X kaebus Politsei- ja Piirivalveameti vastu mittevaralise kahju 15 000 euro hüvitamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja X, esindaja v.adv Keijo Lindeberg Vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet, esindaja TR
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2023. a määrus
Menetluse alus ringkonnakohtus
Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Politsei- ja Piirivalveameti määruskaebus. Tühistada Tallinna Halduskohtu 31. jaanuari 2023. a määrus. Teha uus määrus ning jätta kaebuse esitamise tähtaeg ennistamata ja lõpetada haldusasjas menetlus.
2.Jätta kaebajale antud menetlusabi kulud riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
3.Avaldatavas lahendis asendada kaebaja nimi tähemärkidega.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 124 lg 3, § 155 lg 5 ning § 235 lg-d 1 ja 3).
1.Vandeadvokaat Y esitas X nimel 22. detsembril 2021 Politsei- ja Piirivalveametile (PPA) mittevaralise kahju hüvitamise nõude.
2.PPA jättis 21. märtsi 2022. a vastusega nr 1.2-3/120-5 kahjunõude rahuldamata.
3.X esitas 17. oktoobril 2022 halduskohtule kaebuse PPA tekitatud mittevaralise kahju 15 000 euro hüvitamiseks. Kaebaja taotles kaebetähtaja ennistamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel:
3-22-2213 1) PPA 21. märtsi 2022. a vastus ei sisalda vaidlustamisviidet, mistõttu ei olnud kaebaja kui õiguslikult kogenematu isik võimeline hindama haldusakti vaidlustamise võimalusi; 2) kaebaja viibis pikalt ravil, mille tõttu tema arusaamisvõime ei ole olnud stabiilne ning haldusakti sisu ja vaidlustamise korra osas ebaselguste kõrvaldamine ei olnud kaebajal objektiivselt võimalik. Kaebuse esitamist takistas kaebaja endise esindaja välja arvamine Eesti Advokatuurist, mis toimus 2022. a veebruari alguses. Seega pidi kaebaja muude tervisega seotud murede kõrvalt otsima endale uue esindaja riigi õigusabi korras, mis on omakorda aeganõudev protsess. Kaebuse tähtaegne esitamine ei olnud võimalik kaebajast sõltumatutel põhjustel. Seega lasi kaebaja tähtaja mööda mõjuvatel põhjustel.
4.PPA taotleb vastuses kaebetähtaja ennistamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) mõjuvaid põhjusi kaebetähtaja möödalaskmiseks ei esine. Kaebajat esindas PPA-le kahjunõude esitamisel advokaadibüroo EMERALDLEGAL vandeadvokaat Y. Adokaadibüroo EMERALDLEGAL veebilehe andmetel tegutses Y vaatamata advokatuurist väljaarvamisele endiselt samas advokaadibüroos juristina. Kuigi Y ei tegutsenud 2022. a märtsis enam vandeadvokaadina, oli tal õigus kaebajat halduskohtus esindada. Y esitas 16. märtsi 2022. a ekirjaga PPA-le nõude vastata kaebaja 22. detsembri 2021. a kahjunõudele. Y Eesti Advokatuurist väljaarvamine ei takistanud tal 2022. a märtsis jätkuvalt kaebajat esindada. PPA
21.märtsi 2022. a vastus kaebaja kahjunõudele saadeti Y e-posti aadressile XXX. Seega ei ole asjakohased ega usutavad kaebaja väited, et ta pidi endale uue esindaja otsima. Kuna kaebajal oli õigusteadmistega esindaja olemas, ei oma tähtsust kaebaja väited enda õigusliku kogenematuse kohta; 2) vaidlustamisviite puudumine ei õigusta kaebetähtaja möödalaskmist, kuna kaebajat esindas õigusteadmistega isik; 3) kaebaja pikalt ravil viibimine ja ebastabiilne arusaamisvõime ei takistanud tal õigel ajal halduskohtusse pöörduda. Kaebusest ei nähtu, millal nimetatud takistused ära langesid. Viimati nimetatu omab tähtsust kaebetähtaja ennistamise otsustamisel, kuna vastavalt HKMS § 71 lg-le 2 võib tähtaja ennistamist taotleda mitte hiljem kui 14 päeva möödumisel päevast, kui menetlustähtajast kinnipidamist takistanud mõjuv põhjus ära langes.
5.Tallinna Halduskohus rahuldas 31. jaanuari 2023. a määrusega kaebetähtaja ennistamise taotluse kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja sai PPA 21. märtsi 2022. a vastuse kätte 23. märtsil 2022. Seega möödus kaebuse esitamise tähtaeg 22. aprillil 2022. Kaebaja esitas kohtule kaebuse 17. oktoobril 2022 ehk kaebetähtaega rikkudes; 2) vaidlustamisviite puudumist võib pidada haldusakti vaidlustamise tähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks, kui tähtaja möödalaskmine on tingitud vaidlustamisviite puudumisest. Praegusel juhul ei ole alust arvata, et hüvitamiskaebus jäi tähtaegselt kohtule esitamata tulenevalt vaidlustamisviite puudumisest; 3) kaebajale ei saa ette heita põhjendamatut tegevusetust enda õiguste kaitsel. Y selgitas 23. märtsil 2022 kaebajale järgmist: „[e]dastan advokaadi analüüsi. PPA esitas pärast pikka ootamist ja meeldetuletusi meie nõudele lakoonilise vastuse ning keeldus paraku kahju hüvitamisest. Kuna PPA ei soovi vabatahtlikult kahju hüvitada, siis järgmise sammuna on meil võimalik asjaga kohtusse edasi minna ning paluda, et kohus hüvitise välja mõistaks. /.../ kui Sa soovid selle asjaga kohtusse minna, siis anna sellest palun teada ning aitame Sind kõige vajalikuga.“ Kaebaja vastas Y-le samal päeval, et soovib asja kohtusse andmist ning samal päeval teatas Y kaebajale järgmist „[a]itäh, võtame asja töösse, kui kinnitad lõplikult ära. Kaebuse saame valmis järgmise nädala jooksul /.../ Palun saada maksekorraldus mulle, et saaksin selle kohtusse saata.“ Kaebaja saatis 23. märtsil 2022 Y-le maksekorralduse ning 24. märtsil 2022 vastas Y: „[a]itäh, riigilõivu maksekorraldus on käes ja liigume maksimaalselt 2(6)
3-22-2213 tempokalt edasi kaebuse esitamise suunas.“ Kaebaja pöördus 5. septembril 2022 Y poole ning soovis saada infot tema nimel algatatud kohtuvaidluse kohta. Y vastas 8. septembril 2022 kaebajale järgmist: „[v]aatasime teema üle ja asi pole hetkel kohtusse liikunud, sest ma ei ole olnud enam alates 09.02 advokatuuris ning seega ei saanud täita enam sõlmitud lepingut ehk ei saanud asja kohtusse viia. Palusime assistendil korraldada kliendilepingu lisa ja uue volituste koostamise mõttega, et uus advokaat võtaks teema üle. Kahjuks jäi see kevadel tegemata ning see on teema, mille eest peame praegu vastutuse võtma. Vabandan siiralt tekkinud viivituse eest.“ Eeltoodust nähtub, et kaebetähtaja möödalaskmise põhjustas see, et Y eksitas kaebajat, keda kaebaja pidas enda esindajaks. Ebaõiglane oleks kaebajale ette heita, et ta usaldas advokaati, kellega tal oli sõlmitud vaidlusaluse kahjunõude esitamiseks kliendileping ning kelle juhtnööride järgi kaebaja käitus. Arvestades eeltoodut ning kaebaja järgnevat käitumist – viivitamatu pöördumine kohtu poole riigi õigusabi taotlusega kaebuse esitamiseks ning riigi õigusabi osutaja poolt viivitamatu kaebuse esitamine kohtule – saab kaebetähtaja möödalaskmise põhjuseid pidada mõjuvaks. Vastustaja seisukohtadest ei nähtu, et tähtaja ennistamine kahjustaks märkimisväärselt avalikku huvi või riivaks kolmandate isikute õigusi.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
6.PPA taotleb määruskaebuses halduskohtu määruse tühistamist ja haldusasja menetluse lõpetamist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja viivitas põhjendamatult oma õiguste kaitsmisega. Kaebaja oli Y-ga kontaktis 23. ja
24.märtsil. Y kinnitas 23. märtsil, et kaebus saadakse valmis järgmisel nädalal. Kaebaja tundis enda kohtuasja vastu huvi alles 5. septembril ehk rohkem kui viis kuud pärast viimast kontakti Y-ga; 2) kui lähtuda kaebaja seisukohast, et tal puudus esindaja, ei olnud tal kui õiguses kogenematul isikul alust eeldada, et vaidlust saab lahendada määramatult pika aja jooksul. Kaebaja oleks pidanud mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Mõistlikuks ajaks ei saa pidada kohtusse pöördumist seitsme kuu möödumisel pärast PPA 23. märtsi otsuse tegemist. Kaebaja ei ole õiguses täielikult kogenematu, kuna ta taotles kohtult riigi õigusabi. Asjaolu, et Y arvati advokatuurist välja veebruaris, oli üldiselt teada. Viimati nimetatut kajastasid mitmed meediakanalid esilehe uudisena. Kaebaja pidi seega teadma varem kui 5. septembril, et Y ei saa teda esindada; 3) kaebaja nimetab mõjuva põhjusena pikka ravil viibimist ja ebastabiilset arusaamisvõimet. Kaebusest ei nähtu, millal need takistused ära langesid (vt HKMS § 71 lg 2).
7.Kaebaja taotleb vastuses PPA määruskaebuse rahuldamata jätmist kokkuvõtlikult järgmistel põhjendustel: 1) kaebaja jääb varem toodud seisukohtade juurde; 2) viivituse põhjustas endine esindaja. Kaebaja tegi endast kõik, et algatada kohtumenetlus. Kaebajale ei saa ette heita seda, et ta valis enda esindajaks isiku, kellel puudusid advokaaditööks vajalikud isikuomadused; 3) kaebajale ei saa ette heita seda, et ta tundis kohtuasja vastu huvi alles 2022. a septembris. Kaebajal puudub õigusalane haridus. Kaebaja ei osanud kahtlustada seda, et esindaja kaotas esindusõiguse. Samuti on suviti asutuste töö aeglasem; 4) kaebaja suhtles Y-ga kui juriidilise isiku juhatuse liikmega, mitte lepingulise esindajaga; 5) ajal, kui Y heideti advokatuurist välja, viidi kaebajal läbi uuringuid ja tehti ettevalmistusi järgmiseks operatsiooniks. Pärast operatsiooni ja Y kinnitust, et kaebus esitatakse kohtusse, läks kaebaja maale ja oli interneti levialast väljas senikauaks, kuni algab lasteaed ja kool. Kaebaja suvilas on halb ja ebastabiilne internetiühendus. Kaebajal oli võimalik vaadata telerist ETV ja ETV+ kanaleid, kuulata raadiot ning helistada ja saata sõnumeid. Kaebaja ei pea jälgima 3(6)
3-22-2213 uudiseid, selgitamaks välja, kas Y on advokatuuri liige või mitte. Kaebaja luges e-kirju paar korda nädalas; 6) asjaolust, et kaebaja taotles riigi õigusabi, ei järeldu, et kaebaja on õiguslikult kogenud isik; 7) kaebetähtaja ennistamise põhjust on kaebaja pikk ravi ja ebastabiilne arusaamisvõime. Kaebaja peab tänaseni tegelema oma vaimse ja füüsilise tervise stabiliseerimisega.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Vaidluse all on küsimus, kas kaebetähtaja ennistamiseks esineb mõjuv põhjus. Kaebaja käsitleb mõjuva põhjusena PPA 21. märtsi 2022. a vastuses vaidlustamisviite puudumist, Y eksitavat käitumist ja tervist.
9.Kaebaja vandeadvokaadist esindaja Y esitas 22. detsembril 2021 kaebaja nimel PPA-le kahju hüvitamise nõude (dtl 66). PPA jättis 21. märtsi 2022. a vastusega kahju hüvitamise nõude rahuldamata. PPA edastas 21. märtsil 2022 kahju hüvitamise keelduva vastuse Y e-posti aadressile (dtl 78). Kaebaja sai PPA keelduvast vastusest teada 23. märtsil 2022.
10.Kahju hüvitamiseks võib esitada taotluse kahju tekitanud haldusorganile või kaebuse halduskohtule (riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 1 esimene lause). Haldusorgan peab taotluse lahendama kahe kuu jooksul selle nõuetekohasest esitamisest arvates (HKMS § 18 lg 1). Kui haldusorgan jätab kahju hüvitamise taotluse rahuldamata või tähtaegselt lahendamata või kui kannatanu ei nõustu hüvitise suuruse või viisiga, võib kannatanu 30 päeva jooksul esitada halduskohtule kaebuse hüvitise väljamõistmiseks (RVastS § 18 lg 2).
11.PPA-l tuli kaebaja kahju hüvitamise nõue lahendada hiljemalt 22. veebruariks 2022, kuid tegi seda alles 21. märtsiks 2022. Kuna RVastS § 18 lg 2 on erinorm HKMS § 47 lg-te 2 ja 3 suhtes, tuli kaebajal kohtusse pöörduda 30 päeva jooksul pärast kahjunõude lahendamise tähtaja möödumist, s.o hiljemalt 24. märtsil 2022. Viimati märgitut sõltumata sellest, et PPA lahendas kaebaja nõude 21. märtsiks 2022 (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 14. detsembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-60-16, p 10; 17. novembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-46-16, p 11; 22. septembri 2016. a määrus asjas nr 3-3-1-39-16 p-d 12 ja 13; 11. mai 2016. a määrus asjas nr 33-1-18-16, p-d 10–12). Kaebaja esitas halduskohtusse kaebuse 17. oktoobril 2022 ehk umbes seitse kuud pärast selleks ettenähtud tähtaega. Kaebus on esitatud seega tähtaja rikkumisega.
12.Kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel (HKMS § 71 lg 1).
13.Tähtaja ennistamise aluseks ei ole praegusel juhul vaidlustamisviite puudumine, kuna see ei saanud tingida tähtaja möödalaskmist (haldusmenetluse seadus § 57 lg 3). Kaebetähtaeg hakkas kulgema mitte 21. märtsi 2022. a vastusest, vaid 22. veebruarist 2022, kui PPA-l oli kohustus nõue lahendada. Ka pärast 21. märtsi 2022. a vastust oleks jõudnud kaebuse esitada halduskohtule tähtaegselt, s.o 24. märtsiks 2022.
14.Kohtupraktikas on sarnastes asjades kohtusse kaebuse esitamise tähtaeg ennistatud põhjusel, et kaebaja ei pruukinud endale teadvustada HKMS § 47 lg-s 2 ja RVastS § 18 lg‐s 2 sätestatud kaebetähtaja regulatsiooni erisusi detailides (vt käesoleva määruse p-s 11 viidatud Riigikohtu lahendid). Praegusel juhul on aga kaebajat esindanud õigusteadmistega isik, kelle
4(6)
3-22-2213 suhtes ei saa kohaldada seda hoolsusstandardit, mida tuleb kohaldada nende isikute suhtes, kellel õigusalased teadmised on kas vähesed või puuduvad.
15.Halduskohtu hinnangul tingis kaebetähtaja ennistamise asjaolu, et kaebajat eksitas õigusteadmistega isik, keda ta pidas enda esindajaks.
16.Kaebaja andis 23. septembril 2021 Y-le volituse enda esindamiseks, sh hõlmas volitus õigust esitada nõudeid ja kaebusi. Tegemist oli tähtajatu volitusega ning edasivolitamise õigusega Advokaadibüroo EMERALDLEGAL advokaatidele. Volikirja kohaselt lõppes volitus kliendilepingu lõppemisel või ülesande täitmisel, kui volitaja ei teatanud teisiti (dtl 76). Esitatud e-kirjad võimaldavad järeldada, et nii kaebaja kui ka Y mõistsid, et Y – sõltumata sellest, kas ta on advokatuuri liige või mitte – esindab kaebajat kahju hüvitamise nõudmisel, sh kaebuse koostamisel. Esmalt koostas Y kahju hüvitamise nõude. Seejärel lubas Y kaebaja nimel koostada kaebuse halduskohtule (dtl 68–72, 101–104). Kuna volitus oli antud Y-le ja ta tegutses kaebaja nimel ka pärast seda, kui ta ei olnud enam advokatuuri liige, ei oma tähendust asjaolu, et Y ei olnud alates 09.02.2022 enam advokatuuri liige. Sellega ei kaotanud Y ja kaebaja vahel sõlmitud volitus oma kehtivust (vt ka tsiviilseadustiku üldosa seadus § 125 lg 2). Pärast seda, kui Y arvati advokatuurist välja, esitas ta PPA-le järelepärimise, uurimaks, kui kaugel on kahjunõude lahendamine. Viimati märgitu kinnitab, et ka sisesuhtes volitused jätkusid.
17.Ainuüksi asjaolu, et kaebaja esindaja oli esindamisel ilmselgelt hooletu, ei ole kaebuse tähtaja ennistamise aluseks. Kui tegemist on nt riigi õigusabi osutajast esindaja tegevusetuse või vajalike taotluste õigeaegse esitamata jätmisega, ei ole see esindatavale etteheidetav, kui ta näitab oma tegevusega mõistliku aja jooksul, et ta soovib enda õigusi kaitsta. Vastasel juhul võib eeldada, et riigi õigusabi osutaja tegevusetus on isikuga kooskõlastatud (vt Riigikohtu 5. juuni 2013. a määrus asjas nr 3-3-1-613, p 22). Praeguses asjas pole tegemist riigi õigusabi osutajast esindajaga, kes oleks eksinud kaebaja õiguste kaitsmisel. Esindaja tegevus on omistatav esindatavale (HKMS § 31 lg 3, tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 217 lg 5). Kui esindusõigus ei omaks õiguslikke tagajärgi esindatavale, kaotaks esindus kui instituut oma mõtte (vt TsMS § 217 lg 6 ning § 217 lg 4 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 115 lg 1). Kaebetähtaja ennistamisel ei saa olla soodsamas positsioonis kaebaja, kes kasutab esindajat ja kelle esindaja on olnud oma tegevuses hooletu, võrreldes kaebajaga, kes esindajat ei kasuta. Kaebaja ja Y vaheline e-kirjavahetus võimaldab järeldada, et kaebaja esindaja oli kaebaja esindamisel ilmselgelt hooletu, kui jättis kaebaja tahte täitmata ja kaebuse halduskohtusse tähtaegselt esitamata. Viidatud kirjavahetus võimaldab järeldada, et kaebaja esindaja oli teadlik PPA keelduvast otsusest ja kaebaja tahtest nõuda kahju hüvitamist kohtu kaudu. Y andis kaebajale mõista, et ta esitab kaebaja nimel halduskohtusse kaebuse. Kuna Y-l on õigusteaduses kõrgharidus ja ta on inimeste kohtus esindamisega tegelenud, pidi ta olema teadlik halduskohtusse kaebuse esitamise tähtaegadest (vt käesolev määrus, p 11). Seejuures oli Y teadlik, et PPA-l tuleb nõue lahendada hiljemalt kahe kuu jooksul selle esitamisest alates, sest vastasel korral poleks ta taotlenud kahju hüvitamist RVastS § 18 lg 1 kohaselt kahe kuu jooksul (vt dtl 72). Y kui õigusteadmistega isikult sai 2021. a lõpuks eeldada, et ta on kursis või vähemalt viib ennast kurssi 2016. a-l välja kujundatud Riigikohtu praktikaga. Asjaolu, et Y arvati advokatuurist 2022. a veebruaris välja, ei ole mõjuv põhjus, mis õigustaks tähtaja ennistamist. Kaebaja volitas Y ennast esindama (vt käesolev määrus, p 16) ning nimetatud 5(6)
3-22-2213 asjaolu ei mõjutanud volituse kehtivust. Kaebaja ja esindaja ei seadnud kunagi kahtluse alla esindusõiguse olemasolu.
18.Kuigi kaebaja toob välja, et mõjuva põhusena tuleks käsitada ravil viibimist ja arusaamisvõimet (s.o tervise põhjus), ei saa seda käsitada mõjuva põhjusena, mis õigustaks sedavõrd pikka viivitust esindajaga suhtlemisel pärast 24. märtsi 2022. a kirjavahetust. Kaebaja esitas haigusjuhtumi väljavõtte (7. – 10. märts 2022), mille kohaselt oli diagnoosiks märgitud luumurruplaatide ja muude sisemiste fiktsiooniseadmete eemaldamisega seotud järelhooldus (dtl 144 – 148). Kaebaja väidetud tervisepõhjus ei takistanud tal vastata Y 23. märtsi 2022. a e-kirjale, tasuda riivilõivu ja saata selle kohta Y-le teave (dtl 101–104). Y vastas
23.märtsil kaebajale, et kaebus saab valmis järgmisel nädalal (dtl 102). Pärast seda, kui kaebaja edastas 24. märtsil 2022 Y-le teate riigilõivu tasumise kohta, vastas Y kaebajale, et kaebuse esitamise suunas liigutakse maksimaalse tempoga edasi (dtl 102). Kaebaja tundis esindaja tegevuse vastu huvi alles 5. septembril 2022 ehk umbes viis kuud hiljem pärast viimast kirjavahetust. Kaebaja pole esitanud tõendeid selle kohta, et mõne terviseprobleemi tõttu ta ei saanud Y-ga suhelda pärast 24. märtsi. Kaebaja väide, et ta viibis suvel maakodus ja seal oli internetiühendus halb, ei takistanud Y-ga suhtlemast. Kaebaja jaatab internetiühenduse olemasolu, samuti kinnitab, et tal oli võimalik telefoni kasutada. Kaebaja ei saanud eeldada, et tal on tähtajatult võimalik kohtusse pöörduda. Kuna kaebajale anti 23. märtsil 2022 teada, et kaebus koostatakse nädala jooksul, pidi kaebaja olema hoolsam ja näitama ise varem üles suuremat huvi selle vastu, mis on tema kaebusest saanud. Praegusel juhul ei saa mõistlikuks pidada tegutsema asumist alles 5. septembril 2022. Kaebaja ei saa eeldada, et kui ta on võtnud endale esindajaks õigusteadmistega isiku, siis esindaja tegevuse tagajärjed ei avalda kaebaja õigustele mõju.
19.Esindaja eksitava ja hooletu tegevuse tulemusena tekkinud kahju on kaebajal vajaduse korral võimalik nõuda esindajalt (vt ka advokatuuri seadus § 47).
20.Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus kaebaja määruskaebuse, tühistab halduskohtu määruse ning lõpetab asja menetluse.
21.Kaebajale antud menetlusabi kulud jäävad riigi kanda. Muus osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.