Oliver Kask (eesistuja), Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. september 2016, Tallinn
Haldusasja number
3-13-2114
Haldusasi
OÜ Sevil kaebus Maksu- ja Tolliameti 02.07.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/6019-28 ning 06.09.2013 vaideotsuse nr 6-1/1654-2 osaliseks tühistamiseks
Menetlusosalised
Kaebaja – OÜ Sevil, volitatud esindaja Diana Rints Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Kristel Uibo
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Halduskohtu 25. mai 2015. a otsus
Menetluse alus ringkonnakohtus
OÜ Sevil apellatsioonkaebus
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Jätta OÜ Sevil apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 25. mai 2015. a otsus haldusasjas nr 3-13-2114 muutmata.
Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 13. oktoobril 2016, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 02.07.2013 maksuotsusega nr 12.2-3/6019-28 (parandatud MTA 04.07.2013 otsusega nr 12.2-3/6019-28-1) 1) vähendati OÜ Sevil (kontrolliperioodil juhatuse liige KG) poolt 2011. a detsembrikuu käibedeklaratsioonidel deklareeritud soetamisel tasutud käibemaksu summas 9833,33 eurot; 2) nõuti tagasi alusetult tagastatud 2011. a detsembrikuu käibemaksusumma 8775,99 eurot; 3) määrati tasumisele kuuluvat käibemaksu perioodil 2011. a detsembrikuu summas 1057,34 eurot ning 4) vähendati OÜ Sevil poolt 2011. a detsembrikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete deklaratsioonil SG-le tehtud väljamakseid summas 14 000 eurot ja sellest tulenevalt vähendati sellelt arvestatud makse. Määratud ja tagasinõutava maksusummana kohustati OÜ-d Sevil tasuma kokku 1657,05 eurot. Maksuotsuses leiti, et sõiduki Mercedes-Benz CLS 350 deklareeritud soetamise tehingut OÜ Sevil ja Lamar Fish Tööstus OÜ (ainuosanik NN, juhatuse liige kontrollitaval perioodil IN) vahel ei ole toimunud ning see tehing vormistati näilikult kaebajale käibemaksu enammakse tekitamise eesmärgil. Tegelikkuses toimus tehing Lamar Fish Tööstus OÜ ja Base Metal OÜ vahel. Isikute ütlused on vastuolulised, Saksamaalt toodud sõiduk on kahe päevaga Eestis edasi müüdud ning kuigi SG, GG, NN ja IN väidavad, et ei tunne teineteist, on nad sugulussuhete kaudu seotud (SG-l ja NN vennal oli tehingu tegemise ajaks ühine laps ning alates 2013. aastast on NN SG küdi). OÜ Sevil esindaja seletus, et sõiduk soetati KG-lt laenatud rahaga, ei ole usutav, sest sellel isikul puudusid vahendid laenu andmiseks summas 71 000 eurot. Lamar Fish Tööstus OÜ pangakontolt Sevil OÜ pangakontole väljaviidud raha on kantud tagasi Lamar Fish Tööstus OÜ pangakontole. Sõiduki müüjaks pärast selle registreerimist OÜ Sevil nimele oli tegelikult NN. Ebausutav on, et sõiduk anti üle enne selle eest tasumist. Vastuolulised on ütlused seonduvalt sõidukiga toimunud avariiga. Lamar Fish Tööstus OÜ ei ole käibemaksu tasunud.
2.MTA 06.09.2013 vaideotsusega nr 6-1/1654-2 rahuldati osaliselt OÜ Sevil vaie ning tunnistati MTA 02.07.2013 maksuotsus nr 12.2-3/6019-28 ja 04.07.2013 otsus nr 12.23/6019-28-1 tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja töötuskindlustuse maksete osas kehtetuks ning tehti ettekirjutus selles osas asja uuesti otsustamiseks. Ülejäänud osas jäeti vaie rahuldamata.
3.OÜ Sevil esitas 07.10.2013 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 02.07.2013 maksuotsuse nr 12.2-3/6019-28 tühistamiseks ning 06.09.2013 vaideotsuse nr 61/1654-2 osaliseks tühistamiseks. Maksumenetlus on olnud ebaseaduslik. Maksuhaldur on õigusvastaselt laiendanud maksumenetlust, nõudnud kaebajalt menetlusväliseid dokumente ning ületanud käibemaksuseaduse (KMS) § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaega. Maksuhalduril puudus nii vajadus kui ka õigus kohustada maksukohustuslast esitama kõik oma majandustegevust puudutavad dokumendid. Tegemist ei olnud iseseisva maksumenetluse alustamisega. Käibemaksu tagastamise taotluse läbivaatamise menetluse läbiviimise tähtaeg oli möödunud. Kuna käibemaksu deklareerimise õigsuse kontroll on lõppenud maksukohustuslase suhtes maksukohustust suurendava haldusaktiga, on MTA käibemaksu deklaratsiooni aluseks olevad tehingud heaks kiitnud. Maksuhaldur on tõlgendanud maksumenetluses kogutud tõendeid kaebaja kahjuks. sõiduki ostu-müügi tehing ei olnud fiktiivne. MTA on teises menetluses selle tehingu reaalsust aktsepteerinud.
MTA palus jätta kaebuse rahuldamata.
Maksumenetluse laiendamine on õiguspärane. Maksuhaldur on kaebajale maksumenetluse käigus väljastanud mitmeid korraldusi, millest ühestki ei nähtu menetlusväliste dokumentide
2(5)
3-13-2114 esitamise nõuet. Maksuhalduri tegevus käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtaja pikendamisel on õiguspärane. Kaebaja esindajale on suuliste seletuste andmisel tutvustatud tema õigusi ja kohustusi. Kaebaja poolt esitatud väiteid ei ole tõendatud. Maksuhaldur ei ole üheski menetluses kinnitanud vaidlusaluse tehingu toimumist. Lamar Fish Tööstus OÜ suhtes ei ole tehtud maksuotsust, millele kaebaja viitab.
5.Tallinna Halduskohus jättis 25.05.2015 otsusega kaebuse rahuldamata ning poolte menetluskulud nende endi kanda. Kohus nõustus maksuhalduri põhjenduste ja järeldustega ega pidanud vajalikuks neid korrata (HKMS § 165 lg 2). Sisendkäibemaksu mahaarvamiseks KMS § 29 lg 3 p 1 alusel ja KMS § 31 lg-s 1 sätestatud tingimustel on oluline välja selgitada, kas kaup või teenus tegelikult soetati teiselt registreeritud maksukohustuslaselt, kas soetatav kaup või teenus on ettevõtluses kasutatav ning kas kauba või teenuse saamist kinnitab arve, mis vastab KMS § 37 lg 7 nõuetele. Maksuotsuses tuvastatud tehingu asjaolud võimaldavad nõustuda maksuhalduri seisukohaga, et tehing oli näilik. Kaebaja ei ole maksumenetluses tuvastatut omapoolsete tõenditega ümber lükanud (MKS § 150 lg 1). Kuivõrd maksumenetluses tuvastatu kohaselt ei ole Lamar Fish Tööstus OÜ 12.12.2011 arvesaatelehel nr 2329 kajastatud ostu-müügitehingut reaalselt toimunud, ei ole tekkinud ka käivet (KMS § 4 lg 1 p 1) ja vormistatud arve ei vasta KMS § 37 nõuetele (ei kajasta tegelikku majandustehingut). Seega puudub kaebajal kui dokumentides märgitud ostjal KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 järgi õigus kajastada vastavat arvet oma sisendkäibemaksuarvestuses (vt Tallinna Ringkonnakohtu 04.12.2014 otsus asjas nr 3-13-842). Maksuhaldur kontrollis kaebajat üksikjuhtumi kontrolli raames. Erinevalt revisjonist ei tulene seadusest maksuhaldurile kohustust määrata haldusaktiga kindlaks üksikjuhtumi kontrolli algust, selle ulatust või läbiviimise kestust. Ükski norm ei keela maksuhalduril maksukohustuslase ühe maksustamisperioodi või maksuliigi kontrollimise ajal laiendada kontrollimeetmeid teistele perioodidele või maksuliikidele ega anda maksukohustuslasele korraldust esitada täiendavat teavet ja dokumente, mida varasema korraldusega temalt ei nõutud. Samuti ei tulene seadusest, et kui maksukohustuslane või kolmas isik on maksuhaldurile esitanud andmeid ja dokumente maksuhalduri korralduse alusel, milles on kontrolli objektina nimetatud üht maksustamisperioodi ja maksuliiki, ei tohiks maksuhaldur nende andmete ja dokumentide alusel teha järeldusi kontrollitava maksukohustuslase maksude arvestamise ja tasumise kohustuste täitmise kohta teiste maksustamisperioodide ja maksuliikide lõikes. Olukorras, kus maksukohustuste aluseks olevad asjaolud on samasugused või sarnased, on selline toimimine maksuhalduri poolt põhjendatud. Ebamõistlik oleks nõuda, et maksuhaldur teeks iga maksuliigi kohta eraldi maksuotsuse. Seega on kaebaja seisukoht, et maksuhalduril ei ole üksikjuhtumi kontrolli raames õigust laiendada kontrolliobjekti, põhjendamatu. Kaebaja etteheiteid seoses menetlusväliste dokumentide nõudmisega ja KMS § 34 lg-s 2 sätestatud tähtaja ületamisega on maksuhaldur maksuotsuses ja vaideotsuses põhjalikult käsitlenud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
6.OÜ Sevil palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 25.05.2015 otsus, kaebus rahuldada ja mõista MTA-lt välja apellandi menetluskulud.
3(5)
3-13-2114 Kaebaja esitas kohtumenetluses täiendavaid tõendeid. Halduskohus ei ole neid tõendeid hinnanud ega põhjendanud nendega arvestamata jätmist. Maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnang on subjektiivne. Maksuhaldur ise kinnitab maksuotsuses, et tehing toimus nii, nagu selle osalised väidavad. Seadus ei keela sugulaste vahel tehingu tegemist. Maksuotsus ei ole objektiivne, seega ei vasta HMS § 54, HMS § 56 lg 1 ja 2 ning MKS § 46 lg 3 p 5 sätetele. Maksuotsusest tuleneb otseselt, et maksuhalduril on subjektiivne arvamus, et tegemist olevat näiliku tehinguga. Base Metal OÜ esindaja seletas maksumenetluses, et ei tea Lamar Fish Tööstus OÜ-st ja soetas sõiduki kaebajalt. Maksuhaldur jättis arvestamata pangakonto vahendusel ostusumma tasumisega. Samuti jättis maksuhaldur kõrvale seaduse nõuetele vastava arve kui tõendi tehingu toimumise kohta. Kaebaja ja Lamar Fish Tööstus OÜ kinnitasid tehingu toimumist. Seletustes tuvastatud vastuolud ei tee tehingut automaatselt näilikuks ega kehtetuks. Riigikohtu halduskolleegiumi otsuses asjas nr 3-3-1-81-12 selgitati, et selliseid tõendeid nagu praeguses asjas ei saa tehingu toimumise tuvastamisel jätta konkreetse põhjenduseta kõrvale. Maksuhalduril ei ole õigust hinnata KG võimet anda kaebajale laenu. Kohus ei ole sellist õiguslikku alust näidanud. HKMS § 165 lg 1 p 4 kohaselt märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei nõustu menetlusosaliste väidetega. Kohtuotsuse põhjenduse kohaselt ei ole kaebaja tehingu maksumenetluses tuvastatud näilikkust omapoolse tõenditega ümber lükanud. Kohtuotsusest ei nähtu, miks asus kohus sellisele seisukohale.
MTA palub jätta kaebus rahuldamata.
Vaieldav maksuotsus on õiguspärane, nii faktiliselt kui õiguslikult põhjendatud ning ükski apellandi argument ei anna alust selle tühistamiseks. Apellant on nii maksu- kui ka vaidemenetluse käigus esitanud samasisulisi väiteid nagu käimasolevas kohtumenetluses ning need on saanud maksuhalduri poolse vastuse. On ebausutav, et sõiduk antakse üle enne selle eest tasu saamist. Pärast sõiduki ümberregistreerimist ei olnud apellant reaalselt tehingusse kaasatud. Sõiduki müük Base Metal OÜ-le osutus võimalikuks, kuna NN oli sugulussuhetes KG-ga. Sõiduki müüjaks pärast selle ümberregistreerimist apellandi nimele oli tegelikult NN, kes küll tegutses apellandi nimel, kuid apellant ei olnud tegelikkuses ostu-müügi tehingusse kaasatud, apellandi nimel allkirjastati vaid teatud dokumendid. Maksuhaldur on seisukohal, et sõiduki ümberregistreerimine ARK-s on toimunud NN kontrolli all. Samuti on oluline välja tuua, et Lamar Fish Tööstus OÜ ei ole käibemaksu sõiduki eest riigile tasunud. Lamar Fish Tööstus OÜ ja apellandi vahelise tehingu eesmärgiks oli suurendada näilikult apellandi sisendkäibemaksu suurust. Apellanti vahendajana kasutamisega tekitati alusetu sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, mille tulemusena saaks apellant katta oma muid maksukohustusi. Apellandil puudub sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus, kuna tehingut ei ole toimunud ning seega käivet KMS § 4 lg 1 p 1 mõistes ei ole üldse tekkinud. Kaudsed tõendid ja asjaolud kogumis näitavad veenvalt, et apellant on teadlikult kajastanud maksuarvestuses näilikku tehingut.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Maksuotsuses ja vaideotsuses on põhjendatult leitud, et vaidlusalusel arvel näidatud tehingut ei ole tegelikult toimunud. Halduskohus, nõustudes nende haldusaktide põhjendustega, ei ole kohtumenetluse normi rikkunud. Maksuhaldur selgitas eelnimetatud otsustes piisavalt, miks kaebaja väidetava tehingu poolte ütluste vastuolulisus ja ebausutavus ning poolte perekondlik seotus, samuti muud maksuotsuses näidatud asjaolud annavad alust 4(5)
3-13-2114 järeldada, et Lamar Fish Tööstus OÜ arve, selle tasumise kohta esitatud tõendid ning registrikanne, samuti Base Metal OÜ mitteteadlikkus Lamar Fish Tööstus OÜ-st ei tõenda väidetava tehingu toimumist kaebaja ja Lamar Fish Tööstus OÜ vahel.
9.Maksuhalduril on MKS § 11 lg 1 kohaselt maksude tasumise õigsuse kontrollimisel ja maksusumma määramisel kohustus arvestada kõiki asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid. Maksuhalduril tuleb sellele sättele tuginedes maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tuvastada, kas maksukohustuslase poolt väidetav tehing aset leidis, võttes arvesse kõiki väidetava tehinguga seotud asjaolusid. Seetõttu pidi vastustaja arvestama ka kaebaja poolt sõiduki soetamiseks raha saamise võimalikkuse kohta esitatud väidete usutavust. Kaebaja ei ole veenvalt ümber lükanud maksuhalduri seisukohta, et KG-l ei olnud endal sellist sissetulekut, mille arvel kaebajale anda 71 000 eurot laenu. Maksumenetluses kogutud tõendid kinnitavad, et sõiduki eest väidetavalt tasutud summa on samal päeval kaebaja poolt Lamar Fish Tööstus OÜ arvele tasumisega liikunud Lamar Fish OÜ pangakontolt viimase osaniku või juhatuse liikme või nendega perekondlikult seotud isiku käsutatavale pangakontole või võetud sularahas välja. Tehingu tegemisel osalenute lähedane perekondlik seotus kinnitab, et näilikus tehingus kokkuleppimine ja selline tasumise korraldus oli võimalik eelnevalt kokku leppida.
10.Maksuhalduri järeldused ei tugine üksnes asjaolule, et kaebaja ja väidetava müüja esindajad on omavahel perekondlikult seotud. Tehingu näilikkust ei järeldada üksnes sellest asjaolust. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduri poolt tõenditele antud hinnanguga, et poolte seletused on sedavõrd vastuolulised, et tehingut saab pidada näilikuks. Seejuures võeti maksumenetluses seletused tehinguosaliste esindajatelt vaid vähe aega pärast väidetava tehingu toimumist.
11.Ekslik on kaebaja väide, et maksuotsuses on maksuhaldur lugenud sõiduki valduse üleandmise kaebajale tõendatuks. Sellekohaseid järeldusi maksuotsus ega vaideotsus ei sisalda. Vastupidi, Base Metal OÜ esindaja KG seletuste põhjal saab järeldada, et sõiduk oli selle edasimüümise ajal jätkuvalt NN valduses, kes kasutas seletuse kohaselt sõidukit ja näitas seda ka ostjale.
12.Tähtsust ei ole, et Base Metal OÜ esindaja ei teadnud midagi Lamar Fish Tööstus OÜ-st ja sõiduki edasimüügil näidati arvel müüjana kaebaja. Sõiduki tegelikku omandamist ja maksuhalduri seisukoha ekslikkust ei tõenda selle edasimüügil müüjana kaebaja näitamine.
13.Kohtumenetluses ei ole esitatud tõendeid, mida ei uuritud maksumenetluses. Seetõttu ei eksinud halduskohus HKMS § 165 lg 1 p 2 vastu, kui ta nõustus maksuhalduri vaidlustatud haldusaktides toodud põhjendustega, neid kordamata.
14.Apellatsioonkaebuse väited ei anna eeltoodud põhjustel alust halduskohtu otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. HKMS § 108 lg 1 alusel tuleb apellandi menetluskulud jätta tema enda kanda. MTA ei ole esitanud taotlust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt. /allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Oliver Kask
Villem Lapimaa
Kaire Pikamäe
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.