Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Andra Pärsimägi, Margit Jäätma, Triin Uusen-Nacke
Määruse tegemise koht ja aeg
Tartu, 24. märts 2026
Tsiviilasja number
2-23-12378
Tsiviilasi
No-Prob Property OÜ hagi Enno Erstu vastu kinnistusraamatu kannete muutmiseks vajalikke tahteavaldusi andma kohustamiseks, kinnisasja ühisomandi lõpetamiseks ning kasutuseelise ja viivise väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 29. detsembri 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
No-Prob Property OÜ määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Määruskaebuse esitaja (hageja): No-Prob Property OÜ (registrikood 12885771), lepinguline esindaja vandeadvokaat Tauri Tigasson
esindajad
Vastustaja (kostja): Enno Erstu (isikukood XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Kaarel Kais
(tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
eest 50% sellest tunnitasust, s.o 75 eurot, millele lisandub käibemaks. Füüsilise isikuna ei saa kostja kantud kuludelt maha arvata tasutud käibemaksu.
2-14-63261, p 12). Korra § 151 lg 1 p 4 alusel luges kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu neljal korral kohtuistungile sõitmise eest kokku summas 120 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli kostja lepingulise esindaja ajakulu kõikidele toimingutele, sh kohtuistungitele sõiduks ja kohtuistungitel osalemiseks 76 tundi 36 minutit. Kohus vähendas ajakulu istungitele sõiduks kulunud aja 10 tunni 48 minuti võrra. Kohus leidis, et arvestades menetluse asjaolusid, saab lugeda menetluskulude nimekirjas märgitud kostja esindaja toimingud vajalikuks ja põhjendatuks. Kohus nõustus hagejaga, et osaliselt on nende toimingute ajakulu ebamõistlikult suur ega kuulu täies ulatuses hüvitamisele. Maakohus luges põhjendatuks kostja esindaja ajakulu kõikides kohtuastmes tehtud toimingutele 62 tunni 36 minuti ulatuses. Arvestades asja keerukust ja kostja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni, saab lugeda põhjendatuks kostja esindaja tunnitasu määra 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Seega luges kohus põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta kokku 9390 eurot (ilma käibemaksuta) ning neljal korral kohtuistungile sõitmise eest kokku 120 eurot. Seega on põhjendatud kostja lepingulise esindaja tasu ilma käibemaksuta kokku 9510 eurot. TsMS § 174 lg 10 kohaselt peab menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks menetlusosaline kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Kostja on menetluskulude nimekirjas kinnitanud, et füüsilise isikuna ei saa ta menetluskuludelt käibemaksu maha arvata. Maakohus nõustus hagejaga selles, et kostja kinnitus sellises sõnastuses on ebaõnnestunud ega vasta päris TsMS § 174 lg-s 10 nõutud sõnastusele. Samas vastavalt käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lg-le 1 on käibemaksukohuslane ettevõtlusega tegelev isik. Kohus kontrollis äriregistrist, et kostja ei ole seotud ühegi äriühinguga ega ole registreeritud ka füüsilisest isikust ettevõtjana, mistõttu saab eeldada, et kostja ei ole käibemaksukohustuslane. Seega on TsMS § 174 lg 10 kohaselt kostja menetluskulud hüvitatavad koos käibemaksuga. Kostja taotleb lepingulise esindaja tasult käibemaksu kulu tekkimise ajal kehtivas määras, lepingulise esindaja tasu koos käibemaksuga on kokku 11 580 eurot 60 senti. Kohus leidis, et põhjendatud ja hüvitatavaks menetluskuluks saab lugeda sõidukulud seoses neljal korral Tallinnast Tartusse kohtuistungitele sõitmisega kokku 255 eurot.
menetluskulusid tekkinud. Kuivõrd hagejal ei ole ligipääsu kostja esindaja advokaadibüroo raamatupidamisele, sh arvetele, siis hageja ei saa iseseisvalt kontrollida kolmanda isiku poolt avaldatut. Kuivõrd maakohus ei kohustanud kostjat esitama menetluskulude tekkimist tõendavaid dokumente, ei saanud hageja kontrollida tegelikku olukorda ja kolmanda isiku väidet. Maakohus võttis hagejalt ära võimaluse oma vastuväidet tõendada. Kui dokumendid välja nõuda ja selgub, et kostjale ei ole menetluskulusid tekkinud, siis jääks kostja taotlus menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata. Kohus oleks pidanud hageja vastuväidet kontrollima, mitte lähtuma üksnes Riigikohtu suunistest tulenevast eeldusest. Maakohus rikkus seeläbi oluliselt menetlusõigust. Kostja ei andnud TsMS § 174 lg 10 kohast kinnitust, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa kuludelt käibemaksu tagasi arvestada muul põhjusel. Seega ei tohtinud maakohus mõista menetluskulusid välja koos käibemaksuga. Hagejale teadaolevalt oli teenuse tellija kolmas isik, mitte kostja. Maakohus rikkus menetluskulusid koos käibemaksuga välja mõistes oluliselt menetlusõigust. Kui hageja peaks kostja menetluskulud hüvitama ilma käibemaksuta, siis oleks menetluskulude suurus 9510 eurot.
kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et kui vastaspool taotleb kuludokumentide esitamist, peab kohus kas need dokumendid välja nõudma või põhjendama määruses, miks ta seda vajalikuks ei pidanud (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 176 komm 3.6.2.b; RKTKm 18.10.2016, 3-2-1-81-16, p 15). Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusõigust sellega, kui jättis rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat esitama menetluskulude tekkimist ja kandmist tõendavaid dokumente. Hageja esitas määruskaebuses korduva taotluse, ringkonnakohus ei pea vajalikuks nõuda kostjalt kuludokumentide esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul põhjendas maakohus määruse p-s 13.2.2 piisavalt, miks ta ei pea vajalikuks nõuda hageja taotlusele vaatamata kostjalt kuludokumentide esitamist. Kostjat esindas kogu tsiviilasja menetluses vandeadvokaat Kaarel Kais, kelle esindusõiguse olemasolu TsMS § 226 lg 1 kolmanda lause järgi eeldatakse. Maakohus on Riigikohtu seisukohtadele tuginedes õigesti märkinud, et lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on need kulud kandnud (RKTKm 03.06.2013, 3-2-1-65-13, p 18) ja kui menetlusosalise lepinguliseks esindajaks on TsMS § 218 lg 1 p 1 järgi vandeadvokaat, siis võib eeldada, et menetlusosalisel on õigusteenuse eest tasumise kohustus, ning sellisel juhul saab kohus õigusabikulude hüvitamise otsustada ilma TsMS § 176 lg 6 esimest lauset kohaldamata (RKTKm 01.12.2015, 3-2-1-154-15, p 11). Hageja märgib üldsõnaliselt, et tal on käesoleva vaidluse asjaolude ja kolmanda isiku poolt avaldatud asjaolude pinnalt tekkinud põhjendatud kahtlus, et kostjale tegelikkuses ei ole menetluskulusid tekkinud. Hageja ei too välja konkreetseid asjaolusid, mis annaksid alust kahelda kostjal esindajakulude tasumise kohustuse tekkimises. Kostja lepinguline esindaja kinnitab, et kostjat esindav advokaadibüroo on esitanud kõigi kostja menetluskulude eest arve kostjale kui kliendilepingu teisele poolele ning kostja on kõik esitatud arved tasunud.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.