamiseks.
3.Tartu Halduskohus rahuldas 27. novembri 2014. a otsusega asjas nr 3-14-51331 kaebuse osaliselt ja mõistis Tallinna Vanglalt kaebaja kasuks välja hüvitise 1612 eurot.
4.Tallinna Vangla ning M. Agajev esitasid apellatsioonkaebused.
5.Tartu Ringkonnakohus asus 5. novembri 2015. a määruses seisukohale, et kaebus on haldus​kohtule esitatud tähtaega ületades ning andis kaebajale võimaluse kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks.
6.Kaebaja esitas 19. novembril 2015 ringkonnakohtule taotluse kaebetähtaja ennistamiseks. Taotluse kohaselt jäi kaebaja ootama vangla otsust kahju hüvitamise nõude kohta, kuna teadis, et vangla riigiasutusena on kohustatud taotluse lahendama. Tallinna Vangla 6. märtsi 2014. a kirjas, millega anti tähtaeg taotluses puuduste kõrvaldamiseks, ei olnud vaidlustamisviidet. Haldus​menetluse seaduse (HMS) § 57 lg 3 kohaselt võib vaidlustamisviite puudumist pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks.
7.Tartu Ringkonnakohus tühistas 2. juuni 2016. a määrusega Tartu Halduskohtu 27. novembri 2014. a otsuse ja lõpetas asjas menetluse, kuna leidis, et kaebaja on kaebuse esitamisel ületanud

kaebetähtaega ja seda ei saa ennistada. Ringkonnakohtu põhjenduste kohaselt tuleb asjas kohaldada riigivastutuse seaduse (RVastS) §-st 18 tulenevat kaebetähtaega. Kaebaja ei ole ennistamise taotluses märkinud, et ta lähtus tähtaja arvestamisel halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 47 lg-st 3 või seda, et nimetatud regulatsioon oleks tema jaoks segadusseajav. Esitatud kaebuses on kaebaja märkinud kohtusse pöördumise alusena korrektselt vangistusseaduse (VangS) § 11 lg 8 ning RVastS § 18 lg 1. Sellest nähtub, et kaebaja oli teadlik asjakohasest regulatsioonist: kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse tähtajaks läbi vaatamata, peab ta juhinduma RVastS § 18 lg-st 2 ja pöörduma kohtusse 30 päeva jooksul. Riigikohtu 11. mai 2016. a määruses asjas nr 3-3-1-18-16 esitatud põhjendused kaebetähtaja ennistamiseks seega kohaldamisele ei kuulu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

8.Kaebaja palub määruskaebuses tühistada Tartu Ringkonnakohtu 2. juuni 2016. a määrus ja teha uus määrus, millega jätkata kaebuse menetlemist ringkonnakohtus. Määruskaebuse kohaselt ei olnud kaebaja kaebuse esitamise hetkel teadlik RVastS § 18 lg-st 2. Kaebaja ei oleks selles sätestatud kaebetähtaega ületanud, kui vangla oleks täitnud oma kohustust lahendada kahjunõue ette nähtud tähtajaks. Kaebajale ei ole antud juhiseid, kuidas viivituse korral tegutseda, mistõttu jäi ta ootama Tallinna Vangla vastust kahjunõudele.

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

9.Määruskaebus tuleb rahuldada.
10.Kolleegium nõustub ringkonnakohtu seisukohaga, et kaebaja esitas halduskohtule kaebuse pärast kaebetähtaja möödumist. Kolleegium ei pea vajalikuks korrata ringkonnakohtu sellekohaseid põhjendusi ega enda varasemaid seisukohti sarnastes asjades (vt kolleegiumi 17. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-46-16, 22. septembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-39-16 ja 11. mai 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-18-16).
11.Erinevalt ringkonnakohtust leiab kolleegium, et nagu haldusasjas nr 3-3-1-18-16, tuleb ka praegusel juhul kaebetähtaeg HKMS § 71 lg 1 alusel ennistada. Viidatud asjas asus kolleegium seisukohale, et olukorras, kus kaebetähtaega reguleerivad erinevad õigusaktid (RVastS § 18 lg 2 ja HKMS § 47 lg - d 2 ja 3), ei pruukinud kaebetähtaja kulgema hakkamise regulatsioon olla kaebajale selge. Isikul võis HKMS § 47 lg - te 2 ja 3 tõttu tekkida mulje, et 30-päevane kaebetähtaeg hakkab kulgema kahju hüvitamise taotluse kohta otsuse saamisest ning vastustaja jätkuva viivituse korral on tal kaebuse esitamiseks üks aasta taotluse lahendamiseks ettenähtud tähtaja möödumisest arvates.
12.Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjust arvata, et praegusel juhul oli kaebajale selge RvastS § 18 lg-st 2 tulenev eriregulatsioon kaebetähtaja kulgema hakkamise kohta pelgalt selle tõttu, et kaebaja on halduskohtule esitatud kaebuses märkinud kohtusse pöördumise aluseks VangS § 11 lg 8 ning RVastS § 18 lg 1. Nimetatud sätetele on kaebaja esimest korda tuginenud kaebuse esitamise hetkel ehk pärast RVastS § 18 lg-s 2 toodud tähtaja möödumist. Kolleegiumi hinnangul ei saa sellest järeldada, et kaebaja oli endale sisuliselt teadvustanud RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud kaebetähtaja regulatsiooni

ning et ta lähtus sellest ka enne kaebetähtaja möödumist. Ringkonnakohtu tuvastatud asjaolude järgi ületas kaebaja RVastS § 18 lg-s 2 sätestatud 30-päevast kaebetähtaega vaid 18 päeva võrra. Seega ei ole kaebaja viivitanud kohtusse pöördumisega ebamõistlikult kaua.

13.Eeltoodu tõttu tühistab Riigikohus ringkonnakohtu määruse, ennistab kaebetähtaja ja saadab asja menetluse jätkamiseks ringkonnakohtule (HKMS § 230 lg 5 p 2). Kuna Riigikohus ei tee lõplikku lahendit, ei saa ta otsustada menetluskulude jaotust. Määruskaebuse esitamisel tasutud kautsjon tuleb HKMS § 107 lg 4 alusel tagastada Oksana Agajeva pangakontole nr EE432200001100238603.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.