Tartu Ringkonnakohus Einar Vene, Tanel Saar, Tiina Pappel 20.09.2016, Tartu 3-16-479 Remo Ainsare kaebus Tartu Vangla 18.01.2016. a käskkirja nr 6-2/64 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 03.08.2016. a otsus Remo Ainsare apellatsioonkaebus Kaebaja Remo Ainsar Vastustaja Tartu Vangla
Jätta kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks rahuldamata ja tagastada apellatsioonkaebus kaebajale.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest.
Tartu Halduskohus 03.08.2016. a otsusega jättis kaebaja kaebuse rahuldamata.
Tartu Halduskohtu 03.08.2016. a otsus tehti avalikult teatavaks kohtukantselei kaudu. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181 lg 1 esimese lause kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimaseks kuupäevaks oli 02.09.2016.
05.09.2016 saabus Tartu Ringkonnakohtusse kaebaja apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu 03.08.2016. a otsuse peale. Ümbrikult nähtuvalt on apellatsioonkaebus vanglateenistusele kohtule edastamiseks üle antud 04.09.2016. Seega on apellatsioonkaebus esitatud kahepäevase hilinemisega.
Apellatsioonkaebusele oli lisatud ka selgitus, et kaebaja ei saanud 01.09.2016 apellatsioonkaebust ringkonnakohtule edastamiseks anda, kuna vangla ütles, et ümbrikuid pole ja seega lubas kaebaja esitada apellatsioonkaebuse esimesel võimalusel. Ringkonnakohus tõlgendas seda kui apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlust.
14.09.2016 esitas Tartu Vangla ringkonnakohtule seisukoha kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas. Tartu Vangla märkis, et 01.09.2016 tööl olnud ametnikud ei mäleta, kas kaebaja küsis nimetatud päeval ümbrikut kohtule saadetava pöördumise jaoks, kuid lisas et kaebaja küsib tihti ümbrikut ja on seda ka saanud. Samas on kaebajaga samas eluosakonnas paiknevad kinnipeetavad 01.09.2016 vanglalt saadud ümbrikutes andnud üle kirju saatmiseks kohtutele. Seega leiab vangla, et soovi korral oli ka kaebajal võimalik saada vajalik ümbrik ja väide, et ametnikel ei olnud ümbrikke ei vasta tegelikkusele. Kaebajale anti 01.09.2016 elukambrisse üks valge leht paberit A4, kuid samal päeval ei andnud kaebaja ametnikele üle vanglast välja saatmiseks ühtegi kirisaadetist.
15.09.2016 esitas Tartu Vangla täiendava seisukoha kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse osas, kus asus seisukohale, et ei pea kaebaja taotlust tähtaja ennistamiseks põhjendatuks ja ei ole sellega nõus.
Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks tuleb jätta rahuldamata ning apellatsioonkaebus kaebajale tagastada.
Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 1 tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Antud juhul oli apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg Tartu Halduskohtu 03.08.2016. a otsusele 02.09.2016. Vaidlus puudub selles, et kaebaja poolt 04.09.2016 vanglateenistusele üle antud apellatsioonkaebus Tartu Halduskohtu eelnimetatud otsuse peale on esitatud hilinenult, s.o kaks päeva pärast apellatsioonitähtaja lõppu. Tulenevalt HKMS § 181 lg-st 3 otsustab ringkonnakohus juhul, kui apellatsioonkaebus esitatakse pärast apellatsioonitähtaja möödumist, apellatsioonkaebuse tähtaja ennistamise sama seadustiku §-s 71 sätestatut arvestades. HKMS § 71 lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline lasi mööda seaduses sätestatud menetlustähtaja, ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel.
Tulenevalt HKMS § 71 lg-st 1 peab menetlusosalisel kaebetähtaja ennistamiseks olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks (vt ka Riigikohtu 13.10.2009. a otsus nr 331-65-09, p 16). Mõjuv põhjus eeldab, et tähtaja möödalaskmiseks oli olemas objektiivne põhjus ning selliseks põhjuseks on tavapäraselt sündmus, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa (Riigikohtu 24.01.2007. a määrus nr 32114806, p 12). Samuti on Riigikohus märkinud, et vajaliku hoolsuse hindamisel tuleb lisaks objektiivsetele asjaoludele arvestada ka subjektiivset külge, lähtudes kaebaja isikust ja tema kogemustest (Riigikohtu 16.01.2009. a määrus nr 3-3-1-75-08, p 17).
Ringkonnakohus leiab vastustaja seisukohale tuginedes, et on ebausutav, et 01.09.201602.09.2016 ei antud kaebajale kohtule kirja saatmiseks ümbrikut, samas kui teistele kaebajaga samas eluosakonnas paiknevatele kinnipeetavatele andis vangla sel perioodil ümbrikke ning Kohtute Infosüsteemist nähtub, et 04.09.2016 anti kaebajale erinevate kirjade saatmiseks mitu ümbrikut. Seega ei esinenud ringkonnakohtu hinnangul käesoleval juhul sellist mõjuvat põhjust, mis oleks takistanud kaebajal apellatsioonkaebust ringkonnakohtule tähtaegselt esitada ning seetõttu jätab
ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse rahuldamata.
esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. Seega tuleb apellatsioonkaebus kaebajale tagastada. Tulenevalt HKMS § 187 lg 2 teisest lausest loetakse apellatsioonkaebuse tagastamisel, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Einar Vene
/allkirjastatud digitaalselt/ Tanel Saar
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.