2.Jätta Remo Ainsare kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 02. september 2016.a. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja menetluse käik
1.Tartu Vangla 18.01.2016 käskkirjaga nr 6-2/64 määrati Remo Ainsarele distsiplinaarkaristuseks 8 ööpäeva kartserisse paigutamist Tartu Vangla kodukorra (kodukord) p 1.7.1 rikkumise eest. Käskkirja kohaselt pani R. Ainsar 16.12.2015 kella 12.05 paiku distsipliinirikkumise: kasutas teiste isikutega suhtlemisel solvavaid väljendeid. 21.01.2016 esitas R. Ainsar vaide Tartu Vanglale 18.01.2016 käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Tartu Vangla jättis vaide 22.02.2016 vaideotsusega nr 1-11/27-2 rahuldamata.
2.R. Ainsar esitas 08.03.2016 (kohtus registreerimise kuupäev) kaebuse Tartu Halduskohtusse, taotledes Tartu Vangla 18.01.2016 käskkirja nr 6-2/64 tühistamist.
3.04. mai 2016 määrusega määras halduskohus asja läbi vaatamisele kirjalikus menetluses, andes sama määrusega menetlusosalistele aega täiendavate menetlusdokumentide, menetluskulude nimekirja ja kuludokumentide esitamiseks. 15.07.2016 laekus halduskohtusse R. Ainsare taotlus, milles kaebaja taotleb kõikide temaga seotud asjades menetluse peatamiseks, põhjusel, et talt võeti ära tema isiklikud asjad ja tal pole võimalik tähtaegselt kohtule vastata. Kaebuse põhjendused
4.Kaebaja on seisukohal, et kõik distsiplinaartoimiku materjalid omavad tähtsust, seega peavad toimikus olevad materjalid olema menetlusosalistele arusaadavad ja olema tõlgitud menetlusosalistele arusaadavasse keelde. Kuna aga kinnipeetava Andrei Buketovi seletus oli vene keelne ja tõlge puudus, võeti kaebajalt osaliselt ära kaitse õigus, puudus võimalus sisuliselt vaielda ega otsida vasturääkivusi. Selline menetlusnormide rikkumine tingib käskkirja kehtetuks tunnistamise. Kaebaja märgib, et ta vestles sellel teemal eelnevalt käskkirja koostaja Raul Adariga, kes lubas, et protokollis ta tõlgib Buketovi ütlused eesti keelde. Saades aga 15.01.2016 protokolli ja materjalid, ei olnud solvatu Andrei Buketovi ütlusi eesti keelde tõlgitud ei protokollis ega selle lisana. Protokolli sai ta kätte reedel, esmaspäeval toodi juba käskkiri. Puudus võimalus ka kõrvaliste isikute abi tõlkimisel kasutada.
Vastustaja seisukoht
6.Tartu Vangla palub jätta kaebus rahuldamata, jäädes 22.02.2016 vaideotsuses toodud seisukohtade ja põhjenduste juurde. Lisaks märgib vastustaja järgmist.
7.Iseenesest on kaebajal õigus, et menetlus peab toimuma menetlusosalistele arusaadavas keeles ning HMS § 20 lg 1 kohaselt on haldusmenetluse keel eesti keel. Õige ei ole aga kaebaja seisukoht, et kõik menetluse juurde kogutud tõendid on asjas tähtsust omavad ja mõjutavad asjas tehtavat otsust. Enne isikutelt tõendi või seletuse küsimist ei ole ette teada, kas saadav tõend või seletus on asjas olulise tähtsusega ning seetõttu tuleb iga seletuse või tõendi olulisust ja asjassepuutuvust iseseisvalt hinnata.
8.Kaebajale määrati karistus kinnipeetava suhtes solvavate väljendite kasutamise eest. Kaebaja ise teo toimepanemist ei eita. Kaaskinnipeetava suhtes solvavate väljendite kasutamist on kinnitanud nii kaebaja kambrikaaslane kui ettekande koostanud valvur R. Raitar. Kuna protokollis viidatakse A. Buketovi seletusele, et see koos teiste tunnistajate seletustega tõendab, et kaebaja poolt A. Buketovi suhtes solvavaid väljendeid kasutati ja selle faktilise asjaolu üle sisuliselt vaidlus puudub, siis ei ole kaebaja väljatoodud menetlusnormi rikkumine – temale venekeelse seletuse tõlkimata jätmine – iseenesest selline, mis on mõjutanud asja sisulise otsustuse tegemist ega too kaasa käskkirja tühistamist.
9.Vastustaja on seisukohal, et väljend „lollakas pederast“ on solvav. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt on pedofiil last suguliselt ahistav isik. Vastustajale teadaolevalt ei ole A. Buketovi karistatud lapseealise suhtes seksuaalse vägivalla toimepanemise eest ning seega ei olnud kaebajal tegelikult ka alust A. Buketovi pedofiiliks nimetada. Sõltumata karistusseadustiku paragrahvist, mille alusel isikud vanglas viibivad, ei saa kellegi pedofiiliks nimetamist pidada sotsiaalselt meeldivaks või isegi neutraalseks eneseväljenduseks. Selline teiste kuuldes toimuv eneseväljendus viitab otseselt tahtlusele näidata välja, et teist peetakse vähemvääruslikuks, teda soovitakse solvata ning tekitada temas alandustunnet.
Kohtu otsus ja põhjendused
10.Esmalt käsitleb kohus Remo Ainsare15.07.2016 kohtule laekunud menetluse peatamise taotlust. Kohus ei pea R. Ainsare taotlust menetluse peatamiseks põhjendatuks. Menetluse peatamise taotluse, seda kõikide temaga seotud asjade osas, on kaebaja vormistanud 14.07.2016.a ehk ajal, kui kaebajal puudus kohustus antud haldusasjas vastata kohtule. Kohus määras asja läbivaatamisele kirjalikus menetluses 04. mai 2016 määrusega, andes menetlusosalistele täiendavate seisukohtades esitamiseks tähtajaks 04. juuli 2016. Kohtu poolt määratud tähtajaks ei olnud kumbki menetlusosaline täiendavaid seisukohti ega menetlusdokumente esitanud. Kohtu 4. mai 2016 määruse on R. Ainsar kätte saanud väljastusteate järgi 5. mail 2016.a. Seega oli kaebajal soovi korral piisavalt aega täiendavate seisukohtade esitamiseks, ja seda ka olukorras, kus kaebaja väitel alates 20. juunist 2016 kohaldati esemete keeldu, st võeti vangla poolt ära tema isiklikud asjad. Seega jätab kohus kaebaja taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata.
11.Vaidlustatud käskkirjaga on Remo Ainsari karistatud distsiplinaarkorras Tartu Vangla kodukorra punkti 1.7.1 süülise rikkumise eest ja määratud kartserisse paigutamine 8 ööpäevaks. Kodukorra p 1.7.1. sätestab, et kinnipeetavatel on keelatud teiste isikutega suhtlemisel kasutada solvavaid väljendeid. Teo asjaolud on esitatud distsiplinaarmenetluse protokollis (tlk.26-27). Protokollis on teo asjaolude osas välja toodud, et kui kinnipeetav toidujagaja A. Buketov jagas toitu kinnipeetavale R. Vallask, siis irvitas ja tänitas kinnipeetav R. Ainsar, et „sa lollakas pederast ei tea, kus keegi istub ning sina pedofiil ei peaks üldse toitu jagama“. Käskkirja ja distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt on kaebaja süüline distsiplinaarüleastumine tõendatud kaebaja enda seletuse, kinnipeetavate R. Vallaski ja A. Buketovi seletustega ja valvur R. Raitari ettekandega.
12.Kaebaja ei ole ei vaidemenetluses ega kohtule esitatud kaebuses eitanud protokollis välja toodud väljendite ütlemist A. Buketovi suhtes. Vaidlustatud käskkirja tühistamist taotleb kaebaja vastustaja väidetava menetlusnõuete rikkumise tõttu. Kaebaja leiab, et vastustaja on oluliselt rikkunud distsiplinaarmenetluse nõudeid, kuna talle ei esitatud A. Buketovi seletust eesti keeles, vaid vene keeles, millest ei olnud tal võimalik aru saada ja seetõttu võeti ära võimalus enda õigusi kaitsta. Kohus nõustub selles osas kaebaja seisukohaga. Vastustaja on oma vastuses ka ise möönnud, et haldusmenetlus peab toimuma riigi keeles ehk eesti keeles. Seega tuli ka venekeelsed tõendid kaebaja jaoks tõlkida. Kaebaja selgituste kohaselt oleks ta olnud rahul ka sellega, kui tõlge oleks olnud esitatud distsiplinaarmenetluse protokollis, mida talle varem ka lubati. Kuna kaebajale jäeti asjas tõendina kasutatud seletuse tõlkimine, ehk tõend ei olnud esitatud kaebajale arusaadavas keeles, tuleb lugeda selline vastustaja tegevus õigusvastaseks. Kohus ei pea põhjendatuks vastustaja seisukohta, mille järgi tuleks tõlkida ehk menetlusosalistele arusaadavaks teha ainult neid tõendeid, mida vastustaja peab asjas oluliselt tähtsaks. Vastustaja on käskkirja andmisel tõendida kasutanud ka A. Buketovi seletust, seega tuli see ka tõlkida.
13.Samas nõustub kohus vastustaja seisukohaga, et vaatamata vastustaja poolt seletuse tõlkimata jätmise õigusvastasusele, ei too see kaasa käskkirja tühistamist. Nimelt ei ole käskkirja aluseks olnud ainult A. Buketovi seletus, vaid see on olnud üheks tõendiks teiste tõendite kõrval. Samuti ei ole kaebaja ise vastu vaielnud distsiplinaarmenetluse protokollis toodud väljendite kasutamises A. Buketovi suhtes. Kohus peab oluliseks, et kaebaja sai kohtu poolt edastatuna A. Buketovi seletuse eesti keelses tõlkes kätte 05. mail 2016.a. Seega oli kaebajal võimalus A. Buketovi seletusest tulenevalt oma õigusi kaitsta või vasturääkivustele
viidata ka kohtumenetluses, mida kaebaja aga ei ole teinud. Saades 05. mail 2016 kätte kaebaja väitel olulise tõendi, oli tal piisavalt aega ja võimalusi oma täiendavate seisukohtade esitamiseks. Kuna kaebaja seda ei teinud, saab järeldada, et kaebaja etteheited vastustaja menetlusnõuete rikkumise osas on otsitud põhjendused.
14.Kuigi vanglale esitatud vaides on R. Ainsar pikalt põhjendanud, miks ei saa tema poolt öeldud väljendeid lugeda A. Buketovit solvavateks, ei ole kaebaja kohtule esitatud kaebuses käskkirja selles osas vaidlustanud. Kaebaja on küll kaebuses osundanud, et ta tõi vaides välja, miks tema väljendid ei olnud A. Buketovit solvavad, kuid taotlus käskkirja tühistamiseks on esitatud ainult vastustaja poolt menetlusnõuete rikkumise tõttu. Seetõttu ei pea kohus vajalikuks analüüsida, kas kaebaja poolt öeldud väljendid olid solvavad või mitte, nõustudes seejuures vastustaja poolt 22.02.2016 vaideotsuses, kui ka kohtule esitatud vastuses toodud sellekohaste seisukohtadega.
15.Arvestades eeltoodut jätab kohus Remo Ainsare kaebuse rahuldamata. Kaebaja taotlused koopiate väljastamise osas on kohus lahendanud 30. märtsi 2016 määruses.
16.HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebaja on kohtumäärusega riigilõivu tasumisest vabastatud. Vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud.
/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.