Kohus Kohtukoosseis Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 30.08.2016, Tartu 3-15-1332 A.K. kaebus Maksu- ja Tolliameti 12.03.2015. a korralduse nr 12.2-3/0030608-3 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 12.02.2016. a otsus A.K. apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja A.K. Vastustaja Maksu- ja Tolliamet
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 12.02.2016. a otsus Maksu- ja Tolliameti 12.03.2015. a korralduse nr 12.2-3/0030608-3 osas ning lõpetada asja menetlus.
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse teatavakstegemisest.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliamet (MTA) kohustas 12.03.2015. a korraldusega nr 12.2-3/0030608-3 A.K. kui kolmandat isikut andma selgitusi Texclean TX OÜ ja Glimpse Capital OÜ ning AS Spacecom ja Glimpse Capital OÜ vaheliste tehingute kohta perioodidel juuni kuni detsember 2014.
2.MTA kohustas 12.03.2015. a korraldusega nr 12.2-3/029972-3 A.K. kui kolmandat isikut andma selgitusi Velum Service OÜ majandustehingute kohta perioodidel november ja detsember 2014.
MTA jättis 24.04.2015. a vaideotsusega nr 6-1/2718-2 rahuldamata A.K. vaide MTA 12.03.2015. a korraldustele nr 12.2-3/0030608-3 ja 12.2-3/029972-3.
4.A.K. esitas 25.05.2015 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles ta palus tühistada MTA 12.03.2015. a korraldused nr 12.2-3/0030608-3 ja 12.2-3/029972-3. Kaebaja leidis, et
vastustajal puudub õigus isikute suhtes koormavate haldusaktide andmiseks, kui sellega kaasneb vaikimisõiguse ja enese mittesüüstamise privileegi rikkumine, mistõttu kaebaja palus kohtul kontrollida maksukorralduse seaduse § 56 koostoimes karistusseadustiku §-ga 3891 vastavust põhiseadusele, Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioonile ja Euroopa Liidu põhiõiguste hartale. Kaebaja avaldas, et soovib eraldi vaidlustada lisaks MTA 24.04.2015. a vaideotsust, mis rikub tema õigusi, kuna vastustaja tugineb Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele, mida pole eesti keeles täistekstina avaldatud ja seetõttu ei ole kontrollitavad. Lisaks esitas A.K. 03.12.2015 seisukoha, milles ta palus teha kindlaks MTA korralduste nr 12.2-3/0030608-3 ja 12.2-3/029972-3 tühisus. Kaebaja märkis, et kaebuse eesmärgiks on vaide esitamisest saadik tuvastada vastustaja õigusaktide õigusvastasus, et hoida tulevikus ära analoogsete korralduste väljastamine.
5.Tartu Halduskohus jättis 12.02.2016. a otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohus leidis, et kaebuses toodud asjaoludel ei saa kaebaja halduskohtult indulgentsi MTA analoogsete korralduste mittetäitmise õigustamiseks tulevikus ning kaebaja põhiõiguste riive kaebuses toodud asjaoludel ei ole kohtule äratuntav. Kohtu hinnangul on vastustaja tegutsenud kooskõlas objektiivse õigusega, jäädes kaebajale kohustuste panemisel ja põhiõiguste piiramisel seadustega lubatu piiresse. Kohus ei pidanud põhjendatuks kaebaja tuginemist enese mittesüüstamise ja vaikimisõiguse privileegile, kuna seos nõutava teabe ja võimaliku süüteomenetluse vahel ei ole tuvastatav. Kohus märkis, et teabe nõudmist kolmandalt isikult saab pidada õigusvastaseks eelkõige juhul, kui nõutav teave ilmselgelt ei saa mõjutada maksukohustuslase maksukohustuse määramist, kui see ei ole nii käesoleval juhul. Kohus leidis, et asjas puuduvad tõendid tuvastamaks korralduste tühisust haldusmenetluse seaduse (HMS) §-s 63 toodud alustel ning kaebaja õigusi ei ole rikutud vaidemenetluses vaide esemest sõltumatult ega korralduste ja vaideotsuse koostoimes.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
6.A.K. esitas 14.03.2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu otsus täies ulatuses ja teha uus otsus, millega tühistada MTA 12.03.2015. a korraldused nr 12.2-3/0030608-3 ja 12.2-3/029972-3. Kaebaja märgib, et 16.02.2016 peeti ta MTA uurimisosakonna poolt kinni, tema kodus ja autos tehti läbiotsimine ning järgmisel päeval esitati kahtlustus, millest selgub, et korraldusi tehes teadis MTA, et toimub menetlus, milles üheks kahtlustatavaks on kaebaja; kriminaalasi puudutab ajaperioodi november 2014 kuni detsember 2015, mis hõlmab ka perioodi, mille kohta kaebajalt korraldustega teavet nõuti. Kaebaja väitel on MTA eksitanud kohut, väites, et käimas ei ole süüteomenetlust A.K. , Glimpse Capital OÜ või Velum Service suhtes, mistõttu on kohus jõudnud väärale järeldusele, et vaidlustatud korraldused ei riku tema õigusi.
7.Tartu Ringkonnakohus jättis 16.03.2016. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ning andis kaebajale 10 päeva alates määruse kättesaamisest apellatsioonkaebuses esinenud puuduste kõrvaldamiseks, s.o riigilõivu tasumiseks ja apellatsioonkaebuse põhjenduste täpsustamiseks. Määruses sisaldus hoiatus, et puuduste tähtpäevaks täitmata jätmisel tagastatakse apellatsioonkaebus määrusega kaebajale. Kaebaja sai nimetatud määruse kätte 18.03.2016 (tl 82).
8.Tartu Ringkonnakohus tagastas 30.03.2016. a määrusega kaebaja apellatsioonkaebuse osas, milles kaebaja nõuab MTA 12.03.2015. a korralduse nr 12.2-3/029972-3 tühistamist; võttis kaebaja apellatsioonkaebuse ülejäänud osas menetlusse. Kaebaja sai nimetatud määruse kätte 31.03.2016 (tl 88). Ringkonnakohus märkis määruses, et kaebaja ei ole määruse tegemise ajani kõrvaldanud apellatsioonkaebuses esinenud puudust, s.o ei ole esitanud kohtule põhjendusi,
miks on kehtetu haldusakti tühistamine vajalik tema õiguste kaitseks ega taotlenud ka selles osas õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminekut. Ringkonnakohus leidis, et kaebajal on olnud mõistlik aeg apellatsioonkaebuses esinenud puuduse kõrvaldamiseks, kuid sellest hoolimata pole kaebaja täiendanud apellatsioonkaebuse põhjendusi ega esitanud taotlust nõude muutmiseks. Seetõttu tagastas ringkonnakohus apellatsioonkaebuse eeltoodud osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 187 lg 4 alusel kaebajale.
9.MTA esitas 20.04.2016 vastuse apellatsioonkaebusele, milles ta palub jätta kaebaja apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 12.02.2016. a otsus muutmata. Vastustaja väitel olukorras, kus kriminaalasja sündmuse sai alles pärast 16.02.2016 siduda A.K. ga, ei saa MTA-le ega halduskohtule teha etteheiteid, et nimetatud asjaolu ei olnud kohtuotsuse või korralduste andmise aja seisuga ilmne ning viidatud kriminaalmenetlus ei oma puutumust vaidlustatud korralduses nõutud tehinguid puudutava teabega.
10.Tartu Ringkonnakohus kohustas 10.08.2016. a määrusega kaebajat 10 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest kohtule selgitama, miks on kehtetu haldusakti – MTA 12.03.2015. a korralduse nr 12.2-3/0030608-3 – tühistamine vajalik tema õiguste kaitseks või esitama kohtule taotluse eelnimetatud korralduse õigusvastasuse tuvastamiseks.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
11.Ringkonnakohtu menetluses on A.K. apellatsioonkaebus seonduvalt MTA 12.03.2015. a korraldusega nr 12.2-3/0030608-3 (tl 8-8p). Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu otsus tuleb seonduvalt MTA 12.03.2015. a korraldusega nr 12.2-3/0030608-3 tühistada ning menetlus asjas lõpetada.
12.HKMS § 200 p 5 kohaselt on ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse lahendamisel õigus tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. HKMS § 152 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud. HKMS § 155 lg 3 ls 1 kohaselt kui kaebuse jätab läbi vaatamata või menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi määrusega alama astme kohtu lahendi.
13.Nähtuvalt A.K. kui kolmanda isiku suuliste seletuste protokollist (tl 25-26) on ta 15.04.2015 täitnud MTA 12.03.2015. a korralduse nr 12.2-3/0030608-3. Seega on nimetatud korraldus kehtivuse kaotanud, tuginevalt HMS § 61 lg-le 2, mille kohaselt kehtib haldusakt kuni haldusaktiga antud kohustuse täitmiseni. Ringkonnakohus selgitas kaebajale 10.08.2016. a määruses (tl 97-98), et olukorras, kus haldusakt on täielikult ammendunud, on tühistamiskaebus menetluslikult lubamatu õiguskaitsevajaduse äralangemise tõttu. Sellisel juhul tuleb lähtuda analoogiast HKMS § 152 lg 1 p-ga 4 ja lg-ga 2, mille järgi on kehtetu haldusakti peale esitatud tühistamiskaebuse menetlemine võimalik juhul, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb (Riigikohtu 13.11.2014. a otsus nr 3-3-1-44-14, p 12; 05.12.2011. a otsus nr 3-3-1-41-11, p 10-12). Kui kaebaja seda ei tee, lõpetab kohus menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel seoses vaidlustatud haldusakti kehtetusega. Lisaks selgitas ringkonnakohus 10.08.2016. a määruses, et kehtetu haldusakti puhul on võimalik õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamine, kuid kohus saab tühistamiskaebuselt haldusakti õigusvastasuse tuvastamisele üle minna vaid kaebaja taotlusel ja tema põhjendatud huvi korral (nt seoses võimaliku kahju hüvitamise nõudega). Kui kaebaja ei taotle sellises olukorras õigusvastasuse tuvastamist või ei ole tal selleks põhjendatud huvi, siis tuleb menetlus lõpetada.
14.Kaebaja on ringkonnakohtu 10.08.2016. a määruse kätte saanud 16.08.2016 (tl 99), kuid ta ei ole kohtule määrusega antud tähtaja jooksul, s.o hiljemalt 26.08.2016 esitanud selgitust, miks on vajalik eelnimetatud kehtetu MTA korralduse tühistamine tema õiguste kaitseks ega ka esitanud taotlust selles osas õigusvastasuse tuvastamise kaebusele üleminekuks. Asja materjalidest ei nähtu vastavat vajadust ega põhjendatust ka ringkonnakohtule. Eelnevat arvestades ja juhinduvalt HKMS § 152 lg 1 p-st 4 koostoimes HKMS § 155 lg-ga 3 tühistab ringkonnakohus Tartu Halduskohtu 12.02.2016. a otsuse MTA 12.03.2015. a korralduse nr 12.2-3/0030608-3 osas ja lõpetab asja menetluse.
15.HKMS § 104 lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 2 või p 4 alusel. Tartu Halduskohus jättis 04.06.2015. a määrusega (tl 11-11p) kaebaja menetlusabi taotluse käiguta ja andis puuduste kõrvaldamiseks 10 päeva. Kohus märkis, et halduskohtule kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu 15 eurot. Halduskohtus nõutud riigilõiv on tasutud 16.06.2015 A.K. poolt (tl 14). Tartu Ringkonnakohus jättis 16.03.2016. a määrusega (tl 80-81) kaebaja apellatsioonkaebuse käiguta ja andis 10 päeva riigilõivu 15 euro tasumiseks. Apellatsiooniastmes nõutud riigilõiv on tasutud 28.03.2016 G.P. poolt. Kuna käesolevas asjas on ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse MTA 12.03.2015. a korralduse nr 12.2-3/029972-3 osas 30.03.2016. a määrusega kaebajale tagastanud HKMS § 187 lg 4 alusel ja seda määrust kaebaja ei ole vaidlustanud, seega on halduskohtu otsus eeltoodud korralduse osas jõustunud, siis ei esine alust halduskohtus kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu summas 15 eurot tagastamiseks kaebajale. Kuna ringkonnakohus tühistab Tartu Halduskohtu 12.02.2016. a otsuse MTA 12.03.2015. a korralduse nr 12.2-3/0030608-3 osas ja selles osas lõpetab menetluse HKMS § 152 lg 1 p 4 alusel, siis kuulub HKMS § 104 lg 5 p-st 4 juhinduvalt apellatsiooniastmes 28.03.2016 tasutud riigilõiv summas 15 eurot tagastamisele G.P. le.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.