lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/3-16-1476/6

Korrakaitse › Vanglad

HaldusasiJõustunudTartu Halduskohus Tartu kohtumaja · 02.08.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Halduskohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
3-16-1476/6
Asja liik
Haldusasi
Kategooria
Korrakaitse › Vanglad
Menetlusliik
Üldmenetlus
Kuulutamise aeg
02.08.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
925
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

TARTU HALDUSKOHUS

Tartu kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number

3-16-1476

Määruse kuupäev

2. august 2016

Kohtunik

Eda Muts

Kohtuasi

Andrus Luku (Lukk) kaebus Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks.

Resolutsioon

1.Tagastada Andrus Luku kaebus.
2.Jätta taotlus riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest.

Asjaolud

1.Kinnipeetav Andrus Lukk esitas 20.07.2016 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles soovib tuvastada järgnevate Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse: 1) 12.07.2016. a distsiplinaarmenetluse protokoll; 2) vestluse läbiviimine, mille käigus selgitati vangistuse täideviimist reguleerivates õigusaktides loetletud reeglite järgimata jätmise tagajärgi; 3) kaebaja süüditunnistamine selles, et ta omas kapis täringuid, metallklambrit ja dokumendimapi kummi. Kaebuses esitas kaebaja taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks.
2.Tartu Vangla teatas 26.07.2016. a vastuses kohtu päringule, et vaidlusega seotud distsiplinaarmenetlus on lõppenud, A. Luku süü Tartu Vangla kodukorra p-de 8.2.2, 7.1.3 ja 7.1.20 rikkumises leidis menetluse käigus tõendamist, kuid kinnipeetava distsiplinaarkorras karistamisest loobuti ning menetlus päädis preventiivse vestlusega, mille viis läbi inspektorkontaktisik M. Ilumets 14.07.2016. Ühtlasi edastas Tartu Vangla kohtule vaidlusaluse distsiplinaarmenetluse materjalid.

Sarnased lahendid

Korrakaitse
  • 15.07.20263-26-1915/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 09.07.20263-26-1915/7Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 30.06.20263-26-1937/2Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
  • 30.06.20263-26-1937/3Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1819/5Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 29.06.20263-26-1307/10Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
3.Tartu Halduskohus jättis 28.07.2016. a määrusega kaebuse käiguta ning andis kaebajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks, s.o selgitamiseks, miks on kaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks ning kuidas aitab tuvastamisnõue kaasa tema õiguste kaitsele.
4.A. Lukk esitas 31.07.2016 Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, mille kohaselt on tuvastamisnõue vajalik kaebaja süü välistamiseks, preventiivsel eesmärgil ning edaspidise mittevaralise kahju hüvitamise nõude esitamiseks. Ühtlasi soovis kaebaja tuvastada järgnevate Tartu Vangla distsiplinaarmenetluse toimingute õigusvastasuse: 1) ei selgitatud välja menetletavas asjas olulise tähendusega asjaolusid; 2) hinnati valesti kogutud tõendeid; 3) teostati vääralt kaalutlusõigust ja põhjendamiskohustust.

Kohtu seisukoht

5.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kontrollib kaebuse saanud alluvusjärgne kohus, ega ei esine alust kaebuse tagastamiseks või käiguta jätmiseks.
6.Kaebaja on esitanud toimingu õigusvastasuse tuvastamine nõude ning viidanud põhjendatud huvina kahjunõude esitamise soovile ning preventiivsele huvile.
7.HKMS § 45 lg-st 2 tuleneb, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Kuigi kaebajal on võimalus läbida kohtueelne menetlus ning esitada hüvitamisnõue, puudub kohtu hinnangul antud juhul võimalus suunata kaebajat tõhusama nõude esitamisele. Seetõttu kontrollib kohus, kas vangla tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esitamise eeldused on täidetud.
8.HKMS § 38 lg 4 kohaselt selgitatakse tuvastamiskaebuses, miks on kaebuse esitamine vajalik kaebaja õiguste kaitseks. HKMS § 45 lg 2 kolmas lause sätestab, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
9.Kaebaja on tuvastamiskaebuse esitamise vajadust põhjendanud sooviga esitada tulevikus mittevaralise kahju hüvitamise nõue. Samas ei ole kaebaja täpsustanud, milline kahju talle väidetavalt on tekitatud. Kaebaja ei ole väitnud riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 toodud tagajärgi ning ka kohus ei pea võimalikuks, et vaidlusaluste distsiplinaarmenetluse toimingutega oleks võimalik põhjustada kaebajale riigivastutuse seaduse § 9 lg-s 1 nimetatud tagajärgi, mis oleks aluseks mittevaralise kahju hüvitamisele. Kohus selgitab, et iga ebamugavus ei kvalifitseeru rikkumiseks ega anna alust hüvitise väljamõistmiseks. Käesolevas asjas kirjeldatud distsiplinaarmenetluse toimingud ei saanud mõjutada kaebaja õiguseid sedavõrd intensiivselt, et oleks põhjendatud rahalise hüvitise väljamõistmine. Kuna distsiplinaarmenetlus ei lõppenud süüdimõistva haldusaktiga, vaid menetlus lõpetati ilma karistust määramata ning isikuga viidi läbi tema õiguseid ja kohustusi selgitav vestlus, ei ole alust kaebaja väitel, et teda on süüdi tunnistatud. Kaebaja väide, et distsiplinaarmenetluse protokollis tuvastatud süü rikub süütuse presumptsiooni, ei kvalifitseeru sedavõrd intensiivseks riiveks, mis tingiks kahju hüvitise väljamõistmise. Seega oleks vaidlusaluse juhtumi puhul hüvitamisnõude eduväljavaated ilmselgelt olematud. Eeltoodust nähtub, et kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamisnõude esitamiseks tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2, kuna vaidlustatud toiminguga põhjustatud kahju hüvitamise kaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
10.Ühtlasi ei saa kaebajal olla preventiivset huvi, kuna vaidlusalune distsiplinaarmenetlus ei lõppenud distsiplinaarkaristuse määramisega. Menetlust lõpetav toiming ei saa avaldada sellist mõju nagu kaebaja ette kujutab. Kohus selgitab, et järgnevate otsuste tegemisel saab arvestada üksnes kehtivat distsiplinaarkaristust ning vastavalt vangistusseaduse § 65 lg-le 5 kustub distsiplinaarkaristus ühe aasta jooksul distsiplinaarkaristuse määramisest arvates. Kui mõnes järgnevas distsiplinaarkaristuse määramise otsuses siiski viidatakse käesolevas asjas vaidluse all olevale distsiplinaarmenetlusele, on kaebajal õigus vaidlustada talle määratud distsiplinaarkaristus põhjendusega, et vangla on kaalutlusõiguse teostamisel arvestanud lubamatuid kaalutlusi. Siiski puudub alus eeldada, et esineks reaalne oht, et haldusorgan võiks arvestada edaspidiste otsuste tegemisel käesolevas asjas vaidlustatud distsiplinaarmenetlusega.

Samuti ei saa preventiivne huvi antud juhul seisneda selles, et „tulevikus ära hoida sarnaseid asju“ (puuduste kõrvaldamise avalduse sõnastus), kuna vanglal on õigus läbi viia distsiplinaarmenetlusi ka võimalike järgnevate intsidentide korral. Arvestades, et üldjoontes oli distsiplinaarmenetluse tulem kaebaja jaoks positiivne – karistust ei määratud ning kaebaja poolt viidatud süü tuvastamine edaspidiseid otsustusi mõjutada ei tohi – ei saa esineda preventiivset huvi, et sarnast menetlust edaspidi vältida. Eeltoodud põhjustel ei ole ka preventiivsetel eesmärkidel tuvastamiskaebuse esitamise tingimused täidetud.

11.Vastavalt HKMS § 121 lg 2 p-le 1 võib kohus kaebuse tagastada, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktiväited on tõendatud. Eeltoodud põhjustel ei ole kaebaja tuvastusnõue seoses distsiplinaarmenetluse toimingutega lubatav, kuna kaebajal puudub kaebeõigus tuvastamiskaebuse esitamiseks. Kohtu hinnangul on kaebaja õiguste võimalik rikkumine väheoluline ning puudub vajadus esitatud kaebuse edasiseks menetlemiseks. Eeltoodud põhjustel tagastab kohus kaebuse selle esitajale HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel.
12.Kaebaja on taotlenud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist. Kuna kaebus kuulub tagastamisele, jätab kohus eelnimetatud taotluse HKMS § 55 lg 2 alusel läbi vaatamata, kuna taotlus ei ole kaebusest eraldiseisvalt menetletav ning tegemist ei ole puudusega, mida oleks võimalik kõrvaldada.
13.Kohus juhib kaebaja tähelepanu HKMS § 43 lg-le 2, mille kohaselt kaebuse tagastamine ei võta selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.06.20263-26-1637/6Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium
  • 26.06.20263-26-1245/10Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium