Eesistuja Jaak Luik, liikmed Ants Kull ja Villu Kõve
Kohtuasi
Transpoint International (EST) AS hagi J. K ja H. K vastu
12.veebruari 2009. a ühisvara osalise jagamise lepingu kehtetuks tunnistamiseks. Transpoint International (EST) AS menetluskulude kindlaksmääramise avaldus
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-37416
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
J. K määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja Transpoint International (EST) AS, esindaja juhatuse liige Mika Tapio Happonen Kostja J. K, esindaja vandeadvokaat Rene Varul
Asja läbivaatamise kuupäev
3. oktoober 2016, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 29. veebruari 2016. a määrus tsiviilasjas nr 2-10-37416 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.
Määruskaebus rahuldada.
3.Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Transpoint International (EST) AS (hageja) esitas 4. augustil 2010 hagi J. K (kostja I) ja H. K (kostja II) vastu, milles palus mh tunnistada kehtetuks kostjate 12. veebruaril 2009 sõlmitud asjaõigusleping. Pärast asjas tehtud maakohtu, ringkonnakohtu ja Riigikohtu lahendeid (hageja kassatsioonkaebust ei menetletud) tegi ringkonnakohus asja teisel läbivaatamisel otsuse, millega rahuldas hagi kostjate vastu ning jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus Riigikohtu 29. juuli 2015. a määrustega, millega Riigikohus jättis kostjate määruskaebused menetlusse võtmata.
2.Hageja esitas 4. augustil 2015 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, mille kohaselt on hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 8290 eurot 62 senti (ilma käibemaksuta) ja kohtukulud 4963 eurot 46 senti, kokku 13 254 eurot 8 senti. Hageja kohtukulud moodustuvad riigilõivust hagiavalduselt 60 000 krooni, s.o 3834 eurot 70 senti, riigilõivust hagi tagamise taotluselt 450 krooni, s.o 28 eurot 76 senti, kautsjonist kassatsioonkaebuselt 100 eurot ning riigilõivust apellatsioonkaebuselt 1000 eurot. Hageja palus kostjatelt solidaarselt menetluskulud taotletud suuruses välja mõista ühes kohustusega tasuda menetluskuludelt viivist. Hageja esitas alternatiivse taotluse ja palus tagastada temale enam tasutud riigilõivu osas, mille ulatuses jätab kohus riigilõivuseaduse § 56 lg 1 koostoimes lisaga 1 kohaldamata.
3.Kostjad vaidlesid hageja menetluskuludele vastu. Kostja I vastuväite kohaselt on hageja menetluskulud ebamõistlikult suured ja kostja I eeldab, et menetluskuludele on lisatud sõidukulud Tallinnast Tartusse ja tagasi, mida aga ei pea hüvitama. Paljud kuluartiklid on koondatud, mistõttu puudub ülevaade, mida ja kui kaua on esindaja mingil päeval teinud. Kostja I palus kohustada hagejat esitama menetluskulude kuludokumendid. Riigilõiv 60 000 krooni on vastuolus põhiseadusega. Kostja II vastuväite kohaselt on hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduses näidanud tunduvalt pikemana kohtuistungite kestust, samas kui ükski kohtuistung ei kestnud üle tunni.
4.Tartu Maakohus rahuldas 17. novembri 2015. a määrusega hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt, määras hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 7967 eurot 19 senti, millest 2078 eurot 76 senti on riigilõiv ja 5888 eurot 43 senti lepingulise esindaja kulud. Maakohus mõistis nimetatud summa kostjatelt solidaarselt välja ning samuti mõistis välja nimetatud summalt alates kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni viivise võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus leidis mh tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 21 lgs 1 sätestatust tulenevalt, et hageja on tasunud riigilõivu enam 2784 eurot 70 senti, mistõttu on hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu (riigilõiv) 2078 eurot 76 senti. Maakohus leidis, et hageja alternatiivse taotluse - tagastada enamtasutud riigilõiv - osas tuleb seisukoht võtta eraldi määruses pärast menetluskulusid kindlaksmäärava kohtumääruse jõustumist. Hagejat on esindanud Bene Est Law Office OÜ jurist Marko Jaani, olles hageja lepinguliseks esindajaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 218 lg 1 p 2 mõttes. Avaldusest nähtuvalt on hagejale osutatud õigusabi 8 tundi 28 minutit tunnihinnaga 1000 krooni (63 eurot 91 senti) ilma käibemaksuta (hind kuni 2010. aasta lõpuni) ja 111 tundi 45 minutit tunnihinnaga 64 eurot ilma käibemaksuta (hind alates 2011. aastast). Maakohus pidas õigusbüroos töötava esindaja tasu 63 eurot 91 senti ja 64 eurot tunnis ilma käibemaksuta mõistlikuks. Maakohus leidis, et õigusabikulud taotletud suuruses ei ole põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses, ning vähendas hageja menetluskulude rahalist suurust. Tsiviilasi ei olnud õiguslikult keskmisest keerukam, eeskätt tuli kohaldada täitemenetluse seadustiku sätteid. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulutuste põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Õigusabikulu suurus peab
tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale. Kuni 2010. aasta lõpuni tehtud menetlustoimingute (avalduses märgitud ajakulu kokku 8 tundi 28 minutit) põhjendatud ja vajalik ajakulu on 7 tundi. Kuivõrd sama esindaja esindas hagejat ka Harju Maakohtus tsiviilasjas nr 2-09-61056, ei saanud hagiavaldusele lisatud materjalidega tutvumine olla ajamahukas. Kohtumäärustega, mida ei vaidlustatud (hagi tagamise määrus) või mis ei ole vaidlustatavad (hagi menetlusse võtmise määrus), tutvumine ei ole otsese õigusteenuse osutamine, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Põhjendamatu on tasu nõudmine vastaspoolelt kinnistusraamatusse kande tegemiseks avalduse koostamise eest, kuna avalduse esitamise vajaduse tingis hageja, kes jättis täitmata TsMS § 387 lg-s 2 sätestatud nõude. Maakohus vähendas ka alates 2011. a-st tehtud menetlustoimingute ajakulu. Menetlustähtaja pikendamise taotluse koostamine, kohtuistungi protokollide ja kohtuteatega tutvumine ei ole otsese õigusteenuse osutamine, mille hüvitamist saaks nõuda vastaspoolelt. Põhjendatuks ja vajalikuks ei saa pidada hageja esindaja kulusid, mis on tekkinud kostjate kassatsioonkaebustega tutvumisega. Riigikohus jättis kostjate kassatsioonkaebused menetlusse võtmata, ilma et oleks need hagejale kätte toimetanud ja vastust küsinud.
5.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega jäeti hageja menetluskulude kindlaksmääramise avaldus osaliselt rahuldamata, jättes lepingulise esindaja kulud 1803 eurot 62 senti välja mõistmata, ning teha uus määrus, millega mõista kostjatelt solidaarselt täiendavalt välja hageja kasuks lepingulise esindaja kulud 1803 eurot 62 senti. Määruskaebuse kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 176), asudes seisukohale, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh menetlustoimingute hulgale, jättes eraldi hindamata üksikute õigusabitoimingute põhjendatuse ja vajalikkuse. Menetluskulude nimekiri on kulude hüvitamise peamiseks aluseks. Menetluskulude nimekirja esitamise eesmärk on tagada ülevaade lepingulise esindaja tehtud töödest ning hinnata nende tööde eest kantud kulude põhjendatust ja vajalikkust. Seega lasub kohtul kohustus detailselt analüüsida nimekirjas kajastatud kulusid.
6.Kostja I leidis vastuses, et ekslik on hageja väide, nagu oleks maakohus pidanud detailse täpsusega analüüsima ja hindama õigusabile tehtud kulutusi. Hageja ei ole esitanud asja juurde kuludokumente, mistõttu ei ole kohus ega teised menetlusosalised saanud kontrollida kulude spetsifikatsioone. Kostja II esitas oma vastuses määruskaebusele sisulisi vastuväiteid jõustunud kohtuotsusele.
7.Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada maakohtu määrus osas, millega rahuldati hageja menetluskulude hüvitamise taotlus, ja teha uus lahend, millega jätta hageja taotlus tervikuna rahuldamata. Kostja I on esitanud TsMS § 176 lg 6 alusel maakohtule taotluse hagejalt menetluskulusid tõendavate dokumentide nõudmiseks, et seejärel esitada kuludele konkreetsemaid vastuväiteid. Maakohus taotlust ei lahendanud ega käsitlenud seda vaidlustatud kohtumääruses. Hageja esitatud taotluses on kulud ebamõistlikult suured ja kostja I eeldab, et neile on lisatud sõidukulud Tallinnast Tartusse, mida TsMS-i kohaselt ei pea hüvitama. Seda ei saa kontrollida enne, kui esitatakse kuludokumendid ja nende juurde kuuluvad spetsifikatsioonid.
8.Hageja vaidles kostja I määruskaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Kostjal I puudub õigus nõuda hageja menetluskulusid tõendavate dokumentide esitamist. TsMS § 176 lg 6 annab kohtule õiguse kohustada menetlusosalist esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Nimetatud sättest ei tulene vastaspoolele õigust taotleda kohtult teise poole menetluskulusid tõendavate dokumentide väljanõudmist. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
9.Tartu Ringkonnakohus jättis 29. veebruari 2016. a määrusega maakohtu määruse muutmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus vaidlustatud määruses diskretsioonipiire ületanud. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme (TsMS § 176), asudes seisukohale, et õigusabikulu suurus peab tervikuna vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule. Õige on maakohtu seisukoht, et kohus ei pea analüüsima minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi, vaid hindab asja tervikuna. Vaatamata sellele on maakohus ringkonnakohtu hinnangul väga üksikasjalikult analüüsinud hageja lepingulise esindaja toiminguid ning maakohtu seisukoht nende toimingute põhjendatuse ja vajalikkuse kohta on jälgitav ning põhjendatud. Ringkonnakohtu hinnangul peab menetlusosaline menetluskulusid tekitades käituma ratsionaalselt. Hageja lepinguline esindaja on osutanud hagejale tsiviilasjas teenuseid 111 tundi 45 minutit. Vaatamata asjaolule, et vaidlus kestis alates 2010. aastast ning läbis kõik kolm kohtuastet, ei saa ringkonnakohtu hinnangul sellises ulatuses teenust pidada mõistlikuks ja vajalikuks. Maakohus on põhjendatult vähendanud osa toimingute ajakulu ning puudub alus selles osas maakohtu lahendi tühistamiseks. Maakohus on ajakulu vähendamist määruses põhjendanud. Tegelikkusele ei vasta hageja väide, et maakohus jättis välja toomata, milliste hageja lepingulise esindaja tehtud tööde ajakulu peab kohus põhjendamatuks või ülepaisutatuks. Maakohus on piisavalt põhjendanud, miks ühe või teise hageja lepingulise esindaja toimingu kulu ei saa vastaspoolelt välja mõista. Asjaolu, et menetlusosalise esindaja teeb toimingu, ei tähenda ilmtingimata ning ilma eranditeta, et selle toimingu tegemise kulu peab hüvitama vaidluse kaotanud teine pool TsMS § 175 lg 1 ja § 162 lg 1 järgi. Maakohus hindas õigesti kulu vajalikkust ja põhjendatust. TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Näiteks juhul, kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata. Samasugune regulatsioon oli sätestatud enne 1. jaanuari 2015 kehtinud TsMS § 174 lg-tes 3 ja 5 (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-154-15, p 11). Kuigi praeguses vaidluses ei esindanud hagejat vandeadvokaat, vastab hageja esindaja TsMS §-s 218
sätestatud lepingulisele esindajale esitatavatele nõuetele ning selle üle pooled ei vaidle. Seega võib eeldada, et hagejal tekkis õigusteenuse osutamise eest tasumise kohustus. Õige on hageja seisukoht, et TsMS § 176 lg-s 6 sisaldub kohtu õigus, mitte kohustus. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja menetluskulude nimekiri esitatud piisava täpsusega, et selle alusel hinnata hageja lepingulise esindaja tehtud toimingute põhjendatust ja vajalikkust. Kostja I väide, et esitatud nimekiri võib sisaldada tasu hageja lepingulise esindaja Tallinnast Tartusse ja tagasi sõidu aja eest, on paljasõnaline ja tõendamata. Muuhulgas on maakohus hageja lepingulise esindaja kulusid oluliselt vähendanud, pidades neid osaliselt põhjendamatuks.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
10.Kostja I esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus tühistada ringkonnakohtu määruse ja saata asi tagasi ringkonnakohtule. Kaebuse järgi sisaldab TsMS § 176 lg 6 kohtu diskretsiooni, kuid kohus peaks ometi lahendis põhjendama, miks ta ei nõua menetlusosaliselt kuludokumentide esitamist. Maakohus jättis kostja I sellekohase taotluse üldse tähelepanuta, ringkonnakohus on lihtsalt viidanud, et see on kohtu õigus, mitte kohustus. Kostja I hinnangul võiks olla reegliks ja TsMS § 176 lg 6 mõtteks, et kui üks pool taotleb kuludokumentide väljatoomist, peaks kohus eelduslikult sellise taotluse rahuldama. Kostja I arvates on elementaarne, et hageja esitab vabatahtlikult asja juurde esindaja kuludokumendid, seda enam, et vastaspool on sellist soovi korduvalt avaldanud. Praegusel juhul on hageja sellisele soovile vastu vaielnud. Hageja esitatud taotluses on kulud ebamõistlikult suured ja kostja I eeldab, et neile on lisatud sõidukulud Tallinnast Tartusse, mida TsMS-i kohaselt ei pea hüvitama. Seda ei saa kontrollida enne, kui on esitatud kuludokumendid ja nende juurde kuuluvad spetsifikatsioonid. Pealegi on hageja taotluses paljud kuluartiklid või tegevused koondatud, mistõttu puudub ülevaade, mida on mingil päeval tehtud ja kui kaua.
11.Hageja leidis, et määruskaebus ei ole põhjendatud.
12.Kostja II esitas oma vastuses määruskaebusele sisulisi vastuväiteid jõustunud kohtuotsusele.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
13.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 esimese ja teise lause järgi tühistada ning asi tuleb saata uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Määruskaebus rahuldatakse.
14.Praeguses asjas on kostja I juba maakohtule esitanud taotluse nõuda hagejalt välja menetluskulude kuludokumendid. Maakohus jättis selle taotluse tähelepanuta, rikkudes seega kohtulahendi põhjendamise kohustust. TsMS § 174 lg 8 järgi määrab kohus menetluskulud kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt. TsMS § 478 lg 1 teise lause kohaselt kohaldatakse hagita menetluses tehtavale kohtumäärusele hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 463 lg 2 sätestab hagimenetluses tehtava kohtumääruse kohta, et
määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 442 lg 5 järgi lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ja veel lahendamata taotlused. Seega pidanuks maakohus määruses lahendama ka kostja I eespool nimetatud taotluse.
15.Ringkonnakohus on kostja I määruskaebuses taotluse lahendamata jätmise kohta esitatud väitele oma määruses vastanud, kuid ei ole kolleegiumi hinnangul määrust selles osas piisavalt põhjendanud ning määrus on ka vastuoluline. TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. TsMS § 176 lg 6 teise lause järgi ei pea menetlusosaline kohtu nõudmiseta menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Kolleegium märgib, et kuigi TsMS § 176 lg 6 annab kohtule diskretsiooniõiguse täiendavate dokumentide nõudmiseks, tuleb kohtul vastavat otsustust (kas nõuda või mitte nõuda täiendavaid dokumente) põhjendada.
16.Praegusel juhul on kostja I esimese taotluse esitamisest saadik tuginenud mh kahtlusele, et hageja esindaja kulude hulka on arvatud ka sõidukulud, mida kostja I ei peaks hüvitama. Ringkonnakohus on taotlusele vastates leidnud, et hageja menetluskulude nimekiri on esitatud piisava täpsusega, hindamaks kulude põhjendatust ja vajalikkust, ja et kostja I väide sõidukulude kohta on paljasõnaline ja tõendamata. Selline seisukoht on aga vastuoluline. Kui ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks täiendavate dokumentide väljanõudmist hagejalt, ei saanud ta ka kostjale I ette heita, et viimase väited on tõendamata. Kostjal I ei olnud võimalik on seisukohta sõidukulude kohta tõendada muul viisil kui hagejalt nõutavate lisadokumentide abil. Piisav ei ole ka ringkonnakohtu täiendavalt märgitu, et maakohus vähendas niigi oluliselt hageja esindaja kulusid. Maakohtu määrusest ei nähtu, et kulusid oleks mh vähendatud lubamatute sõidukulude mahaarvamise teel. Kolleegiumi arvates võis ringkonnakohtu kirjeldatud seisukoht viia ebaõige lahendini, mistõttu tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ja saata asi uueks lahendamiseks ringkonnakohtule.
17.TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid.
18.Kostja I määruskaebuse rahuldamise tõttu tuleb talle TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel tagastada kaebuselt tasutud kautsjon. Jaak Luik, Ants Kull, Villu Kõve
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.