Maksuõigus › MTA taotlus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

MTA leiab, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise kohustuse määramine. Eesti Plast OÜ kontrollimenetluse käigus on selgunus asjaolud, mis annavad maksuhaldurile alust arvata, et äriühing on kajastanud 2016 aprillikuu sisendkäibemaksu arvestuses Rexest Grupp OÜ (pankrotis) enampakkumisel müüdud tervikvara soetuselt alusetult Rexest Grupp OÜ poolt 31.03.2016 väljastatud arvelt nr 1 käibemaksu summas 195 000 eurot, kuna KMS § 4 lg 2 p 1 lähtuvalt ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses käivet ning Eesti Plast OÜ-l puudus seaduslik alus käibemaksu mahaarvamiseks sisendkäibemaksuna. Eesti Plast OÜ kajastas 2016 aprillikuu KMD-l Rexest Grupp OÜ (pankrotis) 31.03.2016 arvet nr 1 summas 1 170 000 eurot, sh käibemaks summas 195 000 eurot. Kuivõrd maksuhalduril on alust arvata, et tegemist ei olnud üksikute Rexest Grupp OÜ (pankrotis) varade ja õiguste müügiga, vaid enampakkumisel müüdi terviklik majandusüksus, siis on kontrolli tõenäoliseks tulemuseks Eesti Plast OÜ sisendkäibemaksu vähendamine summas 195 000 eurot, mille tulemusel kuulub Eesti Plast OÜ-l juurde arvestamisele käibemaks summas 195 000 eurot. Tõenäoliselt tulevikus rahalise kohustuse määramise õiguslikuks aluseks on KMS § 29 lg 1 ja MTA viib Eesti Plast OÜ 2016 aprillikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud enammakstud käibemaksu tagastusnõude õigsuse kontrolli läbi tagastusnõuete menetlemiseks MKS § 106 lg 2 ettenähtud piiratud menetlustähtaja tingimustes. MTA on pikendanud Eesti Plast OÜ 20.05.2016 esitatud käibemaksu tagastusnõude täitmise tähtpäeva 13.07.2016 otsusega nr 12.2-3/037262-4 ja 11.08.2016 otsusega nr 12.2-3/037262-6. Seega on MTA ära kasutanud KMS § 34 lg 2 sätestatud võimaluse pikendada tagastusnõude kontrollimisega seoses selle tagastusnõude täitmise tähtaega 60 päeva võrra, mistõttu on MTA sunnitud Eesti Plast OÜ poolt 2016 aprillikuu käibedeklaratsiooniga tekkinud tagastusnõude aluseks oleva enammaksu vabastama äriühingu ettemaksukontole enne 2016 aprillikuu käibemaksuarvestuse korrigeerimiseks võimaliku maksuotsuse väljastamist. Kuna MTA alustas 21.06.2016 üksikjuhtumi kontrolli ka Eesti Plast OÜ 2016 maikuu käibemaksuarvestuse osas, jätkab MTA seetõttu ka maikuus toimunud tehingute asjaolude väljaselgitamist MKS § 11 sätestatud uurimispõhimõtteid järgides, püüdes koguda maksimaalselt antud asjas tähendust omavaid, sealhulgas nii maksukohustust suurendavaid kui ka vähendavaid asjaolusid arvestavaid tõendeid, kuni kõigi asjaolude selgumiseni. Selgitamaks lõplikult välja kõik eespool nimetatud tehingu tegelikud asjaolud, peab MTA enne maksumaksjale kontrollakti väljastamist vajalikuks saada kontrolli käigus kogutud tõendite kogumis analüüsimise käigus üleskerkinud küsimustele täiendavaid ja detailsemaid vastuseid endistelt Rexest Grupp OÜ töötajatelt ja Rexest Grupp OÜ (pankrotis) pankrotihaldurilt, et veenduda lõplikult oma järelduste õigsuses ning langetada õige otsus Eesti Plast OÜ poolt 2016 aprillikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud käibemaksuarvestuse ning enammakse õigsuse või alusetuse osas. Kontrollakti plaanib MTA väljastada Eesti Plast OÜ-le veel 2016 septembrikuus. Maksuhalduril on kontrollimisel tekkinud põhjendatud kahtlus, et pärast rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kontrolli käigus tuvastatud asjaolusid kogumis hinnates on MTA-l tekkinud põhjendatud kahtlus, et Eesti Plast OÜ võttis Rexest Grupp OÜ-lt (pankrotis) üle ettevõtte käibemaksuseaduse (KMS) § 4 lg 2 p 1 tähenduses, st on valesti deklareerinud Rexest Grupp OÜ-lt enampakkumisel soetatud tervikvara ostutehingult arvestatud käibemaksu. Kinnistusregistri andmetel puudub Eesti Plast OÜ omandis kinnisvara. Eesti Väärtpaberite keskregistri andmetel ei ole seisuga 01.09.2016 Eesti Plast OÜ omanduses väärtpaberikontot. Maanteeameti liiklusregistri andmete kohaselt puuduvad äriühingu omanduses väikelaevad ja sõidukid. Enampakkumisel soetatud varale on seatud kommertspant teise äriühingu kasuks. Eesti Plast OÜ poolt tarnijatele tasumata arvete saldo oli 31.05.2016 seisuga 624 022,56 eurot ning äriühingu poolt võetud laenude saldo oli 31.05.2016 seisuga 1 684 200 eurot. 2015 majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul ärikahjum summas 121 058 eurot ja suured laenukohustused summas 443 291 eurot. 2016 maikuu pearaamatu kontode andmetel on äriühing võtnud täiendavaid laene, mille tulemusel on laenukohustused veelgi suurenenud. 2015 aasta majandusaasta aruande kohaselt oli äriühingul varasid kokku 1 332 157 euro väärtuses ja kohustusi kokku praktiliselt samas suurusjärgus (1 326 775 eurot). Käibedeklaratsioonidelt ei nähtu perioodil 2016 jaanuar kuni juuli maksustatava käibe tavapärasest suuremat deklareerimist. Seisuga 07.09.2016 oli äriühingul MTA andmetel tähtpäevaks

tasumata maksekohustusi kokku summas 40 727,20 eurot. Äriühing on andnud kogu oma soetatud vara uuele alustavale äriühingule Plastrex Europe OÜ rendile. Juhul kui rentniku majandustegevus ei osutu jätkusuutlikuks ja kasumlikuks, sh tootmistegevuse hooajalisuse tõttu, ei suuda rentnik tasuda rendimakseid, mistõttu võivad Eesti Plast OÜ sissetulekud väheneda. MTA-le teadaolevalt puudub rentnikul ka vara, mida võlgade katteks saaks realiseerida. Äriühing on ise sõlminud rendilepingud tootmishoonete rendile andjaga Green World Production OÜ ning tasub ise igakuiselt tootmisruumide eest renti, mille summa koos kommunaalteenustega on ligikaudu 31 000 eurot/kuus. Ruumide allrentniku Plastrex Europe OÜ majandusraskuste korral võib jääda suure tõenäosusega laekumata ka tasu tootmishoonete rendi eest. Eesti Plast OÜ omab kahte pangakontot. Kontrolliperioodi lõpu seisuga (31.05.2015) oli äriühingu AS-s SEB Pank avatud arvelduskonto nr EE071010220217641226 jääk 0 eurot ja arvelduskonto nr EE091010220106265014 jääk 20 101,97 eurot. MTA on seisukohal, et pangakontode arestimine ei ole suure tõenäosusega tulemuslik, kuna arvestatavate summade laekumine MTA poolt arestitud pangakontodele ei ole eluliselt usutav. Seda põhjusel, et rahaliste vahendite laekumine pangakontole toimub üldjuhul pangakonto omaniku nõudmisel. Ka pearaamatu väljavõtte kohaselt seisuga 31.05.2016 kassas olevast sularaha jäägist summas 55 179,48 eurot ei piisa võimaliku määratava maksusumma tasumiseks. Seega ei ole rahalistele õigustele sissenõude pööramine MTA hinnangul suure tõenäosusega tulemuslik. MTA leiab, et seisuga 31.05.2016 arvelduskontol ja kassas olevast rahast ei jätku Eesti Plast OÜ-l tekkiva võimaliku maksukohustuse tasumiseks. Eesti Plast OÜ soetas küll enampakkumisel Rexest Grupp OÜ (pankrotis) tervikvara, mille väärtuseks oli 1 170 000 eurot, kuid nagu nähtub äriregistri andmetest, on Eesti Plast OÜ oma kogu vallasvarale seadnud 31.03.2016 kommertspandi Hollandi äriühingu Dommel B.V. kasuks summas 1 200 000 eurot. Seega ei pruugi ka vallasvara sundmüügist laekuda nii palju rahalisi vahendeid, mis kataksid võimaliku määratava maksusumma. MTA on seisukohal, et MKS § 130 lg-s 1 nimetatud täitetoimingute sooritamine ei ole antud asjas võimalik või suure tõenäosusega tulemuslik, mistõttu MTA leiab, et Eesti Plast OÜ-le maksuotsusega täiendavalt tasumisele kuuluva maksusumma määramise korral ei pruugi maksukohustuslasel olla piisavalt rahalisi vahendeid, et tasuda määratavat maksusummat. Tulenevalt eeltoodust on MTA seisukohal, et Eesti Plast OÜ 2016 aprillikuu tagastusnõude rahuldamisel enne selle õigsuse täielikku tuvastamist, ei pruugi äriühingu rahaline ja varaline seis võimaldada kontrolli lõppemisel alusetult tagastatud summat riigile tagasi maksta ning selle hilisem tagasinõudmine võib maksuhalduril osutuda võimatuks. MTA leiab, et antud juhul esineb alus Eesti Plast OÜ suhtes MKS § 130 lõike 1 punktis 3 sätestatud täitetoimingute rakendamiseks, sest esineb põhjendatud kahtlus, et maksukohustuslane ei pruugi olla võimeline tasuma maksuotsusega juurdemääratavat maksusummat. MTA leiab, et MKS § 130 kohaste täitetoimingute eesmärk, ennekõike eelaresti seadmine ettemaksukontole, on tegevus, millega tagatakse võimaliku maksukohustuse täitmine ning mis ei piira äriühingu majandustegevust. Maksuhaldur möönab, et Eesti Plast OÜ ei ole seisuga 01.09.2016 esitanud 2016 aprillikuu käibedeklaratsiooniga esitatud tagastusnõude täitmise taotlust oma pangakontole, kuid ei saa välistada, et äriühing esitab taotluse koheselt peale ettemaksu vabastamist ettemaksukontole. MTA juhib tähelepanu, et vastavalt MKS § 106 lg 2 on MTA kohustatud täitma tagastusnõude viivitamata, kui varem on MKS § 33 lg 1 alusel kontrollitud tagastusnõude õigsust. Seega ei oleks MTA-l sellise taotluse esitamiseni oodates võimalik selle täitmisega viivitada, et pöörduda alles siis taotlusega halduskohtu poole enammaksu arestimiseks. Arvestades maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine, kuna meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni osutuda võimatuks. MKS § 1361 lg 3 kohaselt lõpetab MTA Eesti Plast OÜ vastu suunatud täitetoimingud hiljemalt kahe tööpäeva jooksul, kui täitetoimingu sooritamise tinginud asjaolu on ära langenud või kui Eesti Plast OÜ on esitanud tagatise võimaliku rahalise nõude või kohustuse tagamiseks. Juhul kui Eesti Plast OÜ esitab tagatise, kaasnevad tagatise realiseerimisega sundtäitmise korral ka täitekulud. Tulenevalt MKS § 1361 lg 2 p 3 lõpetab maksuhaldur konkreetse isiku vastu suunatud täitetoimingu, kui Eesti Plast OÜ on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 kohaselt suuruses 234 000 (195 000+39

000) eurot, valides tagatise liigi vastavalt MKS §-s 122 loetelule. Kui Eesti Plast OÜ soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi väärtuseks 195 000 eurot.

KOHTU SEISUKOHT

Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel loa haldustoimingu tegemiseks ja pikendab seda. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 ei sätesta maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise menetluses. Kuna antud juhul seadus ei näe ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on muuhulgas õigus pöörata sissenõue rahalisele õigusele käesoleva seadusega ja täitemenetlust reguleerivate õigusaktidega sätestatud korras (MKS § 130 lg 1 p 3). MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmisel saab kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu käesoleva seaduse § 130 lg 1 või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab valitud toimingu tegemist vajalikuks. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud. Kohtule on esitatud taotluse lahendamiseks vajalikud tõendid ja selgitused. Nähtuvalt taotlusest ja selle lisadest on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 23.05.2016 teate nr 12.2-3/037262-1 alusel Eesti Plast OÜ 2016 aprillikuu käibedeklaratsiooni esitamisel tekkinud tagastusnõude õigsuse tuvastamist ja 21.06.2016 korraldusega

nr 12.2-3/037262-2 ning 26.08.2016 korraldusega nr 12.2-3/037262-7 jätkab 2016 aprillikuu käibedeklaratsiooniga tekkinud tagastusnõude õigsuse kontrolli ning alustas ka 2015 maikuu osas käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsuse kontrolli. Kontrollmenetluse eesmärk on kohase maksuotsuse koostamine Eesti Plast OÜ-le. Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa kohus väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine. Kohus leiab, et täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, kuna äriühingul puudub arvestatav registervara ja muu arvestatav vara, mille arvelt täita määratav maksukohustus. Äriühingu poolt tarnijatele tasumata arvete saldo oli 31.05.2016 seisuga 624 022,56 eurot ning äriühingu poolt võetud laenude saldo oli 31.05.2016 seisuga 1 684 200 eurot. MTA andmetel oli 07.09.2016 seisuga äriühingul tähtpäevaks tasumata maksekohustusi kokku summas 40 727,20 eurot ning äriühing on andnud kogu oma soetatud vara uuele alustavale äriühingule Plastrex Europe OÜ rendile. Kohus leiab, et on tõenäoline, et maksukohustuse määramisel ei ole äriühing võimeline maksukohustust täitma. Maksuhalduril on alust arvata, et äriühing on kajastanud 2016 aprillikuu sisendkäibemaksu arvestuses Rexest Grupp OÜ (pankrotis) enampakkumisel müüdud tervikvara soetuselt alusetult Rexest Grupp OÜ poolt 31.03.2016 väljastatud arvelt nr 1 käibemaksu summas 195 000 eurot. MTA-l on põhjendatud kahtlus, et Eesti Plast OÜ võttis Rexest Grupp OÜ-lt (pankrotis) üle ettevõtte KMS § 4 lg 2 p 1 tähenduses ning on seetõttu valesti deklareerinud Rexest Grupp OÜ-lt enampakkumisel soetatud tervikvara ostutehingult arvestatud käibemaksu, kuna KMS § 4 lg 2 p 1 lähtuvalt ei teki ettevõtte või selle osa üleandmisest võlaõigusseaduse tähenduses käivet. MTA on asunud seisukohale, et Eesti Plast OÜ-l puudus seaduslik alus käibemaksu mahaarvamiseks sisendkäibemaksuna. Kohus leiab, et käesoleval juhul on määratava maksusumma tasumisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega. Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud isiku suhtes, kui isik esitab MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise väärtus peab olema vähemalt 234 000 eurot (195 000 + 20% sundtäitmise kulud), mis katab nii määratava maksukohustuse kui ka võimaliku täitemenetluse kulud. Kohus nõustub maksuhalduriga täitekulude suuruse osas ning leiab, et 20% on täitekuludena põhjendatud. Kohus leiab, et arvestades taotleja põhjendusi ja maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust on vajalik, proportsionaalne ja põhjendatud täitmist tagavate toimingute sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla raskendatud või koguni muutuda võimatuks. Seega vastab taotlus seaduses sätestatud nõuetele ning tuleb rahuldada.

/allkirjastatud digitaalselt/ Elle Kask Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.