Eesistuja Urmas Volens, liikmed Ants Kull ja Kalev Saare
Kohtuasi
Veiko Kulla hagi Dmitri Redkini vastu ebaõigete väidete ümberlükkamiseks ning mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetluskulude kindlaksmääramine
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2021. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Veiko Kulla määruskaebus
Menetlusosalised ja esindajad Riigikohtus
nende Hageja Veiko Kulla, lepinguline esindaja vandeadvokaat Tanel Mällas Kostja Dmitri Redkin, lepingulised esindajad vandeadvokaat Ants Nõmper ja advokaat Kairi Kilgi
Asja läbivaatamise kuupäev
31. mai 2021. a, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 21. jaanuari 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13164 ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule.
2.Rahuldada osaliselt Veiko Kulla määruskaebus.
3.
Tagastada määruskaebustelt tasutud kautsjon.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Veiko Kulla (hageja) esitas 5. septembril 2017. a Harju Maakohtule hagi Dmitri Redkini (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamiseks. 25. septembril 2017. a esitas hageja kostja vastu alternatiivse nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks. Harju Maakohus rahuldas 17. juuni 2019. a otsusega hagi mittevaralise kahju hüvitamise nõudes ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 500 eurot. Maakohus jättis hagi rahuldamata ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise osas. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 19. detsembri 2019. a otsusega maakohtu otsuse osas, milles maakohus rahuldas hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotuse osas. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, millega jättis hagi mittevaralise kahju hüvitamiseks rahuldamata ja jaotas menetluskulud teisiti. Muus osas jäi maakohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus jättis maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 30. märtsil 2020.
2-17-13164
2.Kostja esitas maakohtule 7. mail 2019 menetluskulude kindlaksmääramise avalduse, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 129,35 tunni eest 20 037 eurot 60 senti (sh käibemaks), eelistungiga seotud transpordikulu 9 eurot 48 senti ja äriregistri ning kinnistusraamatu päringute eest tasutud 43 eurot. Kostja esitas ringkonnakohtule 9. detsembril 2019 menetluskulude nimekirja, milles palus hagejalt kostja kasuks välja mõista lepingulise esindaja kulu 23,9 tunni eest 3793 eurot 20 senti (sh käibemaks), riigilõivu 300 eurot ja äriregistri päringute eest tasutud 10 eurot.
3.Harju Maakohus rahuldas 4. augusti 2020. a määrusega kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 10 208 eurot 10 senti ning viivise menetluskuludelt. Maakohus leidis, et 7. mai 2019 ja 9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud kostja lepinguliste esindajate ajakulu maakohtu menetluses on põhjendatud 48 tunni 42 minuti ulatuses, millest 48,11 tundi (48 tundi ja 7 minutit) oli tunnitasu suurusega 129 eurot 9 senti (ilma käibemaksuta ehk 154 eurot 91 senti koos käibemaksuga), 25 minutit tunnitasu suurusega 220 eurot (sh käibemaks) ja 10 minutit tunnitasu suurusega 100 eurot (sh käibemaks). Maakohus luges
9.detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud 28. mail 2019 ja 17. juunil 2019 tehtud toimingud maakohtu menetlusega seotud toiminguteks. Maakohus vähendas kostja lepinguliste esindajate maakohtu menetlusega seotud toimingute ajakulu 82 tunni 39 minuti võrra. Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja maakohtu menetlusega seotud menetluskulud 7613 eurot 30 senti, millest lepingulise esindaja kulud on 7560 eurot 82 senti, transpordikulu 9 eurot 48 senti ja registrite päringud 43 eurot. Maakohus vähendas 9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud apellatsioonimenetlusega seotud kostja lepinguliste esindajate ajakulu (21,9 tundi) 11,9 tunni võrra ning luges põhjendatud ajakuluks 10 tundi. Maakohus vähendas 11,9 tunni võrra maakohtu otsuse analüüsi, apellatsioonkaebuse analüüsi ja vastuapellatsioonkaebuse koostamise ajakulu. Maakohus märkis, et kostja esindajate tunnitasu suurus apellatsioonimenetluses oli 100 eurot, 130 eurot ja 220 eurot, ning luges põhjendatud tunnitasu suuruseks 160 eurot (ilma käibemaksuta ehk 192 eurot koos käibemaksuga). Maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja lepinguliste esindajate kulu 11,9 tunni eest 2284 eurot 80 senti. Samuti mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 300 eurot ja registripäringud 10 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistis maakohus hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulud 2594 eurot 80 senti.
4.Hageja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 4083 eurot ületavas osas. Määruskaebuse kohaselt rikkus maakohus põhjendamiskohustust, kui leidis, et ühe lehekülje juriidilise sisuga teksti koostamiseks kulub õigusteadmistega isikul üks tund. Hageja märkis, et maakohtu määruse punktis 28 toodud arvutuskäik on ebaselge ning määrusest ei nähtu, millisest tunnitasu suurusest maakohus lähtus. Hageja leidis, et kostja lepinguliste esindajate ajakulu tuleb maakohtu menetluses tehtud toimingute osas vähendada 18,25 tunnini ja ringkonnakohtu menetluses tehtud toimingute osas 6 tunnini. Hageja peab kostja lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnitasu suuruseks 130 eurot (ilma käibemaksuta ehk 156 eurot koos käibemaksuga). Kostja vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. 2(6)
2-17-13164 Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. jaanuari 2021. a määrusega maakohtu määruse osas, milles maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 9698 eurot 79 senti ületavas osas. Muus osas jäi maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus leidis, et õige on määruskaebuses toodud seisukoht, et kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel ei ole põhjendatud lähtuda üksnes vastava dokumendi lehekülgede arvust, kuid praegusel juhul ei ole maakohus lähtunud kõigi kirjalike menetlusdokumentide ajakulu hindamisel vaid viidatud kriteeriumist. Ringkonnakohus leidis, et tegelikkuses on maakohtus põhjendatuks peetud ajakulu üldjoontes kooskõlas ka dokumentide sisu ja mahuga, mistõttu ei pidanud ringkonnakohus põhjendatuks sekkuda maakohtu vastavasse diskretsiooniotsustusse. Ringkonnakohus märkis, et maakohus on eksinud käibemaksuta ja käibemaksuga summade kajastamisel, sest 9. detsembri 2019 menetlusdokumendist nähtub, et esindaja A. Nõmperi tunnitasu on 220 eurot, millele lisandub käibemaks (264 eurot tunnis koos käibemaksuga); esindaja Kairi Kilgi tunnitasu on 100 eurot ja 130 eurot, millele lisandub käibemaks (koos käibemaksuga vastavalt 120 ja 156 eurot). Maakohtu menetlusega seotud menetluskulude kohta märkis ringkonnakohus järgmist. Valdav osa (48,11 tundi) kostja esindajate tundidest on arvestatud maakohtus hinnaga 129 eurot 9 senti tunnis (154 eurot 91 senti koos käibemaksuga). Hageja on sellise hinnaga nõustunud. Toimingud, mis maakohtu menetluses on tehtud kõrgema tunnihinnaga (220 eurot, millele lisandub käibemaks), on A. Nõmperi 22. mail 2019 ja 28. mail 2019 tehtud toimingud kestusega 15 ja 10 minutit. Ringkonnakohus leidis, et vandeadvokaat A. Nõmperi tunnitasu (264 eurot koos käibemaksuga) on liiga kõrge. Arvestades tsiviilasjas esitatud seisukohtade keerukust ja tsiviilasja vaidluse sisu, pidas ringkonnakohus õiglaseks ja hüvitatavaks tunnitasu suuruseks 210 eurot (sh käibemaks). Kostja esindaja 22. mail 2019 tehtud toimingu eest (15 minutit) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 52 eurot 50 senti (sh käibemaks); 28. mail 2019 tehtud toimingu eest (10 minutit) tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista 35 eurot (sh käibemaks). Ringkonnakohus määras maakohtu menetlusega seotud hüvitatavate menetluskulude suuruseks 7614 eurot 64 senti, millest esindajakulud on 7562 eurot 16 senti, transpordikulu 9 eurot 48 senti ja registrite päringud 43 eurot. Apellatsioonimenetluse kulude kohta märkis ringkonnakohus järgmist. Maakohus on kostja esindajate tunnitasu määramisel apellatsiooniastmes lähtunud keskmisest tunnitasust 160 eurot (ilma käibemaksuta) ehk 192 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus leidis, et maakohus väljus diskretsiooni piiridest, kui lähtus 192 euro (sh käibemaks) suurusest tunnitasust, mis ületab kostja taotletud keskmist tunnitasu suurust. Kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud on maakohus lugenud põhjendatuks 12 tunni ulatuses (10 tundi apellatsioonkaebusele vastamine ja vastuapellatsioonkaebuse esitamine ning 2 tundi maakohtu otsusega tutvumine ning kliendiga arutamine). A. Nõmperile tuleb apellatsioonimenetluses tehtud toimingute aspektist hüvitada 1,41 tunni eest 295 eurot 48 senti. Ringkonnakohus märkis, et K. Kilgi tunnitasu ei ole võimalik tehtud menetlustoimingute raames eristada. Esindaja tunnitasu suurus 12,6 tunni osas on olnud 120 eurot (sh käibemaks) ja 6,5 tunni osas 156 eurot (sh käibemaks). K. Kilgi kaalutud keskmine tunnitasu on seega 132 eurot 25 senti (sh käibemaks). Ringkonnakohus lähtus sellest summast kulude arvestamisel ja leidis, et K. Kilgile tuleb apellatsioonimenetluses tehtud toimingute aspektist hüvitada 8,59 tunni eest 1136 eurot 3 senti. Ringkonnakohus määras apellatsioonimenetlusega seotud hüvitatavate menetluskulude suuruseks 3(6)
2-17-13164 2084 eurot 15 senti, millest esindajakulud on 1774 eurot 14 senti, riigilõiv 300 eurot ja registrite päringud 10 eurot. Ringkonnakohus vähendas hüvitatavate menetluskulude suurust 509 euro 31 sendi võrra ja määras, et hagejal tuleb kostjale hüvitada kokku menetluskulud 9698 eurot 79 senti (sh käibemaks).
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Hageja palub määruskaebuses ringkonnakohtu 21. jaanuari 2021. a määruse tühistada 4083 eurot ületavas osas. Määruskaebuse kohaselt rikkus ringkonnakohus põhjendamiskohustust, kui jättis vastamata hageja määruskaebuses toodud väidetele. Ringkonnakohtu määrusest ei selgu, millises mahus luges ringkonnakohus menetluskulud põhjendatuks. Menetluskulude suurus maakohtu määruses on ülepaisutatud. Hageja leiab, et mitme lepingulise esindaja erinevad tunnitasu suurused ei ole põhjendatud. Tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, mis oleks tinginud ühe esindaja oluliselt kõrgema tunnitasu, võrreldes teiste esindajate tasuga. Hageja leiab, et kostja lepinguliste esindajate ajakulu maakohtu menetluses on põhjendatud 18,25 tunni ulatuses ja ringkonnakohtu menetluses 6 tunni ulatuses. Hageja peab kostja lepinguliste esindajate mõistlikuks tunnitasu suuruseks 156 eurot (sh käibemaks).
7.Kostja vaidleb määruskaebusele vastu, paludes jätta selle rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 teise lause alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu (TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 695) ning asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks lahendamiseks. Hageja määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
9.TsMS § 175 lg 1 esimese lause järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegium on varem selgitanud, et põhjendatud ja vajaliku menetluskuluna TsMS § 175 lg 1 tähenduses saab vastaspoolelt välja mõista lepingulise esindaja kulu ulatuses, mis vastab nõutava kvalifikatsiooniga ja hoolsalt tegutseva esindaja menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu määra korrutisele. Seejuures võimaldab TsMS § 175 lg 1 arvestada menetlusosalise esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu hindamisel menetluse ja asja liiki, asja keerukust ja mahukust, menetlusdokumentide sisu ja mahtu. Lisaks tuleb selle sätte järgi arvestada esindaja põhjendatud tunnitasu suurust (vt Riigikohtu 14. aprilli 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-19-10324/42, p 19). Kolleegium selgitab, et menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt (TsMS § 174 lg 8). Hagita menetluses kehtib uurimispõhimõte (vt ka Riigikohtu 8. mai 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3; 18. oktoobri 2016. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-81-16, p 14). Vajaduse korral võib kohus anda menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente (TsMS § 176 lg 6).
10.Hageja tugineb määruskaebuses sellele, et mitme lepingulise esindaja erinevad tunnitasu suurused ei ole põhjendatud. Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Menetlusosalisel võib olla mitu esindajat. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 4(6)
2-17-13164 sätestatu kohaselt (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Kuigi menetlusosalisel võib olla samas menetluses mitu lepingulist esindajat, siis mitmele lepingulisele esindajale tehtud kulutused hüvitatakse, kui need on tingitud asja keerukusest või esindaja vahetamise vajadusest (TsMS § 175 lg 3). Kohtud on pidanud põhjendatuks kostja mitme esindaja kulutuste hüvitamist ning menetlusosalised selle üle ei vaidle. Kolleegium märgib, et lepingulistel esindajatel võivad menetluses olla erinevad tunnitasu suurused. Samuti võib ühel lepingulisel esindajal erinevate toimingute tegemisel olla erinev tunnitasu suurus. Kohus peab hindama iga lepingulise esindaja iga tunnitasu suuruse põhjendatust. Üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindatava huvides konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest (vt ka Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14, p 14).
11.Kostjal oli menetluses mitu lepingulist esindajat, kellel olid menetluse ajal erinevad tunnitasu suurused. Pooled vaidlevad kostja 9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suuruste üle, mis seostuvad nii maakohtu menetluses kui ka apellatsioonimenetluses tehtud toimingutega. Maakohus luges 9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud maakohtu menetlusega seotud A. Nõmperi tunnitasu suuruseks 220 eurot (sh käibemaks) ja K. Kilgi tunnitasu suuruseks 100 eurot (sh käibemaks). Maakohus märkis, et apellatsioonimenetluses olid kostja lepinguliste esindajate tunnitasu suurused 220 eurot, 100 eurot ja 130 eurot (ilma käibemaksuta). Maakohus luges kostja mõlema esindaja tunnitasu põhjendatud suuruseks apellatsioonimenetluses 160 eurot ilma käibemaksuta ehk 192 eurot koos käibemaksuga. Ringkonnakohus märkis, et kostja esindaja K. Kilgi tunnitasu suuruseid ei ole võimalik menetlustoimingute raames eristada, mistõttu tuleb lähtuda kaalutud keskmisest tunnitasu suurusest, mis K. Kilgi puhul on 132 eurot 25 senti (9. detsembri 2019 menetluskulude nimekirjas toodud nii maakohtu menetluse kui ka apellatsioonimenetlusega seotud toimingute osas). Kolleegium selle seisukohaga ei nõustu. Ühe või mitme lepingulise esindaja erinevate tunnitasu suuruste korral ei ole üldjuhul põhjendatud lähtuda kohtule esitatud menetluskulude nimekirja järgsest tunnitasude kaalutud keskmisest suurusest. Kui esindatavale on osutatud õigusteenust erinevate tunnitasudega, siis tuleb menetluses välja selgitada, millised toimingud on tehtud iga tunnitasu suurusega. Selleks saab kohus TsMS § 176 lg 6 alusel määrata menetlusosalisele tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks. Seejärel tuleb kohtul hinnata iga tunnitasu suurusega tehtud toimingute osas, kas vastavad toimingud olid menetlusosalise nõuetekohaseks esindamiseks vajalikud ja milline on nende tegemiseks tavapäraselt vajalik ajakulu ning põhjendatud tunnitasu suurus.
12.Kolleegium märgib, et ringkonnakohtu määrusest ei ole jälgitav, kuidas jõudis ringkonnakohus järeldusele, et kostja apellatsioonimenetluses kantud kulud on maakohus lugenud põhjendatuks 12 tunni ulatuses. Maakohus leidis, et apellatsioonimenetluses tehtud kostja esindajate toimingud on põhjendatud 10 tunni ulatuses, ning vähendas ajakulu 11,9 tunni võrra (maakohtu määruse p 32). TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kolleegium on varasemas praktikas korduvalt selgitanud, et kohtuotsuse seaduslikkus ja põhjendatus tähendab ka seda, et kohtuotsus ei või olla vastuoluline (vt nt Riigikohtu 12. aprilli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-17, p 15). See kehtib ka kohtumääruse tegemise korral. Asja uuel lahendamisel tuleb ringkonnakohtul see vastuolu kõrvaldada. 5(6)
2-17-13164
13.Kuna Riigikohus ei tuvasta TsMS § 688 lg-te 3 ja 4 ning § 695 järgi asjaolusid, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule. Asja uuel läbivaatamisel tuleb ringkonnakohtul määrata kostjale tähtaeg menetluskulude täpsustamiseks K. Kilgi tehtud toimingute tunnitasu suuruste osas ja seejärel hinnata kostja esindamiseks vajalike menetlustoimingute tegemiseks tavapäraselt vajaliku ajakulu ja põhjendatud tunnitasu suurust. Samuti tuleb ringkonnakohtul kõrvaldada vastuolud apellatsioonimenetluses põhjendatuks loetud ajakulu suuruse osas.
14.Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid TsMS § 178 lg 4 järgi ei hüvitata.
15.Määruskaebuse osalise rahuldamise tõttu tuleb TsMS § 149 lg 4 esimese lause alusel määruskaebuselt tasutud kautsjon hagejale tagastada. (allkirjastatud digitaalselt)
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.