Korrakaitse › Vanglad

karistamisest loobuti ning menetlus päädis preventiivse vestlusega, mille viis läbi inspektor-kontaktisik 14.07.2016. Tartu Halduskohus jättis 28.07.2016. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, s. o selgitamiseks, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ning kuidas aitab tuvastamisnõue kaasa tema õiguste kaitsele.

A. Lukk esitas 31.07.2016 halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, mille kohaselt on tuvastamisnõue vajalik kaebaja süü välistamiseks, preventiivsel eesmärgil ning edaspidise mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Ühtlasi soovis kaebaja tuvastada järgnevate Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse: - ei selgitatud välja menetletavas asjas olulise tähtsusega asjaolusid; - hinnati valesti kogutud tõendeid; - teostati vääralt kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust.

Tartu Halduskohus tagastas 02.08.2016. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 1 alusel ning jättis taotluse riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata. Halduskohus leidis tuvastamiskaebuse esitamise nõuete täidetust kontrollides, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning ka preventiivsetel eesmärkidel tuvastamiskaebuse esitamise tingimused ei ole täidetud. Halduskohus märkis, et kaebaja ei ole täpsustanud, millist kahju talle on väidetavalt tekitatud ning kohus ei pidanud võimalikuks, et vaidlusaluste distsiplinaarmenetluse toimingutega oleks võimalik põhjustada kaebajale riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi, mis oleksid aluseks mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kuna distsiplinaarmenetlus ei lõppenud süüdimõistva haldusaktiga, vaid menetlus lõpetati ilma karistust määramata ning isikuga viidi läbi tema õigusi ja kohustusi selgitav vestlus, ei ole halduskohtu hinnangul alust kaebaja väitel, et teda on süüdi tunnistatud. Kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse protokollis tuvastatud süü rikub süütuse presumptsiooni, ei kvalifitseeru sedavõrd intensiivseks riiveks, mis tingiks kahju hüvitise väljamõistmise. Samuti leidis halduskohus, et kaebajal ei saa olla preventiivset huvi, kuna vaidlusalune distsiplinaarmenetlus ei lõppenud distsiplinaarkaristuse määramisega. Menetlust lõpetav toiming ei saa avaldada sellist mõju nagu kaebaja ette kujutab. Halduskohus selgitas, et järgnevate otsuste tegemisel saab arvestada üksnes kehtivaid distsiplinaarkaristusi ja kui mõnes järgnevas distsiplinaarkaristuse määramise otsuses siiski viidatakse käesolevas asjas vaidluse all olevale distsiplinaarmenetlusele, siis on kaebajal õigus vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristus põhjendusega, et vangla on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud lubamatuid kaalutlusi. Arvestades, et üldjoontes oli distsiplinaarmenetluse tulem kaebaja jaoks positiivne – karistust ei määratud ning kaebaja poolt viidatud süü tuvastamine edaspidiseid otsuseid mõjutada ei tohi – ei saa esineda preventiivset huvi, et sarnast menetlust edaspidi vältida.

A. Lukk esitas 03.08.2016 Tartu Halduskohtu 02.08.2016. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskohtu määruse tühistada. Kaebaja leiab, et halduskohus on ebaõigesti leidnud, et preventiivset huvi ei ole, sest tulevikus samalaadse intsidendi esinemisel arvestatakse ka selle toimunud vestlusega. Kaebaja soovib, et tema kaebus võetaks menetlusse selleks, et tuvastada tema süü puudumine. Halduskohus tunnistab ka ise, et kaebaja õigusi on riivatud, märkides määruses, et distsiplinaarmenetluse toimingud ei saanud mõjutada kaebaja õigusi sedavõrd intensiivselt, et oleks põhjendatud rahalise hüvitise

väljamõistmine. Distsiplinaarmenetluse protokolli kohaselt on rikkumine toime pandud, seega on loogiline, et süü on tuvastatud. Vastasel korral ei oleks ka vestlust läbi viidud. Kuna vestlus viidi läbi, siis järgmise rikkumise korral arvestatakse sellega ning vestluse läbiviimist enam ei kohaldata. Vestlusi arvestatakse ka teiste toimingute puhul, nt ei lubata spordivõistlustele. Õigusvastasuse tuvastamisega saab vangla signaali edaspidisteks distsiplinaarmenetlusteks. Läbiviidud vestlus märgitakse kinnipeetavate registrisse ning sellega arvestatakse erinevate järelduste ja toimingute tegemisel. Halduskohtu viide võimalusele kaitsta oma õigusi tulevikus tooks kaasa lisakulutusi ja ebameeldivusi. Kaebaja ei nõustu halduskohtu seisukohaga, et õiguste rikkumine on väheoluline. Kaebaja leiab, et tal ei ole võimalik muul viisil oma süütust tõendada. Tartu Vangla leiab vastuses määruskaebusele, et kaebajal ei ole võimalik tuvastamiskaebusega saavutada kaebuse eesmärki, milleks kaebuse kohaselt on selle tuvastamine, et kaebaja pole protokollis märgitud rikkumist toime pannud. Menetlustoimingute õiguspärasuse käigus hinnatakse, kas menetlus on toimunud kehtestatud norme järgides ega anta hinnangut menetluse käigus kogutud tõenditele või nende pinnalt tehtud järeldustele. Distsiplinaarmenetlus lõppes menetleja protokollilise otsusega distsiplinaarkaristust mitte määrata, st haldusakti kaebaja suhtes mitte anda, millest kaebajat ka teavitati. Kinnipeetavale tema distsiplinaarkorras karistamata jätmisest, isegi kui rikkumine tuvastati, õiguslikke tagajärgi ei saabu. Pidades otstarbekaks kinnipeetavat mitte karistada, on vanglal preventiivsel eesmärgil mõistlik pärast distsiplinaarmenetluse lõppemist kinnipeetavaga vestelda ning selgitada, et tema poolt toimepandud rikkumise eest oleks võinud teda distsiplinaarkorras karistada, millest aga loobuti. Pärast distsiplinaarmenetlust kinnipeetavaga läbi viidava vestlusega ei kaasne mingeid õiguslikke tagajärgi. Küll aga kajastub kinnipeetavaga seotud intsident ning selle suhtes läbi viidud menetluse käik vangiregistris (VangS § 51 lg 1 p 2).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Ringkonnakohus leiab, et ükski määruskaebuses esitatud väide ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks ja Tartu Halduskohtu 02.08.2016. a määruse tühistamiseks. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu määruse põhjendustega ja ei pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 2 ja § 201 lg 4). Määruskaebuses esitatud väidete osas märgib ringkonnakohus järgmist.

Käesoleval juhul ei ole distsiplinaarmenetluse läbiviimisele järgnenud haldusakti andmist, s. o kaebajale distsiplinaarkaristuse määramist, vaid on tehtud ettepanek viia kinnipeetavaga läbi vestlus preventiivsel eesmärgil. Distsiplinaarmenetluse protokollis tehtud ettepanek preventiivsel eesmärgil vestluse läbiviimiseks ei ole distsiplinaarkaristus VangS § 63 lg 1 mõistes. Vangistusõiguse regulatsioonist ei tulene vestlusest kinnipeetavale õiguslikke tagajärgi ning seda on kinnitanud ringkonnakohtule ka vastustaja. Seega on ekslik määruskaebuses esitatud seisukoht, et vestlus näitab selgelt kaebaja väidetavat süüd ning vangla arvestab sellega erinevate järelduste ja toimingute tegemisel. Vangistusõiguse regulatsioonist ei tulene kaebajale õiguslikke tagajärgi ka asjaolust, et distsiplinaarmenetluse protokollis on märgitud, et kaebaja on rikkumise toime pannud. Distsiplinaarmenetluse protokollis märgitu ei saa olukorras, kus distsiplinaarmenetlus lõppes ilma distsiplinaarkaristust määramata, isiku subjektiivseid õigusi riivata, sest distsiplinaarmenetluse protokollil puudub iseseisev õiguslik tähendus. Seega ei ole

distsiplinaarmenetluse protokollis märgitu vaidlustamine kaebaja õiguste kaitseks vajalik (HKMS § 44 lg 1).

arvestab mõnes hilisemas distsiplinaarkaristuse määramise otsuses vaidlusaluse distsiplinaarmenetluse materjalidega, on kaebajal õigus seda hilisemat otsust vaidlustada lubamatutele kaalutlustele tuginemise argumendiga. Kaebaja määruskaebuses esitatud väide, et see tooks kaasa lisakulutusi ja ebameeldivusi ei anna kaebajale käesolevas asjas kaebeõigust. HKMS § 44 lg 1 alusel on kaebeõigus isikul vaid juhul, kui riive isiku subjektiivsetele õigustele on juba toimunud. Tuvastamiskaebuse esitamise õigus on isikul üksnes juhul, kui täidetud on ka HKMS § 45 lg-st 2 tulenevad täiendavad tingimused. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus käesolevas asjas õigesti leidnud, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks, kuna hilisem hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu ning tuvastamiskaebuse esitamise õigust ei anna ka kaebaja märgitud preventiivsed eesmärgid. Riigikohtu praktika kohaselt peab preventiivsel eesmärgi tuvastamiskaebuse esitamiseks olema reaalne oht, et haldusorgan võib kaebaja suhtes edaspidi õigusvastaselt käituda (Riigikohtu halduskolleegiumi 04.11.2015. a määrus asjas nr 3-3-1-4815, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas asjas sellist ohtu ei nähtu.

kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu tagastanud, sest isikul puudub HKMS § 45 lg 2 mõttes tuvastamiskaebuse esitamise õigus.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Einar Vene

Agu Timmi

Maili Lokk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.