Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest, Anneli Alekand
Määruse tegemise aeg ja koht
5. juuni 2026, Tartu
Tsiviilasja number
2-23-13708
Tsiviilasi
Osaühingu Centuurios hagi Ahti Tilga pankrotihalduri Sirje Taela, AML Services Limited’i ja Liina Tilga vastu nõude tunnustamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 23. septembri 2025 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Osaühingu Centuurios määruskaebus
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Hageja: osaühing Centuurios (rg-kood 10103818), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Allan Valk Kostja: Liina Tilk (ik XXXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Margus Lentsius
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta rahuldamata osaühingu Centuurios tõendite kogumise taotlus.
2.Tühistada Tartu Maakohtu 23. septembri 2025 määrus osas, milles maakohus rahuldas Liina Tilga menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 3281,40 eurot ning mõistis osaühingult Centuurios Liina Tilga kasuks välja menetluskulu 3281,40 eurot ületavas osas eurot ja viivise sellelt.
3.Teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta Liina Tilga menetluskulude kindlaksmääramise avaldus 3281,40 eurot ületavas osas rahuldamata.
Jätta määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: 1) Rahuldada Liina Tilga taotlus kindlaksmääramiseks osaliselt.
menetluskulude
2) Määrata Liina Tilga menetluskulude rahaliseks ringkonnakohtus 3281,40 eurot (koos käibemaksuga).
rahalise suuruseks
suuruse maa-
ja
3) Mõista osaühingult Centuurios Liina Tilga kasuks menetluskulude katteks välja 3281,40 eurot. 4) Mõista osaühingult Centuurios Liina Tilga kasuks välja viivis menetluskuludelt (3281,40 eurot) alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 178 lg 2). Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD
1.Tartu Maakohus jättis 22. jaanuari 2025 määrusega läbi vaatamata osaühingu Centuurios (hageja) hagi Ahti Tilga pankrotihalduri Sirje Taela (kostja I), AML Services Limited’i (kostja II) ja Liina Tilga (kostja III) vastu Ahti Tilga pankrotimenetluses nõude tunnustamiseks. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.
2.Tartu Ringkonnakohus jättis 16. aprilli 2025 määrusega maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, muutes osaliselt maakohtu määruse põhjendusi, jättis hageja määruskaebuse rahuldamata ja määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud hageja kanda.
3.Riigikohus keeldus 4. augusti 2025 määrusega hageja määruskaebuse menetlusse võtmisest, jättis menetluskulud Riigikohtus hageja kanda ning märkis, et Riigikohtu menetluskulusid välja ei mõisteta.
4.Kostja II teatas vastuseks maakohtu kirjale, et ei esita menetluskulude nimekirja. Samuti ei esitanud menetluskulude nimekirja kostja I.
5.Kostja III menetluskulude nimekirja järgi oli tema menetluskuluks lepingulise esindaja kulu 5490 eurot. Kostjale III osutati õigusteenust tunnihinnaga 219,60 eurot (sh käibemaks). Ajakulu oli kokku 25 h: 20 h maakohtu menetluses, sh menetluskulude tagatise määruskaebemenetluses, ning 5 h hagi läbi vaatamata jätmise määruse järgselt. Kostja III ei ole käibemaksukohustuslane ega saa füüsilise isikuna kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Õigusteenuse toimingud ja ajakulu nähtuvad ajaaruandest. Kostja III kinnitas, et kandis kõik menetluskulud seoses tsiviilasja nr 2-23-13708 menetlusega. Kostja III palus märkida, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda viivist.
6.Hageja seadis 8. septembri 2025 vastuväites kahtluse alla ajaarvestuses märgitud mahus õigusabi osutamise just kostjale III, mistõttu palus nõuda kostjalt III välja kuludokumendid, esitatud arved ja maksekorraldused, või märkida, millises ulatuses on arved tasumata. Pärast dokumentidega tutvumist soovis hageja esitada täiendava seisukoha, kuid seniks leidis üldiselt, et kostja III taotletav summa on ülemäära suur ning menetluse keerukusastet ja kestust arvestades ilmselgelt põhjendamatu. Menetluses esitatud materjalide maht oli minimaalne ning menetlus ja õiguslik probleem ei olnud ülemäära keerukas. Vaidlus keerles 2
sisuliselt vaid selle ümber, kas Walton OÜ nõude loovutamisele pidi eelnema tema osanike otsus. Aastaid praktiseerinud vandeadvokaadi puhul ei saanud põhjendatud ja vajalik töömaht olla 25 h, isegi pool sellest on liiga palju.
MAAKOHTU MÄÄRUS
7.Maakohus rahuldas 23. septembri 2025 määrusega kostja III avalduse osaliselt, määras kostja III menetluskulude suuruseks maa- ja ringkonnakohtus 5146,20 eurot ning mõistis hagejalt kostja III kasuks välja 5146,20 eurot ja viivise sellelt. Kuivõrd menetluskulude nimekiri sisaldab üksnes esindaja ajakulu, ei pidanud maakohus vajalikuks täiendavaid tõendeid uurida. Menetluskulude suuruse saab määrata kindlaks põhjendatud ja vajalikus ulatuses, lähtudes kohtule esitatud dokumentidest. See, millised arved on kliendile esitatud ja kas klient on need tasunud, ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel oluline. Maakohus jättis rahuldamata hageja taotluse kohustada kostjat III esitama täiendavaid tõendeid. Maakohus loetles kostja III esitatud menetlusdokumendid ja nende lehekülgede arvu, märkis ära 4. septembril 2024 kell 11.04–11.38 toimunud kohtuistungi ning pidas kostja III esitatud ajakulu üldjoontes mõistlikuks ja põhjendatuks, arvestades menetluses esitatud dokumentide mahtu ja sisu. Maakohus sai aru, et hageja vastuväited on ajendatud sellest, et kostjaid II ja III esindas menetluses sama esindaja. Maakohus selgitas, et dokumendid esitas vandeadvokaat Margus Lentsius (advokaat) kostja III nimel, ning luges seega nende koostamise ajakulu kostja III menetluskuluks. Kuivõrd 4. septembri 2024 istungil esindas advokaat nii kostjat II kui ka kostjat III, jagas maakohus istungil osalemise ja ettevalmistamise põhjendatud ajakulu 3 h kahega ning määras kostja III istungil osalemise ajakuluks 1,5 h. Kostja III lepingulise esindaja tunnitasu 219,60 eurot koos käibemaksuga on mõistlik ja kooskõlas kehtiva kohtupraktikaga. Kuivõrd õigusabi osutati 4 h ulatuses 2023. a, kohaldas maakohus sellele käibemaksumäära 20%. Maakohus määras kostja III põhjendatud menetluskuluks kokku 5146,20 eurot (19,5 h × 219,60 eurot + 4 h × 216 eurot).
MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8.Hageja esitas 9. oktoobril 2025 määruskaebuse, mida täiendas 29. oktoobril 2025. Hageja palub tühistada maakohtu 23. septembri 2025 määruse ja teha uue määrus, millega jätta kostja III taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks rahuldamata. Hageja palub nõuda asja juurde kõik kostjatele II ja III praeguse asja raames esitatud õigusabiarved koos spetsifikatsioonidega. Maakohus jättis tähelepanuta, et advokaat esindas menetluses nii kostjat II kui ka III ning puudub teave, kui palju tekkis kummalgi õigusabikulusid. Olukorras, kus sisulise aruteluni ei jõutud ja toimus üks pooletunnine istung, ei ole usutav ja loogiline kostjale III õigusteenuse osutamine 25 h ja 5490 euro ulatuses. Need numbrid on ebaproportsionaalsed ja näitavad, et menetluskulud on teadlikult ülepaisutatud või on nimekirjas ka kostja II kulud. Samuti on oluline käibemaks – kostjale II kui Malta äriühingule tehtavad õigusabiarved on 0-käibemaksuga. Istungiga seotud ajakulu kahega jagamine näitab, et maakohtu arvates sisalduvad kostja III nimekirjas ka kostja II kulud. Maakohtu loogika järgi tuleks kogu kulu jagada pooleks ja seejärel hinnata, kas kulu on põhjendatud ja vajalik. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust ega analüüsinud vaatamata hageja taotlusele menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust sisuliselt. Kostja III menetluskulude nimekiri on ülepaisutatud ja ajakulu ebamõistlikult suur. Kostja III vastuväited olid suunatud vaid hagi 3
läbi vaatamata jätmisele – kostja III taotles menetluskulude tagatist ja seejärel rääkis hageja esindaja esindusõiguse puudumisest. Hagi ei jäetud läbi vaatamata kostja III esindaja argumentidel, millele tugines maakohus, vaid ringkonnakohus muutis põhjendusi ning leidis, et hagil ei ole perspektiivi, sest puudub OÜ Walton osanike otsus. Mh on 23. septembrist 2024 kuni 22. jaanuarini 2025 toimunud seisukohtade läbitöötamine ja suhtlus kliendiga kontrollimatu ning sellisel hulgal mitteaktsepteeritav. 21. aprilli kuni 27. augusti 2025 toimingud puudutavad hageja määruskaebust ringkonnakohtu määruse peale, millega kostja III ei pidanud tegelema. Praktikas on tunnustatud menetluskulude nimekirja koostamise aega 0,25–0,5 h.
9.Kostja III palub jätta nii määruskaebuse kui ka tõendite kogumise taotluse rahuldamata. Määruskaebus on perspektiivitu ning taotlus õigusabiarvete väljanõudmiseks asjatundmatu, põhjendamatu ja ainetu. Maakohus hindas kaalutlusvigadeta kostja III kantud menetluskulude põhjendatust ja vajalikkust. Sisulist analüüsi näitab fakt, et maakohus vähendas menetluskulusid 1,5 h võrra. Määruses esitati üksnes kostja III nimel tehtud toimingud. Ei ole oluline, millised arved kostjale III esitati ja kas kostja III on arved tasunud. Hageja teadmine, mis mahus esitati arveid ka kostjale II, ei muuda maakohtu diskretsiooniotsust valeks, sest hindamisel olid kostja III menetluskulud. Kohus ei pea hindama iga kuluartiklit eraldi, vaid eelkõige andma hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna. Suurema osa kostja III menetluskuludest tingis hageja esindaja asjatundmatus ning maakohtu selgitustest hoolimata varem õiguslikult vääralt kirja pandu muutmata kujul järjekindel kordamine.
10.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
11.Ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue määruse (TsMS § 667 lg 2). Maakohtu määrus tuleb tühistada osas, milles maakohus rahuldas kostja III menetluskulude kindlaksmääramise avalduse suuremas ulatuses kui 3281,40 eurot. Tühistatud osas tuleb teha uus määrus, millega jätta kostja III avaldus 3281,40 eurot ületavas osas rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. Määruskaebusega seotud menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda. TsMS § 654 lg 22 ja § 659 alusel esitab ringkonnakohus määruse resolutsioonis ka kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse.
12.Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 teise lause järgi menetluskulude rahalise suuruse kindlaks, võttes aluseks menetluskulude nimekirja, milles on detailset näidatud kulude koosseis (TsMS § 176 lg 1 esimene lause), või tsiviilasja materjalid. Kohus võib TsMS § 176 lg 6 järgi anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama. Maakohtu ja kostja III seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramisel ei ole oluline, millised arved on kostjale III esitatud ja kas kostja III on need tasunud, on osaliselt ekslik. Samuti jääb arusaamatuks maakohtu põhjendus, mille kohaselt ei ole täiendavate tõendite uurimine vajalik, kuivõrd menetluskulude nimekiri sisaldab üksnes esindaja ajakulu. Riigikohus on selgitanud, et kuigi lepingulise esindaja kulude väljamõistmise tingimuseks ei ole asjaolu, et menetlusosalised on menetluskulud tegelikult kandnud, peab kulude hüvitamist nõudma õigustatud pool siiski kohtu nõudmisel tõendama TsMS § 176 lg 6 esimese lause järgi esinduse eest tasumise kohustuse olemasolu. Esindajakulude eest tasumise kohustuse tekkimise tuvastamiseta ei ole võimalik menetluskulusid vastaspoolelt välja mõista. Tavaliselt piisab õigusabikulude tasumise kohustuse tõendamiseks õigusabi osutamise eest esitatud 4
arvest või õigusabi eest tasumist tõendavast dokumendist. Menetluskulude hüvitamist ei välista iseenesest asjaolu, et õigusabiteenuse arved on esitatud kolmandale isikule, kuid sellisel juhul tuleb kindlaks teha, kas ja millisel õiguslikul alusel tuleb menetlusosalisel hüvitada kolmandale isikule menetluskulud (vt nt RKTKm 9. november 2016, 3-2-1-102-16, p 13). Eeltoodule vaatamata ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks rahuldada kostja III taotlust tõendite väljanõudmiseks. Õiguskirjanduses ja kohtupraktikas on leitud, et kui vastaspool taotleb kuludokumentide esitamist, peab kohus kas need dokumendid välja nõudma või põhjendama määruses, miks ta seda vajalikuks ei pidanud (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koostajad V. Kõve jt. Tallinn 2017, § 176 komm. 3.6.2.b (TsMS I); RKTKm 18. oktoober 2016, 3-2-1-81-16, p 15). Praegusel juhul ei ole kahtlust, et kostjal III on kohustus osutatud õigusabi teenuse eest tasuda. Toimiku materjalidest nähtuvalt esindas kostjat III kogu menetluse jooksul TsMS § 218 lg 1 p-le 1 vastav advokaat, kelle esindusõiguse olemasolu TsMS § 226 lg 1 viimase lause järgi eeldatakse. Kui asja materjalide kohaselt on menetlusosalist esindanud lepinguline esindaja, tuleb kohtul lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel ilmselt eeldada seda, et menetlusosalist esindanud lepinguline esindaja tegi seda tasu eest (vt TsMS I, § 176 komm. 3.6.1.b). Hageja ei toonud vastuväites ja määruskaebuses välja konkreetset asjaolu ega kahtlust, mis viitaks võimalusele, et kostjal III ei kaasnenud kohtumenetlusega kulusid esindajale või nende hüvitamise kohustust. Hageja seab kahtluse alla selle, kas menetluskulude nimekirjas märgitud mahus õigusabi osutati ainult kostjale III (dtl 844–845). Seda aga on võimalik hinnata menetluskulude nimekirjale lisatud ajaarvestuse põhjal, võttes lisaks arvesse toimiku andmed selle kohta, mida tegi advokaat üksnes kostja III esindajana ning millisel juhul esindas (ka) kostjat II.
13.Põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele (vt nt RKTKm 21. juuni 2021, 2-17-13164/62, p 9). Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme kohus sekkub üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm 5. veebruar 2020, 2-14-14536/153, p 15).
13.1.Määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus pidas põhjendamatuks kostja III esindaja istungiga seotud ajakulu 1,5 h ulatuses. Seega on vaidluse all ülejäänud ajakulu 23,5 h. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu järeldus kostja III esindaja vajaliku ajakulu kohta on suures osas põhjendamata ning määruskaebuse väited annavad aluse maakohtu määrust muuta. Iseenesest on õige kostja III seisukoht, et kohus ei pea hindama iga kuluartiklit eraldi, vaid andma eelkõige hinnangu lepingulise esindaja kulude suurusele tervikuna. Praeguses asjas ei olnud aga piisav üksnes kostja III esitatud menetlusdokumentide ja nende lehekülgede arvu loetlemine ning nentimine, et ajakulu on üldjoontes mõistlik ja põhjendatud, arvestades menetluses esitatud dokumentide mahtu ja sisu. Maakohtu määrusest ei selgu hinnang dokumentide sisule ja mahule ega menetluse keerukusele. Samuti ei käsitlenud maakohus piisavalt hageja vastuväiteid, asudes ekslikule seisukohale, et need olid ajendatud vaid sellest, et kostjaid II ja III esindas menetluses sama esindaja. Hageja pidas kostja III taotletavat summat ka üldiselt ülemäära suureks ning menetluse keerukust ja kestust arvestades põhjendamatuks. Lisaks jättis maakohus tähelepanuta, et peale kostja II esindajana istungil osalemise koostas advokaat kostjate II ja III nimel ka ühise vastuse hageja 6. veebruari 2025 määruskaebusele. 5
13.1.1.Toimiku materjalidest nähtuvalt esindas advokaat kostjat III kogu tsiviilasja menetluses, mh esitas tema nimel menetlusdokumente ja osales kohtuistungil. Sama advokaadi toimingud kostja II esindajana seondusid 4. septembri 2024 istungil osalemisega, hageja 6. veebruari 2025 määruskaebusega ning 27. augusti 2025 teatisega selle kohta, et kostja II otsustas menetluskulude nimekirja mitte esitada. Igale menetlusosalisele tuleb hüvitada talle osutatud õigusabi kulud iseseisvalt, tehes kindlaks ühise esindaja poolt igale esindatavale kulunud ajakulu (vt ka TsMS I, § 175 komm. 3.4.3.4). Kostja III ei pidanud määruskaebuse vastuses vajalikuks selgitada täpsemalt kostjate II ja III ühise esindamisega seonduvaid asjaolusid, mh ei lükka vastus ümber kahtlust, et kostja III menetluskulude hulgas sisaldub kostjate II ja III nimel ühiselt tehtud toimingute ajakulu. Kostja II ei taotlenud menetluskulude hüvitamist ning kostja III ei pidanud ühise esindaja istungiga seotud kulu pooleks jagamist põhjendamatuks (dtl 839). See annab alust arvata, et kostja III menetluskulude nimekirjas kajastub ka kogu ajakulu, mis tekkis ühiselt kostjate II ja III nimel tehtud toimingutest, ning esitatud ajakulu suurus kinnitab seda. Eeltoodut arvestades on põhjendatud jagada kostjate II ja III nimel ühiselt tehtud toimingutega seonduv ajakulu pooleks, sest toimingute sisu arvestades olid need põhimõtteliselt võrdselt nii kostja II kui III huvides, toimikust ei nähtu, et ühe või teise osakaal oleks olnud suurem või väiksem.
13.1.2.Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et advokaadi ajakulu on ebamõistlikult suur, arvestades ka seda, et menetlus ei olnud mahukas ega õiguslikult ülemäära keerukas ning vaidlus seisnes põhiliselt küsimuses, kas nõude loovutamisele pidi eelnema osanike otsus. Kostja III tõi ise samuti välja, et hageja kordas järjekindalt muutmata kujul varasemalt esitatut. Seega ei saanud advokaadil menetlusdokumentide läbitöötamine ning neile vastamine olla aeganõudev ja keerukas ega nõuda korduvat mahukat õiguslikku analüüsi. Maakohus leidis juba menetluskulude katteks tagatise nõudmisel, et kõrgema tunnihinnaga lepinguline esindaja on eelduslikult oma töös efektiivsem ja ajakulu on seetõttu väiksem (dtl 279), ning ringkonnakohus nõustub sellega. Samuti ei pea vastaspool hüvitama piiramatult kohtulahendi ja teiste menetlusosaliste seisukohtade läbitöötamise ja õigusliku analüüsi ning esindatava ja kaaskostjaga suhtlemise ajakulu, eriti kui see ei väljendu omakorda menetluse seisukohalt vajalikes toimingutes.
13.1.3.Advokaadi tegevus 4. detsembrist 2023 kuni 20. veebruarini 2024 seondus kostja III menetluskulude katteks tagatise nõudmisega ning hõlmas info kogumist ja analüüsi, taotluse (dtl 143–146) koostamist, hageja ja kostja I seisukohtade, maakohtu 16. jaanuari 2024 määruse (dtl 276–280) ning ringkonnakohtu 20. veebruaril 2024 kirjeldava ja põhjendava osata tehtud määruse (dtl 323–324) läbitöötamist ja õiguslikku analüüsi, hageja 31. jaanuari 2024 määruskaebusele vastamist (dtl 297–298) ja suhtlust kliendiga, milleks kulus kokku 7 h. Nimetatud ajakulu seondus üksnes kostjaga III. Advokaadi koostatud ja läbitöötatud dokumendid ei olnud asjaolude poolest mahukad ega õiguslikult keerulised, samuti kulus märkimisväärne aeg dokumentide läbitöötamisele ja esindatavaga suhtlemisele, millel ei olnud iseseisvat menetluslikku väljundit. Ringkonnakohus leiab, et põhjendatud ajakulu on kokku 5 h 30 min, sh 2023. a 3 h 30 min. Advokaadi 5. aprilli 2024 ajakulu 2 h 20 min seoses kostja III vastusega (dtl 317–318) hagile on mõistlik ja põhjendatud. Advokaadi 27. ja 29. mai 2024 ajakulu seoses hageja taotlusel edasi lükatud 29. mai 2024 istungiga on kokku 2 h 20 min asemel põhjendatud 1 h ulatuses. Advokaat oli alles eelmisel kuul tutvunud põhjalikult materjalidega, koostanud ja esitanud vastuse hagile ning vahepeal uusi menetlusdokumente ei esitatud. Seega ei saanud istungiks valmistumine olla aeganõudev. Samuti ei pea hageja hüvitama kogu ulatuses suhtlust kostjaga I.
6
Maakohus pidas advokaadi 4. septembri 2024 istungiks valmistumise ja sellel osalemise ajakulu põhjendatuks kokku 3 h ulatuses. Istung kestis ca 40 min (dtl 359–361), seega kulus ettevalmistusele 2 h 20 min. Ringkonnakohus leiab, et asja väikest mahtu arvestades on ettevalmistuse ajakulu piisavalt suur, et lugeda sellega ühtlasi kaetuks ka hageja 27. augustil 2024 esitatud tõendite (dtl 338–356) läbitöötamise ajakulu 20 min 3. septembril 2024. Sealjuures võtab ringkonnakohus arvesse, et tõenditeks olid maakohtu ja ringkonnakohtu otsused tsiviilasjas nr 2-19-17635, milles oli hagejaks ja apellandiks praeguse asja kostja II, keda esindas sama advokaat; seega oli advokaat tõenditega juba eelnevalt piisavalt tuttav. Maakohus jagas ajakulu esindatavate arvust lähtudes kahega, mida ei ole vaidlustatud. Seega on 3. ja 4. septembril 2024 kostja III esindamise põhjendatud ajakulu kokku 1 h 30 min. Advokaadi 23. septembril ja 9. oktoobril 2024 hagiavalduse täienduse (dtl 363–370) ja lisade läbitöötamise ning sellele kostja III nimel vastamise (dtl 724–726) ajakulu kokku 2 h 40 min on põhjendatud.
10.detsembrist 2024 kuni 22. jaanuarini 2025 hageja ja kostja I seisukohtade (dtl 732–735, 737–738) ning maakohtu 22. jaanuari 2025 määruse (dtl 740–742) läbitöötamise ja analüüsi, samuti kostjaga I vestlemise ja argumenteerimise ning kliendiga suhtlemise ajakulu on kokku 2 h 20 min asemel mõistlik 1 h ulatuses. Advokaadil tuleb küll tutvuda menetlusdokumentidega ja suhelda esindatava ja/või teiste menetlusosalistega, kuid praegusel juhul ei olnud see menetluse seisukohalt märgitud mahus vajalik. Advokaadi ajakulu 7. veebruarist kuni 21. aprillini 2025 kokku 3 h 30 min seondus hageja 6. veebruari 2025 määruskaebusega (dtl 744–747), mille kohta ringkonnakohus tegi lahendi 16. aprillil 2025 (dtl 773–779). Sealjuures töötas advokaat pärast 2 h 40 min ulatuses määruskaebuse analüüsimist ja sellele vastuse (dtl 755–757) koostamist läbi ka kostja I seisukoha, maakohtu kirja kaebuse ringkonnakohtule edastamise kohta ning ringkonnakohtu määruse, millele ei järgnenud ühtegi kostja III menetlusdokumenti. Ringkonnakohus peab põhjendatud ajakuluks kokku 3 h. Arvestades, et advokaat esitas vastuse määruskaebusele kostjate II ja III nimel ühiselt, tuleb ajakulu jagada pooleks, mistõttu on kostja III esindamise põhjendatud ajakulu 1 h 30 min. Maakohus pidas alusetult põhjendatuks 5. mai 2025 ajakulu 30 min. Tegemist ei olnud maaja ringkonnakohtus toimunud menetluse kuluga, vaid seondus Riigikohtule esitatud määruskaebusega. Riigikohus ei võtnud hageja määruskaebust 4. augusti 2025 määrusega (dtl 799) menetlusse, jättis Riigikohtus kantud menetluskulud hageja kanda ning määras kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse, jättes need välja mõistmata. Riigikohus märkis, et kuna määruskaebust ei võetud menetlusse ja vastaspoolt ei kohustatud kaebusele vastama, puuduvad menetluskulud, mida hageja peaks vastaspoolele hüvitama. Kostja III 27. augusti 2025 menetluskulude nimekirja koostamise mõistlik ajakulu on selle lühidust ja vähest õiguslikku keerukust arvestades mõistlik 1 h asemel 30 min ulatuses. Nimekirjale lisatud ajaarvestuses kajastub eelduslikult kostjale III esitatud arvete spetsifikatsioon, mistõttu ei saanud ka selle kohtule esitamine olla ajamahukas.
13.1.4.Arvestades eelmistes alapunktides toodut, on kostja III esindamise põhjendatud ajakulu 15 h (5 h 30 min + 2 h 20 min + 1 h + 1 h 30 min + 2 h 40 min + 1 h + 1 h 30 min + 30 min).
13.2.Kostja III ajaarvestuse, menetluskulude nimekirja ning maakohtu tuvastatu järgi oli advokaadi tunnitasu ilma käibemaksuta 180 eurot, seega koos käibemaksuga 2023. a 216 eurot ja alates 2024. a 219,60 eurot. Tunnitasu on mõistlik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu.
7
13.3.Kokku on kostja III põhjendatud ja vajalik menetluskulu maa- ja ringkonnakohtus seega 3281,40 eurot (3 h 30 min × 216 eurot/h + 11 h 30 min × 219,60 eurot/h), s.o 1864,80 eurot maakohtu määratust vähem.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Seega jäävad määruskaebusega seotud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt)
8
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.