Sirkel & Mall OÜ kaebus riigihangete vaidlustuskomisjoni 08.07.2016 otsuse nr 153-16/174535 riigihankes „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenuse ostmine“ (viitenumber 174535) tühistamiseks
3.Tagastada kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Muus osas jätta menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.
EDASIKAEBAMINE
Määruse peale võib esitada Tallinna Halduskohtu kaudu määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 278 lg 1).
Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (edaspidi hankija) korraldas avatud hankemenetluse vormis riigihanget nr 174535 „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenuse ostmine“ (edaspidi hange). Hanketeade (HT) ja hankedokumendid (HD) avaldati riigihangete registris 30.05.2016.
2.Sirkel & Mall OÜ kui hankemenetluses osalemisest huvitatud isik esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) 05.07.2016 vaidlustuse nõudega kohustada hankijat viima HT vastavusse õigusaktides ettenähtud nõuetega.
3.VAKO tegi 08.07.2016. a otsuse nr 153-16/174535, millega jättis vaidlustuse riigihangete seaduse (RHS) § 122 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata HT osa III p 2.3 alap 6 osas, kuna 08.07.2016 a HT-s tehtud muudatustega on hankija tunnistanud HT osa III p 2.3 alap-i 6 kehtetuks, millega on
3-16-1387 VAKO hinnangul vaidlustatud õiguserikkumine kõrvaldatud. Muus osas jättis VAKO vaidlustuse läbi vaatamata RHS § 121 lg 3 p 1 alusel, kuna vaidlustus ei olnud esitatud tähtaegselt.
4.Tallinna Halduskohtusse saabus 11.07.2016 Sirkel & Mall OÜ kaebus, milles kaebaja palub tühistada VAKO 08.07.2016. a otsus nr 153-16/174535. Kaebus sisaldas ka taotlust peatada esialgse õiguskaitse korras hange.
5.Tallinna Halduskohus võttis 12.07.2016 määrusega kaebuse menetlusse, tunnistas vastustajaks Sihtasutuse Põhja-Eesti Regionaalhaigla ning kaasas menetlusse VAKO. Ühtlasi rahuldas kohus kaebaja esialgse õiguskaitse (EÕK) taotluse ning peatas hankemenetluse HKMS § 252 lg 4 alusel 30-päevaseks tähtajaks.
6.Hankija palus 19.07.2016 vastuses tagastada kaebus ja lõpetada kohtuasja menetlus või alternatiivselt jätta kaebus rahuldamata. Hankija leidis, et kaebus on perspektiivitu, kuna kaebaja eesmärgiks on saavutada VAKO otsuse tühistamine ja seeläbi kohustada vastustajat kohtu kaudu hanke alusdokumente muutma ja õigusaktides sätestatuga vastavusse viima, ent sellist eesmärki ei ole võimalik saavutada, kuna pakkumuste esitamise tähtaeg on möödas, kaebaja ei ole esitanud pakkumust ning kaebus ei kaitseks enam tema õigusi.
7.Tallinna Halduskohus leidis 22.07.2016 määruses, et hankija (ja VAKO) toodud asjaolud ei ole kaebuse tagastamise aluseks, sest HKMS võimaldab kaebajal kaebust menetluse kestel muuta. Kohus määras haldusasja lahendamise kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate seisukohtade, taotluste ja tõendite esitamiseks.
8.Hankija palus 29.07.2016 taotluses (ja 05.08.2016 täiendavas seisukohas) tühistada 12.07.2016 määrusega kohaldatud EÕK abinõu. Halduskohus rahuldas taotluse 09.08.2016 määrusega. Tallinna Ringkonnakohus jättis 17.08.2016 määrusega Sirkel & Mall OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 09.08.2016 määruse muutmata.
9.Kaebaja esitas 05.08.2016 täiendavad seisukohad ja järgmised alternatiivsed taotlused: 1) tühistada VAKO 08.07.2016 otsus vaidlustuses 153-16/174535 ja saata vaidlustus menetlemiseks vaidlustuskomisjonile (nõue nr 1); 2) tühistada VAKO 08.07.2016 otsus vaidlustuses 153-16/174535 ja kohustada sihtasutust PõhjaEesti Regionaalhaigla riigihankes „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenuse ostmine“ (174535) viima nimetatud riigihanke alusdokumendid vaidlustuses taotletud ulatuses õigusaktides ettenähtud nõuetega vastavusse (nõue nr 2); 3) tühistada VAKO 08.07.2016 otsus vaidlustuses 153-16/174535 ja tuvastada sihtasutuse PõhjaEesti Regionaalhaigla riigihanke „Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenuse ostmine“ (174535) alusdokumentide õigusvastasus vaidlustuses taotletud ulatuses (nõue nr 3); 4) tühistada VAKO 08.07.2016 otsus vaidlustuses 153-16/174535 ja tuvastada, et HT muutmine ilma pakkumuste esitamise tähtaega pikendamata on õigusvastane (nõue nr 4); 5) tuvastada SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevuse õigusvastasus riigihankes 174535 ja tühistada riigihange “Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenuse ostmine” (viitenumber 174535) (nõue nr 5); 6) tuvastada SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla tegevuse õigusvastasus riigihankes 174535 (nõue nr 6); 7) tuvastada VAKO tegevuse õigusvastasus riigihankes 174535 (nõue nr 7); 8) tuvastada VAKO tegevuse õigusvastasus riigihankes 174535 ja tühistada riigihange “Mustamäe meditsiinilinnaku III arendusjärjekorra ehituse projekteerimisteenuse ostmine” (viitenumber 174535) (nõue nr 8).
3-16-1387
KOHTU PÕHJENDUSED
10.Kaebaja on 05.08.2016 täiendavates seisukohtades jäänud kaebuses esitatud nõude juurde, lisades ka alternatiivseid nõudeid. Kohus analüüsib kõigi esitatud nõuete lubatavust.
11.Kaebus sisaldas algselt nõuet tühistada VAKO 08.07.2016 otsus nr 153-16/174535, millega VAKO jättis Sirkel & Mall OÜ vaidlustuse läbi vaatamata. Vaidlustuses palus kaebaja kohustada hankijat viima hanke alusdokumendid kooskõlla õigusaktides ettenähtud nõuetega. Tallinna Halduskohus leidis 09.08.2016 määruses, et arvestades faktilist olukorda, kus pakkumused on hankemenetluses avatud, ei ole enam võimalik hanke alusdokumente muuta, sest see võib kaasa tuua pakkumuste muutmise vajaduse, mis ei oleks aga pärast pakkumuste avamist ja konkurentide hinnapakkumistest teadasaamist enam võimalik. Seega ei ole esitatud kohustamisnõue enam täidetav (p 9). Halduskohtuga nõustus ka Tallinna Ringkonnakohus. Ringkonnakohus leidis 17.08.2016 määruse p-s 13, et sisulist vaidlust ei ole selles, et Sirkel & Mall OÜ-l ei ole võimalik esitada halduskohtumenetluses nõuet riigihanke nr 174535 pakkumuste esitamise tähtaja muutmiseks (kui hankemenetlus ei ole olnud peatatud, siis võib hanketeadet RHS § 36 lg 1 kohaselt muuta üksnes enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist) või vaidlusaluse hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks või vastava ettekirjutuse tegemiseks (RHS § 29 lg 3 p 6, § 108 lg 1, § 117 lg-te 2-22 ja § 125 lg 10 ning HKMS § 267 lg 1 kohaselt on selline pädevus üksnes hankijal ja järelevalvet teostaval Rahandusministeeriumil, mitte aga VAKO-l ega halduskohtul). Seega tuleb nõuded, mis kohustavad hankijat viima hanke alusdokumente kooskõlla õigusaktidega (nõuded nr 1 ja 2) HKMS § 121 lg 2 p 2 ja § 151 lg 2 p 1 alusel jätta läbi vaatamata, sest nendega ei ole võimalik enam saavutada kaebuse eesmärki.
12.Ülejäänud nõuete näol on tegemist menetluse kestel esitatud uute nõuetega, st kaebuse muutmisega. Kohus analüüsib, kas kaebuse muutmise eeldused on täidetud.
13.HKMS § 49 lg 1 kohaselt võib kaebaja kaebuse nõuet või alust muuta kirjalikus menetluses taotluste esitamise tähtaja möödumiseni, kui see on kohtu hinnangul otstarbekas kaebuse eesmärgi saavutamiseks ning kaebuse esitamine muudetud kujul oleks HKMS kohaselt lubatav. Hankemenetluses ei ole lubatav kaebuse muutmine, kui kaebajal oleks muudetava nõude osas nõuetekohaselt läbimata kohustuslik VAKO menetlus, sest pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud isik võib esitada oma õiguste kaitseks kaebuse hankija tegevuse peale üksnes siis, kui ta on läbinud menetluse VAKO-s (HKMS § 268 lg 1). Kuna VAKO ei menetlenud vaidlustust sisuliselt, vaid jättis selle läbi vaatamata ja tagastas vaidlustajale, tuleb kaebuse muutmise lubatavuse puhul kontrollida mh seda, kas VAKO järeldused vaidlustuse lubamatuse osas olid õiged. Kui vaidlustus on VAKO-le esitatud hilinenult ning VAKO jätab vaidlustuse nimetatud põhjusel läbi vaatamata, siis ei ole kohustuslik kohtueelne menetlus läbitud, kui kohus tuvastab, et vaidlustus esitati VAKO-le hilinenult. Selline kaebus tuleb HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel tagastada. Kui kaebus on võetud menetlusse, siis tuleb see HKMS § 151 lg 1 p 1 järgi jätta läbi vaatamata. Sellises olukorras ei hinda kohus ka hankija tegevuse õiguspärasust, kuna kaebuse menetlusse võtmise eeldus (kohustusliku kohtueelse menetluse läbimine) on täitmata.
14.Kohus leiab, et HKMS § 121 lg 1 p 4, § 151 lg 1 p 1 ja § 268 lg 1 alusel tuleb keelduda kaebuse muutmisest nõude nr 4 osas, sest vastavat nõuet ega taotlust vaidlustus ei sisaldanud. Nõudes nr 4 palub kaebaja tühistada VAKO 08.07.2016 otsus vaidlustuses nr 153-16/174535 ja tuvastada, et HT muutmine ilma pakkumuste esitamise tähtaega pikendamata on õigusvastane. Vaidlustuses väitis kaebaja hanke alusdokumentide õigusvastasust, mh HT osa III p 2.3 alap 6 osas, mille hankija tunnistas 08.07.2016 kehtetuks. Kaebaja ei ole VAKO-s vaidlustanud hankija otsust mitte pikendada
3-16-1387 pakkumuste esitamise tähtaega. Seda on kaebaja asunud vaidlustama alles halduskohtule esitatud kaebuses. Seega on selle nõude osas läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus.
15.Kuna halduskohtu pädevuses ei ole hanke tühistamine, ei ole selles osas lubatavad nõuded nr 5 ja
8.HKMS § 267 lg 1 kohaselt võib kaebuse hankeasjas esitada RHS § 117 lg-s 2 või 21 sätestatud otsuse, dokumendi või hankelepingu peale, samuti VAKO otsuse peale. Hankemenetluses ei saa tuvastada VAKO tegevuse õigusvastasust riigihankes, vaid vaidlustada saab konkreetseid VAKO otsuseid vaidlustusmenetluses, sh nt vaidlustuse läbi vaatamata jätmist. Seega ei ole kaebuse muutmine lubatav nõuetes 7 ja 8 soovitud moel (VAKO tegevuse õigusvastaseks tunnistamine), kuna vastavate nõuete läbivaatamine ei ole kohtu pädevuses (HKMS § 121 lg 1 p 1 ja HKMS § 151 lg 1 p 1).
16.Kohtu hinnangul võib kaebuse muutmine olla lubatav hanke alusdokumentide õigusvastasuse tuvastamise nõudes, sest käesolevas asjas ei saa hüvitamiskaebuse hilisemat esitamist põhimõtteliselt välistada. HKMS § 268 lg-st 1 ja § 266 lg-st 2 tulenevalt kehtib ka tuvastuskaebuse esitamisel kohustus läbida eelnevalt VAKO menetlus. Kaebuse muutmise puhul tuleb ka tuvastamisnõude puhul seega hinnata, kas kaebaja on nõuetekohaselt läbinud VAKO menetluse. Tuvastamisnõudele ülemineku lubatavus sõltub esmajärjekorras sellest, kas kaebaja esitas vaidlustuse VAKO-le tähtaegselt. Nõue oleks ka lubatav vaidlustusega samas mahus (nõue nr 3), mitte abstraktselt (nõuded nr 5 ja 6).
17.RHS § 121 lg 1 kohaselt peab vaidlustus olema laekunud VAKO-le kümne päeva jooksul alates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama oma õiguste rikkumisest või huvide kahjustamisest. Kaebaja väidab, et sai hankedokumentide sisust, sealhulgas oma subjektiivsete õiguste rikkumisest teada 01.07.2016, mil kaebaja töötaja laadis riigihangete registrist HT ja HD alla. Kaebaja on kohtule esitanud ekraanitõmmise kaebaja töötaja arvutist, kuhu kaebaja töötaja hanke alusdokumendid väidetavalt salvestas (tl 52). Vastustaja leiab, et kaebaja esitatud tõendist nähtub, et kaebaja poolt allalaetud hanke alusdokumentide date modified (muutmise kuupäev) on 01.07.2016 kell 12:22, st date modified ei tähenda faili/kausta esmase allalaadimise kuupäeva, nagu kaebaja väidab, vaid arvutis juba olemasolevas failis/kaustas viimase muudatuse tegemise kuupäeva ja kellaaega. St kaebaja võib olla muutnud antud faili/kausta esmase allalaadimise aega ning kaebajal võib arvutis olla samasugune fail/kaust ka varasema allalaadimiskuupäevaga, mistõttu ei saa kaebaja poolt esitatud tõendit pidada asjakohaseks ega usaldusväärseks. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et kaebaja esitatud tõendiga ei ole võimalik tõendada asjaolu, et kaebaja sai hanke alusdokumentide sisust esmakordselt teadlikuks 01.07.2016. Esitatud tõendist nähtub, et kaebaja on hanke alusdokumendid oma arvutisse küll salvestanud, kuid failikausta metaandmetest date modified 7/1/2016 12:22 PM ei järeldu, et tegemist on kaebaja esmakordse kokkupuutumisega hanke alusdokumentidega. Nimelt on e-riigihangete keskkonna riigihangete registris (riigihangete register) võimalik sinna laetud dokumentidega tutvuda nii sisselogitud kasutajana kui ka anonüümselt (vt Rahandusministeeriumi 25.08.2015 vastus kohtunõudele). Viimasel juhul ei ole võimalik tuvastada, kes ja millal dokumente registrist vaatab või enda arvutisse salvestab, sest anonüümse kasutajana hankedokumentide allalaadimist ei logita. Selliseid toiminguid on võimalik teha korduvalt ning erinevatel kuupäevadel. Rahandusministeerium on kinnitanud, et hanke nr 174535 juures hankedokumente allalaadinud isikute logis ei ole Sirkel & Mall OÜ volitatud esindaja Merlika Loo kohta logikandeid, seega ei ole võimalik tuvastada, millal nimetatud isik anonüümse kasutajana hankedokumentidega tutvus. Kaebaja on küll kinnitanud, et tegemist oli esmakordse allalaadimisega, kuid seda asjaolu esitatud tõendiga tuvastada ei ole võimalik. Kaebaja väide hanke alusdokumentidega tutvumise kohta niivõrd hilja (kuu aega peale hanke juurde registreerimist) ei ole usutav kaebaja väite valguses, et tal oli suur huvi hankel osalemise vastu ning ta soovis esitada ühispakkumust koos välismaise partneriga, kellega koostöö ja läbirääkimine võtab eelduslikult
3-16-1387 kauem aega. Usutav ei ole, et väidetavalt hankes osalemisest huvitatuna viivitas kaebaja hanke alusdokumentidega tutvumisega kuu aega ning avas need alles siis, kui pakkumuste esitamise tähtajani jäi üksnes 5 täis ja 2 poolikut tööpäeva.
18.Kuna ei ole võimalik usaldusväärselt kindlaks teha, millal kaebaja oma õiguste rikkumisest teada sai, tuleb hinnata seda, millal kaebaja pidi oma õiguste rikkumisest teada saama. Vaidlust ei ole selles, et kaebaja oli registreeritud hanke nr 174535 juurde 31.05.2016, s.o päev pärast hanke avaldamist. Hiljemalt nimetatud kuupäevast oli kaebajal võimalik seega tutvuda hanke alusdokumentidega. Kuna riigihangete register saadab hanke juurde registreeritud isikutele automaatseid teavitusi registriandmete muudatustest, pidi kaebajani ilma viivitusteta jõudma info ka hanke alusdokumentide muutmise kohta. (Hanke juurde registreerimisel täidab pakkuja esindaja enda kontaktandmed. Pärast hanke juurde registreerimist saadab infosüsteem kõikidele registreerimisvormidel sisestatud e-posti aadressidele süsteemiteavitusi hankega seotud sündmustest, sh HT muudatustest, uue HD lisamisest, tühistamisest, huvitatud isiku selgitustaotlusele vastamisest jm – Rahandusministeeriumi 25.08.2016 vastus kohtunõudele). Kaebaja ei ole väitnud, et ta pole riigihangete registri poolt automaatselt genereeritavaid teavitusi saanud. Rahandusministeerium on selgitanud, et HD elektrooniline üles- ja allalaadimine riigihangete registri vahendusel ning automaatteavitused arendati registrisse aastal 2011. HD-ga sai algselt tutvuda vaid pärast riigihangete registrisse sisselogimist ja kasutajaks registreerimist ning kõik HD allalaadimised logiti. OECD ja Euroopa Komisjoni soovituste tulemina tehti riigihangete registri tehnilises lahenduses hiljem muudatus, mille tulemusena on HD-d igale huvilisele ka ilma lisatoiminguteta (sisselogimine ja kasutajaks registreerimine) avalikult kättesaadavad alates 13.09.2013. Seetõttu VAKO varasem praktika hanke alusdokumentidest teadasaamise tuvastamise osas ei ole automaatselt tänasesse päeva üle kantav, kuna riigihangete registri funktsionaalsus on muutunud.
19.Vaidlustuses on vaidlustanud HT-s ja HD-s sätestatud kvalifitseerimistingimused, hindamiskriteeriumid ja hankelepingu tingimused. Menetlusosaliste vahel ei ole olnud vaidlust ja samuti nähtub riigihangete registrist, et hankelepingu ja tehnilise kirjelduse tingimused on riigihangete registrisse üles laetud 26.05.2016, nõndasamuti pakkumuste hindamise kriteeriumid. HD vorm 7 kehtib riigihangete registris muutmata kujul alates 07.06.2016. HT osa III p 2.3 alapunktid 1 p 3, alapunkti 2 p 1.2.2., alapunkti 3 p 1.2.2. ja alapunkti 4 p 2.2 kehtivad riigihangete registris muutmata kujul alates 10.06.2016, HT osa III p 2.3 alapunktis 6 esitatud tingimus (koos HD vormiga 4) on kehtetu alates 08.07.2016. Seega on vaidlusalused hanke dokumendid olnud kaebajale kättesaadavad 31.05.2016 (hanke juurde registreerimine), osaliselt 07.06.2016 ja osaliselt 10.06.2016 (30.06.2016 kehtestatud HT osa III p 2.3 alap 6 tingimus tunnistati 08.07.2016 kehtetuks).
20.Kohus nõustub VAKO-ga, et RHS § 121 lg-s 1 sätestatud vaidlustuse esitamise tähtaeg ei hakka kulgema hetkest, kui vaidlustaja hanke alusdokumentides esitatud tingimusi tegelikult luges, nendest aru sai, nende kohta hankijale küsimusi esitas või nendele vastuse sai. Samuti nõustub kohus VAKOga selles, et iga hanke alusdokumentide muudatus, mis avaldatakse registris hanke alusdokumentide uue redaktsioonina, ei anna pakkujale õigust vaidlustada RHS § 121 lg-s 1 sätestatud kümne päevase tähtaja jooksul vastavat hanke alusdokumenti uuesti tervikuna, vaid üksnes selles osas, milles ta sai või pidi teada saama uuest vastava hanke alusdokumendi redaktsioonist.
21.Hanke alusdokumentide näol ei ole tegemist koormavate haldusaktidega, mis tuleks hankemenetluses osalevatele isikutele isiklikult kätte toimetada. Elektrooniliselt läbiviidavas riigihankes (milleks on ka riigihange nr 174535) avalikustatakse kõik hanke alusdokumendid ja nende muudatused riigihangete registris ning hanke juurde registreeritud isikutel on võimalik dokumentidega ise registris tutvuda. Sealjuures on hankest huvitatud isikul kohustus ennast hanke
3-16-1387 juurde registreerida ning sooritada olulisemad hankemenetluse toimingud registri vahendusel. Näiteks HT (I osa p I. 1) ja HD (p 2.3) kohaselt toimus pakkumuste esitamine kohustuslikus korras e-riigihangete keskkonnas. HD p 2.12. kohaselt tuli hanke kohta täiendava info saamiseks esitada kirjalikud küsimused riigihangete registri vahendusel. Kirjalikuks pöördumiseks loeti ainult riigihangete registri vahendusel esitatud küsimusi. Seega oli üldine teabevahetus, sh info hanke alusdokumentide ja nende muutmise kohta korraldatud läbi riigihangete registri, millele oli kõigil hankes osalejatel juurdepääs. Kui ei ole tuvastatav, millal isik dokumentidega esmakordselt tutvus, tuleb lähtuda ajast, mil dokumendid on tehtud isikule kättesaadavaks (avalikustatud) ning mõistlikust võimalusest dokumentidega tutvuda. Vaidlusaluse hanke puhul pöördus vaidlustaja VAKO poole, kui hanke alusdokumendid olid talle kättesaadavad olnud vastavalt 34, 27 ja 24 päeva. Kohtu hinnangul pidi kaebajal olema mõistlik võimalus hankedokumentidega tutvuda ning oma õiguste rikkumises veenduda oluliselt varem kui 01.07.2016. Mõistlikuks võimaluseks hankedokumentidega tutvuda võiks lugeda kohtu hinnangul maksimaalselt paari tööpäeva pikkust perioodi, mitte aga ajavahemikku kolm nädalat ja üle selle. Seetõttu nõustub kohus VAKO järeldustega, et vaidlustus on VAKO-le esitatud hilinenult. Sellest tulenevalt ei ole üleminek tuvastusnõudele lubatav, sest selline kaebus kuuluks HKMS § 121 lg 1 p 4 ja § 268 lg 1 alusel tagastamisele.
22.Kaebaja on tähtaegselt vaidlustanud HT osa III p 2.3. alap 6, kuid hankija tunnistas 08.07.2016 HT muudatustega HT-sse 30.06.2016 lisatud ning kaebaja poolt vaidlustatud tingimuse kehtetuks, mistõttu nimetatud tingimus ei oleks saanud pakkumuse esitamist mõjutada. Selles osas on VAKO õigesti jätnud vaidlustuse RHS § 122 lg 3 p 5 alusel läbi vaatamata, kuna hankija oli kõrvaldanud õigusrikkumise.
23.Ülaltoodut arvestades tagastas VAKO vaidlustuse tervikuna õiguspäraselt. Sellest tulenevalt tuleb aga kaebuse muutmisest keelduda ning jätta kaebus tervikuna läbi vaatamata.
24.Kohus möönab, et Rahandusministeeriumi 25.08.2016 vastusega ei ole menetlusosalistel olnud võimalik tutvuda. Kuna vastus kohtunõudele saabus samal päeval, mis oli määratud kohtulahendi avalikuks kuulutamiseks (25.08.2016), ei oleks seda olnud võimalik menetlusosalistele arvamuse saatmiseks edastada, ilma lahendi kuulutamise aega edasi lükkamata. Viimane oleks aga tähendanud, et hankeasja läbi vaatamine ei oleks olnud võimalik HKMS § 275 lg-s 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et Rahandusministeeriumi vastuse näol ei ole tegemist tõendiga, mis determineeriks asjas tehtavat lõplikku lahendit. Vastus täpsustab asjaolusid, mis on menetlusosalistele teatavaks saanud juba senise menetluse käigus ning mille kohta on neil olnud võimalik esitada oma seisukohti. Asjaolu, et riigihangete register võimaldab dokumente ka anonüümselt alla laadida, oli pooltele teada ja see oli kajastatud ka VAKO 08.07.2016 otsuses (p 8). Nõndasamuti leidis VAKO viidatud otsuses, et riigihangete registrist ei nähtu, et vaidlustaja oleks hanke alusdokumente alla laadinud. Vastuses kaebusele väitis VAKO, et alates 07.02.2014 ei ole hankedokumentide allalaadimiseks hanke juurde registreerimine vajalik (tl 69 pöördel). Kaebaja ei ole VAKO väidele vastu vaielnud. Kohtu hinnangul on Rahandusministeeriumi 25.08.2016 vastusele tuginemine seega lubatav. Nimetatud tõendi arvesse võtmata jätmine ei tooks kaasa teistsugust lahendit. Seda arvestades ning tuginedes menetlusökonoomia põhimõttele, peab kohus vajalikuks Rahandusministeeriumi 25.08.2016 vastust käesoleva määruse tegemisel tõendinda arvestada.
25.HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lõike 2 alusel. Kohus leiab, et käesoleval juhul tuleb kaebuselt tasutud riigilõiv tagastada, sest kaebus kuulub läbi vaatamata jätmisele eeskätt selle tõttu, et kaebajal on nõuetekohaselt läbimata kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 121 lg 1 p 4). Sellel alusel tulnuks jätta rahuldamata ka kohustamisnõue.
3-16-1387
26.HKMS § 108 lg 4 kohaselt kannab kaebuse läbi vaatamata jätmise korral menetluskulud kaebaja. Vastustaja ja kaasatud haldusorgan ei ole kohtule menetluskulude kandmise kohta andmeid esitanud, mistõttu jäävad nende võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel nende endi kanda. Kaebaja menetluskulud jäävad kaebaja enda kanda.