Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

asukohaga xxxxxxxxx. J.K. oli RKB Engineering OÜ (registrikood 12228228; likvideerimisel) juhatuse liige 07.03.2014-08.08.2016. Vastavalt 23.09.2015 teatele kontrollis Maksu- ja Tolliamet (MTA) RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) juuli 2015 käibedeklaratsioonil esitatud andmete õigsust. 03.02.2016 korraldusega nr 12.2-3/036036-2 teatas MTA, et alustab RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) üksikjuhtumi kontrolli, mis hõlmab käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrollimist maksustamisperioodidel 01.02.2015-31.07.2015 ja 01.10.2015-31.10.2015. Maksuhaldur koostas 17.06.2016 kontrollakti nr 12.2-3/036036-3, millele eriarvamuse esitamise tähtajaks oli 14.07.2016. RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige J.K. taotles tähtaja pikendamist kuni 28.07.2016. J.K. selleks päevaks eriarvamust ei esitanud. 22.08.2016 andis J.K. teada, et esitab kontrollitava perioodi kohta parandusdeklaratsioonid. 24.08.2016 esitas J.K. veebruar-juuli ja oktoober 2015 käibedeklaratsioonide parandused ning märts, aprill, juuni, juuli, august ja oktoober 2015 tuluja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused. Deklaratsiooni paranduste tulemusel suurenes RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) maksukohustus 60 347,88 euro võrra. MTA poolt on tuvastatud, et RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) on kajastanud veebruarjuuli ja oktoober 2015 käibedeklaratsioonidel 20% määraga maksustatavat käivet kokku summas 470 422,23 eurot, millelt arvestatud käibemaksu kokku 94 084,45 eurot, sisendkäibemaksu 123 633,25 eurot. Äriühing deklareeris veebruar-juuli ja oktoober 2015 käibemaksudeklaratsioonidel sisendkäibemaksu hulgas Epsilon Trading OÜ arvete alusel (v.a arve nr 18021501) käibemaksu kokku 48 914,69 eurot. Maksumenetluses on tuvastatud, et RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) ja Epsilon Trading OÜ vahel ei ole raamatupidamises kajastatud arvetel märgitud tehinguid toimunud. Kauba müüjaks oli tundmatu kolmas isik. RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) raamatupidamise arvestuses on kuludokumentideks Epsilon Trading OÜ nimel perioodil veebruar-juuli ja oktoober 2015 väljastatud arved kokku summas 244 573,45 eurot, millele lisandub käibemaks 49 914,69 eurot. Maksuhaldurile esitatud 2015 märtsi, aprilli, juuni, juuli, augusti, oktoobri ning novembri tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonidel ei ole äriühing ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid deklareerinud ega tasunud. Kontrolli tulemusel on tuvastatud, et RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) on teinud Epsilon Trading OÜ-le väljamakseid nõuetele mitte vastava algdokumendi alusel kokku summas 274 396,14 eurot. Kontrolli käigus on leidnud tõendamist, et Epsilon Trading OÜ ei ole kaupu RKB Engineering OÜ-le (likvideerimisel) müünud ning viimane oli sellest teadlik. Eeltoodust tulenevalt ei ole Epsilon Trading OÜ poolt väljastatud arvetel märgitud tehingute tegelikku majanduslikku sisu. Kui tehingu majanduslik sisu on arvele ebaõigesti märgitud, ei ole tegemist nõuetekohase algdokumendiga. 24.08.2016 esitas J.K. veebruar-juuli ja oktoober 2015 käibedeklaratsioonide parandused ning märts, aprill, juuni, juuli, august ja oktoober 2015 tulu- ja sotsiaalmaksu, kohustusliku kogumispensioni makse ja töötuskindlustusmakse deklaratsioonide parandused. 30.08.2016 teatega lõpetas maksuhaldur RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) kontrolli. Deklaratsiooni paranduste tulemusel suurenes äriühingu maksukohustus 60 347,88 euro võrra. RKB Engineering OÜ esitas 17.05.2016 Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse, mis võeti 24.05.2016 menetlusse. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt tegeles võlgnik juunidetsember 2015 küttelaastu müügiga. 2016. aasta müügikäive on oluliselt langenud võrreldes eelmiste aastatega. Ajutine pankrotihaldur asus seisukohale, et võlgnik on maksejõuetu ning tema maksejõuetus ei ole ajutine. 19.07.2016 lõpetas Harju Maakohus RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu ja kohustas ajutist pankrotihaldurit likvideerima äriühingu kuue kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse 2(6)

jõustumisest. MKS § 98 lg 1 teise lause kohaselt on maksusumma tahtliku tasumata või kinni pidamata jätmise korral maksusumma määramise aegumistähtaeg viis aastat. Aegumistähtaeg algab selle maksudeklaratsiooni esitamise tähtpäevast, mida ei esitatud või milles esitatud andmete alusel maksusumma valesti arvutati. Aegumistähtaja algusest on möödunud vähem kui viis aastat ning maksusummade tasumiseks kohustava vastutusotsuse tegemine ei ole aegunud. MTA alustab käesoleva taotlusega RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) juhatuse liikme J.K.i suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlust. Maksumenetluse eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine MKS § 40 alusel, mille tulemuseks võib olla J.K.i solidaarne vastutus koos RKB Engineering OÜ-ga (likvideerimisel) tasumata jäetud RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) maksukohustuste ning intressi tasumise eest MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 tähenduses. Kuna maksuhaldur on tuvastanud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu registervara või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, on maksuhalduril MKS § 96 lg-le 5 tuginedes olemas alus vastutusotsuse koostamiseks. MKS § 8 lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava MKS-st ja maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. MKS § 40 lg 1 kohaselt, kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest MKS §-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) võlgnevus on tekkinud J.K.i juhatuse liikmeks oleku ajal. Võttes arvesse, et RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige ei täitnud piisavalt kaasaaitamiskohustust MKS § 56 mõttes ning ei ole maksumenetluse käigus andnud maksuhaldurile usaldusväärset teavet kontrollaktis kajastatud tehingute kohta, on tõenäoline, et juhatuse liige kas teadis või pidi teadma, et tegemist on valeandmete esitamisega maksuhaldurile, mis viitab isiku pahatahtlikule käitumisele. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus arvata, et RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) juhatuse liige J.K. tegutses teadlikult maksude tasumise vähendamise eesmärgil, esitades maksuhaldurile valeandmeid. RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) on tahtlikult rikkunud deklareerimiskohustust (esitades parandusdeklaratsioone alles pärast kontrollmenetluses selgunud asjaolusid) ning seeläbi jätnud täitmata maksuseadustest tulenevad kohustused. Käesolev taotlus on esitatud maksumenetluse etapis, mil maksuhaldur koostab vastutusotsuse projekti ning kogub lisatõendeid. Küll aga on seni tõendamist leidnud faktilised asjaolud sedavõrd olulised, et maksuhalduril on tekkinud kindel veendumus, et juhatuse liikme tegevus on süüline ning isik vastutab solidaarselt äriühinguga maksuvõla eest. Arvestades J.K.i senist käitmust, on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva kohustuse määramist võib selle sundtäitmine osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Näiteks püüdis J.K. anda maksuhaldurile tõele mittevastavat informatsiooni, teades, et see mõjutab äriühingu maksustamise käiku ning korraldas kirjeldatud maksustamisperioodidel äriühingu maksuarvestust mittenõuetekohaselt, mille tulemusena suurenes äriühingu maksukohustus. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud asjaolusid ei esine. RKB Engineering OÜ-l (likvideerimisel) on tekkinud maksuvõlg. Maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud ning maksuvõlga ei ole kustutatud. Maksuhaldur analüüsis J.K.i varalist seisu ning tuvastas, et ta saab tulumaksuga maksustatavaid väljamakseid igakuiselt summas 500 eurot OÜ-lt Estbiotrade. Sellise suurusega sissetulek ei 3(6)

ole piisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks. Sellest tulenevalt on haldustoiminguks loa andmine vajalik ja proportsionaalne. J.K.ile kuulub taotluse esitamise hetkel Regionaalse Maanteeameti liiklusregistri andmetel 3 sõidukit, mille turuväärtus ei ületa 4500 eurot. Kinnistusraamatu elektroonilise andmebaasi kohaselt kuulub J.K.ile 1⁄2 kaasomandist, kinnistu registriosa numbriga xxxxxx, asukohaga xxxxxxxxx. Kinnistu on 11.11.2002 koormatud hüpoteegiga summas 1 100 000 krooni kõrvalnõuetega 330 000 krooni ja intressimääraga 17 protsenti M. R. kuuluvale mõttelisele osale AS SEB Panga kasuks. Käesoleval ajal on Rannamõisa külas müügil sarnaste andmetega kinnistud keskmise turuhinnaga 368 960 eurot (city24.ee andmetel). Maksuhaldurile ei ole teada, kui suured on kinnistu teise kaasomaniku kohustused hüpoteegi seadnud võlausaldajate/hüpoteegipidajate ees. Kui kinnistu enda väärtuseks hindab maksuhaldur 368 960 eurot, siis võib see viia tulemini, kus maksuhalduri nõuet ei olegi võimalik rahuldada, arvestades võimalike võlausaldajate nõudeid. Senisest kohtupraktikast tulenevalt ei ole võimalik hüpoteegiga ilma omaniku loata koormata selle isiku vara, kes ei ole MKS § 1361 mõistes maksukohustuslaseks. Kuna J.K.il on kaasomandis olev kinnistu, peab taotleja otstarbekaks ja põhjendatuks paluda käesoleva taotlusega luba võõrandamise keelumärke seadmiseks kinnistule vaid J.K.i kaasomandit puudutavas osas. Keelumärke seadmine on ajutise iseloomuga, kuid samal ajal tagavad maksuhalduri poolse võimalikust vastutusotsusest tekkiva nõude. Kuna tegemist on olukorraga, kus RKB Engineering OÜ-lt (likvideerimisel) ei ole õnnestunud maksuvõlga sisse nõuda ja maksuhaldur on asunud läbi viima vastutusmenetlust juhatuse liikme suhtes ning on tuvastatud, et juhatuse liige on esitanud maksuhaldurile valeandmeid maksude maksmisest hoidumise eesmärgil, siis võib RKB Engineering OÜ (likvideerimisel) eelnevat käitumist arvesse võttes pidada tõenäoliseks, et J.K. võib vastutusmenetluse raames asuda oma vara võõrandama, muutes seeläbi vastutusotsuse sissenõudmise võimatuks. Põhjusel, et hilisemate täitetoimingute sooritamisega kaasneksid suure tõenäosusega täitekulud, oleks põhjendatud maksukohustuse nõude tagamise käigus tagada ka nõue võimalike täitekulude osas. Kinnistu sundmüük saab toimuda üksnes kohtutäituri vahendusel. Vastavalt täitemenetluse seadustiku (TMS) § 37 lg-le 1 on täitekulud kohtutäituri tasu ning kohtutäituri ja sissenõudja või kolmanda isiku poolt pärast täitemenetluse alustamist täitemenetluseks tehtud vajalikud kulutused. TMS § 38 alusel kannab täitekulud võlgnik. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 29 lg 1 kohaselt võib kohtutäituri tasu koosneda menetluse alustamise tasust, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust. Menetluse alustamise tasu on 15,97 eurot (KTS § 34). Kohtutäituri põhitasu on 8,5% nõude summalt 51 201-63 900 eurot, kuid mitte rohkem kui 5112 eurot (KTS § 35 lg 2 p 10). Kuna maksuhalduri nõude suuruseks on 60 347,88 eurot, siis on kohtutäituri põhitasuks 5130 eurot. Lisaks tuleb tagatise suuruse määramisel lähtuda ka muude võimalike täitekulude suurusest (sh võimalikud lisakulud ja muud täitekulud TMS § 37 mõistes). Maksuhaldur peab põhjendatuks arvestada võimalike täitekulude katteks täiendavalt 10% nõude suurusest ehk 6035 eurot. Seega on tagatise põhjendatud suuruseks 71 529 eurot (60 347,88 + 5130 + 15,97 + 6035). Maksuhaldur lõpetab J.K.i vastu suunatud täitetoimingud, kui isik esitab tagatise suuruses 71 529 eurot, milleks on deposiidina selleks määratud kontole makstud tagatissumma.

KOHTU PÕHJENDUSED

kohaselt taotluse loa saamiseks esitab selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seisukoha küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

(allkirjastatud digitaalselt) Lea Kuuse kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.