Riigihanked › Riigihanked

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse hiljemalt 5. septembril 2016 (HKMS § 278 lg 1). Vastukassatsioonkaebust hankeasjas esitada ei saa (HKMS § 278 lg 3). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-16-1219 menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

3-16-1219 selgituste küsimisega kõrvaldada puudust, kui pakkuja poolt esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkumus ei vasta sisuliselt hankedokumentides esitatud tingimustele. Tehnilisele kirjeldusele sisuliselt mittevastav pakkumus ei saa muutuda RHS § 56 lg 3 kohaldamise käigus vastavaks.

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus palus kaebuse rahuldada.

AS ATKO Bussiliinid palus jätta kaebuse rahuldamata.

Riigihangete vaidlustuskomisjon on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et AS SEBE pakkumus ei vastanud hanketingimustele, hankija ei oleks tohtinud seda vastavaks tunnistada ning hankija poolt 09.05.2016 AS-le SEBE esitatud küsimuse näol ei olnud tegemist RHS § 56 lg-s 3 lubatud piiridesse jääva nõudega anda pakkumuse kohta selgitusi, vaid ettepanekuga ilmselgelt hanketingimustele mitte vastav pakkumus nende tingimustega vastavusse viia ehk sisuliselt pakkumust lubamatul moel muuta. Vorm IX kujutab endast tabelit, kus tuleb loetleda kõik teenuse osutamiseks kasutatavad bussid, tuues välja nendes kasutatava kütuse liigi, esmase registreerimise aasta, nende vastavuse Euro 6 nõuetele, pikkuse millimeetrites, istekohtade arvu, üldise kohtade arvu ning uste valemi. Selle vormi alusel pidi hankija tuvastama, kas pakkuja poolt näidatud bussid vastavad hanke tingimustele. Pakkujalt sel vormil esitatud andmete kohta selgituse küsimine RHS § 56 lg 3 alusel oleks olnud mõeldav siis, kui oleks olnud ilmselge, et vormile on andmed valesti kantud inimlikust eksitusest tulenevalt või kui vormil esitatud andmed oleksid sõnaselges vastuolus pakkumuse muudes osades sama parameetri kohta sama konkreetselt esitatud andmetega. Nii see ei olnud. Mitmeti mõistetavusega saaks olla tegemist siis, kui muudest pakkumuse koosseisus esitatud dokumentidest nähtuks üheselt mõistetavalt, et pakutavate busside uste valem on teistsugune kui 2+2+2+2. Selliseid andmeid pakkumuse muudest osadest ei nähtu. Vormil IX ja avaliku teenindamise lepingus näidatud andmete detailsus ei ole võrreldav. Vormil IX ei tulnud näidata mitte üksnes teenindususte arv, vaid ka see, kas esimene teenindusuks on ühe- või kahepoolne. Eellepingus esitatud üldisest deklaratsioonist busside nõuetekohasuse kohta see asjaolu igal juhul ei nähtu. Leping sisaldab küll üldist deklaratsiooni, mille kohaselt on selle esemeks kõnealuse hanke tingimustele vastavad bussid, ent selle pinnalt ei saa üheselt järeldada, milliseid busse pakkuja pakub. Selline üldine deklaratsioon võib olla kantud muu

3(9)

3-16-1219 hulgas pakkuja poolt hanketingimustele antud ebaõigest tõlgendusest, näiteks arusaamast, et sõltumata HD Lisa 1 p-s 4.9 sätestatust võib pakkuda siiski ka 4 teenindusuksega liigendbusse. Vormil ei olnud küsitud busside uste koguarvu, vaid sõitjatele mõeldud uste arvu. RHS § 56 lg 3 võimaldab hankijal pakkujalt nõuda pakkumuses esitatud teabe põhjendatud selgitamist, piiritlemist või täpsustamist. See norm ei anna hankijale õigust nõuda või teha pakkujale ettepanek tingimustele mittevastava pakkumuse korrigeerimiseks ja tingimustele vastavusse viimiseks. Kaebaja pakkumus ei olnud vastuoluline. Inimliku eksimuse korral on hankemenetluse formaliseeritust ning sellega seotud pakkuja üldist kõrgendatud hoolsuskohustust arvestades pakkumuse täiendamine või korrigeerimine RHS § 56 lg 3 alusel esitatava selgituse kaudu võimalik vaid siis, kui selline väidetav inimlik eksimus on ilmselge. Ilmselge inimliku eksimusega on tegemist, kui mingisugused pakkumuse koosseisus esitatud andmed on sellised, et need ei saa ühelgi juhul pakkuja kavatsusele vastata. Riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuses on õigesti viidatud sellele, et AS SEBE poolt vormil IX nimetatud Merzedes-Benz Conecto G busside kohta internetist avalikult kättesaadava teabe kohaselt on selle mudelinimetusega busse olemas nelja teenindusuksega. Kohtuotsuses nr 3-3-1-24-13 võetud Riigikohtu seisukohast saab järeldada, et RHS § 56 lg 3 alusel antavate selgituste kaudu on pakkumuse vastavuse korrigeerimine märksa vähem võimalik, kui pakkuja kvalifikatsiooni puudutavate andmete täiendamine. Riigikohus viitab nimetatud lahendis Euroopa Kohtu otsusele kohtuasjas nr C-599/10: SAG ELV Slovensko, kust tulenevalt on pärast pakkumuste esitamise tähtaja lõppu pakkumuste mistahes korrigeerimine üldjuhul välistatud, kuna ebatäpsete või tehnilisele kirjeldusele mittevastavate pakkumuste kohta selgituste nõudmisel võib teistele pakkujatele näida, et hankija on pidanud pakkumuse üle konfidentsiaalseid läbirääkimisi. On võimalik, et busside uste arv 2+2+2+2 märgiti pakkumusse ekslikult, ent tegemist ei ole ilmselge inimliku eksimusega, mille korrigeerimist oleks hankija pidanud lubama, vaid sel juhul pakkuja hooletusega, mille korrigeerimine võimalik ei ole. Pakkumise mittevastavust ei saa õigustada ka pakkumuse mahukusega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4(9)

3-16-1219 Halduskohus järeldas meelevaldselt, et pakkuja võiski ebaõigesti aru saada hankedokumendi Lisas 1 sätestatud nõuetest ning seega soovidagi esitada 2+2+2+2 uste valemiga busse. Vastuseks hankija järelepärimisele selgitas bussitootja, et valmistab busse uste valemiga 2+2+2. Seega sai pakkuja hankedokumendi Lisas 1 toodud nõuetest õigesti aru. Halduskohus ei ole sellega aga arvestanud. Hankija esitatud vorm ei sisaldanud sõna teenindusuks, vaid kohustas pakkujaid märkima „uste valemi (näiteks 1+2+2)“. Seega nõudis hankija ühe dokumendiga vähemalt kolme sõitjaid teenindava ukse olemasolu, kuid pakkujailt nõutaval vormil kohustas pakkujaid märkima mitte teenindususte, vaid uste arvu. Hankija nõudis, et pakkuja poolt pakutavate sõitjaid teenindavate uste valem oleks kas 1+2+2 või 2+2+2, kuid hankija ei ole kehtestanud ühtegi tingimust kõikide bussi uste kohta. Kaebaja kinnitas eellepinguga, et kõik pakutavad bussid vastavad hankija kehtestatud nõuetele (sh sisaldavad vähemalt kolme sõitjat teenindavat ust). Hankedokumendis esitatud nõue teenindususte ja vormil kehtestatud nõue uste kohta ei ole samamahulised. Sellest tuleneb, et kehtestatud tingimus ja vorm ei olnud üheselt selge ning tingimust ja vormi tuligi koosmõjus tõlgendada, mistõttu oli hankijal lubatud ka pakkumuse kohta täpsustuste küsimine. Üheselt mõistetav ei ole ka termin teenindusuks. Liikluses kasutatava mootorsõiduki nõudeid reguleerib majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011 määrus nr 42 „Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“ (määrus nr 42). Nimetatud määrus defineerib teenindusuksi kui uksi, mis on mõeldud sõitjate bussi sisenemiseks ja sealt väljumiseks (§ 3 p 97). Sama sätte p 116 sätestab, et varuuks on uks, mis peab vastama teenindusuksele esitatavatele nõuetele, kuid on mõeldud kasutamiseks erandolukordades. Seega nähtub eelnevast, et mootorsõidukil, sh bussil võib olla lisaks teenindusustele uks, mis peab küll vastama teenindusustele sätestatud nõuetele, kuid mida igapäevaselt ei kasutata (nt bussijuhi väljumiseks ja sisenemiseks mõeldud uks). Vaatamata sellele on tegemist aga ustega, mis teatud olukordades sõitjaid teenindavad. Seega võib määrusest nähtuvalt uks olla ühel ajal nii sõitjate poolt aktiivselt kasutatav kui ka varuuks. Kuna hanketingimused ei sisalda teenindususte mõiste selgitust, on kaebaja pakkumus vastav ka siis, kui lähtuda sellest, et kaebaja soovinukski pakkuda sõitjaid teenindavate 2+2+2+2 uste valemiga busse. Tallinna Halduskohus on haldusasjas nr 3-12-405 (p 33) leidnud, et hankija peab kontrollima pakkumuste vastavust hanketeates ja hankedokumentides sätestatud nõuetele (RHS § 47 lg 1). Erinevalt käesolevast asjast, nõudis hankija viidatud lahendi aluseks olnud hankes hankedokumendi tehnilises kirjelduses toote spetsifikatsioonide esitamist. Seega oli selliste dokumentide esitamine hanke kohustuslik tingimus, mida hankija pidigi RHS § 47 lg 1 alusel kontrollima, kuivõrd ta oli selliste dokumentide esitamise kohustuse hankedokumentides ette näinud. Viidatud hankes tuvastas nii riigihangete vaidlustuskomisjon kui ka kohus, et pakkuja ei olnud toote spetsifikatsiooni esitanud, vaid oli üksnes hankija etteantud vormil kinnitanud pakkumuse vastavust kõikidele hankija esitatud nõuetele. Selles kontekstis leidis kohus, et üldise kinnituse andmine ei ole piisav pakkumuse vastavuse kinnitamiseks, kuivõrd hankija soovis pakkumuste vastavust kontrollida konkreetsete pakutavate toodete spetsifikatsioonide alusel. Kuna käesolevas asjas ei ole sellist olukorda, kus kaebaja oleks pidanud esitama toote spetsifikatsiooni või muid sarnaseid dokumente, ei ole võimalik kohaldada ka haldusasjas nr 312-405 tehtud järeldusi. Tulevikku suunatud tingimuste täitmist kontrollitakse kinnituste alusel. Nii kaebaja kui busside müüja on kinnitanud, et bussid toodetakse teenindususte valemi 2+2+2 alusel. Euroopa Kohus on leidnud, et hankijal puudub kohustus lubada pakkumustes vigade parandamist (sh kirjavigade), kuivõrd pakkujatel ei saa olla ootust sellele, et hankija võimaldab 5(9)

3-16-1219 neile enda hooletuse parandamist. Samas on Euroopa Kohus leidnud, et olukorras, kus hankija siiski lubab seda teha, on hankijal kohustus kõiki pakkujaid võrdselt kohelda ning võimaldada samasugust parandamist kõikidele. Hankija lubas mõnele pakkujale kirjavigade parandamist. Kui kaebajal seda ei lubata, on tegemist pakkujate lubamatu ebavõrdse kohtlemisega.

MTÜ Pärnumaa Ühistranspordikeskus palub vastuses apellatsioonkaebus rahuldada.

Hange viidi läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt, kõiki pakkujaid koheldi võrdselt. Hankija poolt esitatud selgituse nõue ei olnud suunatud sisulise paranduse tegemisele, vaid võimaldas parandada ilmselge kirjavea. Halduskohus asus ekslikult seisukohale, et viga ei saa pidada ilmselgeks kirjaveaks. Vastustaja jaoks on sõnade „inimlik eksimus“ ja „hooletus“ tähenduste vahe liialt väike, otsustamaks pakkujate vastavuse või mittevastavuse üle. Vormil IX pakkuja poolt esitatud informatsioon konkretiseerib eellepingust tulenevat informatsiooni nende konkreetsete näitajate osas, kus pakkujatele oli antud tehniliste nõuete piires valikuvabadus. Mõlematel dokumentidel olev informatsioon täiendab üksteist ning on vastavuse hindamisel võrdse kaaluga ega tohi olla omavahel vastuolus. Eellepingu tõendamisväärtus on sama suur kui vormil IX, sest see väljendab bussitarnija soovi ja võimekust nõuetele vastavad bussid ettenähtud ajaks toota.

AS ATKO Bussiliinid palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ebaõige on apellandi väide, et tehnilises kirjelduses nähti ette nõuded busside teenindususte kohta, kuid vormil IX tuli esitada teave üldiselt uste kohta. Vorm IX eesmärk oligi näidata andmed, mida nõuti tehnilises kirjelduses. Vormi IX sõnakasutus (mootorikütuse liik, Euro 6 nõue, bussi pikkus, sõitja- ja istekohtade arv, uste valem (näiteks 1+2+2)) viitab selgelt, et pakkuja pidi vormil esitama vedaja busside kohta tehnilise kirjelduse p-des 3.1.1, 3.1.2 ja 4.9 nõutud teabe, sh teabe busside teenindususte kohta. Busside tehnilised andmed tuli näidata vormil IX. Muud dokumendid pidid tõendama üksnes busside omandi või kasutuse saamist hiljemalt alates 01.01.2017. Tehnilisi andmeid muude dokumentidega tõendada ei saanud. Kui nõustuda apellandi seisukohaga, et tema pakkumus vastas algusest peale kehtestatud nõuetele, siis jääb arusaamatuks, miks ta esitas 12.05.2016 vastuseks hankija 09.05.2016 küsimusele muudetud vormi IX, kus pakutud busside uste valemiks oli märgitud 2+2+2. Nõustuda ei saa apellandi väitega, et tehnilise kirjelduse p 4.9 ja vormi IX nõuded ei olnud üheselt selged ning pakkuja võis neid oma parema äranägemise järgi sisustada. Teenindusuksi ei saa pidada varuusteks. Teenindusuks on uks sõitjate bussi sisenemiseks ja sealt väljumiseks. Määruse nr 42 § 3 p 116 kohaselt on varuuks uks, mis peab vastama teenindusuksele esitatavatele nõuetele, kuid on mõeldud kasutamiseks erandolukordades. Kuna varuuks ei ole mõeldud sõitjate bussi sisenemiseks ja sealt väljumiseks, siis on selge, et varuuks ei ole sõitjatele mõeldud teenindusuks tehnilise kirjelduse p 4.9 mõttes. Halduskohus ja riigihangete vaidlustuskomisjon on õigesti käsitlenud kirjavigade parandamist pakkumuses. Halduskohus selgitas 16.06.2014 otsuses haldusasjas nr 3-14-50686 (p 13) viitega Riigikohtu halduskolleegiumi 07.10.2013 määrusele haldusasjas nr 3-3-1-44-13 (p 21.4) õigesti, et vormiline eksimus pakkumuse koostamisel, mida on võimalik hiljem kõrvaldada, on pakkumuses esitatud andmete ebaloogilisus, andmete kontrollimatus üheselt ja veenvalt, osade andmete puudumine pakkumuses ning pakkumuses nõutava numeratsiooni mittejärgimine. Apellandi pakkumuses näidatud Mercedes-Benz Conecto G busside osas on Internetist avalikult kättesaadava teabe järgi olemas vastava mudelinimetusega busse, mille

6(9)

3-16-1219 teenindusuksed vastavad apellandi pakutud valemile 2+2+2+2. Järelikult ei ole tegemist ebaloogilisusega pakkumuses. Haldusasjas ei ole vaidlust selle üle, kas hankija kohtles mõnda teist hankes pakkumuse teinud isikut õiguspäraselt või mitte. Seetõttu on asjasse puutumatud apellandi väited, et halduskohus kohustab hankijat kohtlema pakkujaid ebavõrdselt. Kirjavead pakkumuses võivad olla erineva kaaluga, mistõttu ühel juhul on tegemist vormilise eksimusega ja teisel juhul sisulise kõrvalekaldega hanketingimustest (vt RHS § 47 lg 2). Sisuline kõrvalekalle on olukord, kus pakkumus ei vasta sisuliselt hanketingimustele ning kus kõrvalekalde korrigeerimisega kaasneb uue pakkumuse esitamine. Muudetud vormi IX esitamine tähendas sisuliselt muudetud pakkumuse esitamist (muudetud vormil IX pakuti Mercedes-Benz Conecto G busse, millel oli nelja sõitjatele mõeldud teenindusukse asemel kolm vastavat ust).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7(9)

3-16-1219 loomiseks ei tuleks pakkumuste ülesehituse kaudu võimalusi luua. Pakkumuses ei ole enamasti võimalik esitada andmeid, mis on ebaratsionaalsed.

eurot apellatsioonimenetluses tuleb seetõttu jätta rahuldamata. Samuti tuleb AS ATKO Bussiliinid enda kanda jätta halduskohtus tema poolt kantud menetluskulud. AS SEBE taotles halduskohtus riigilõivu 1295 eurot väljamõistmist vaidlustuse esitajalt. Menetluskulud koosnesid riigilõivust. Apellatsioonimenetluses on apellant tasunud riigilõivu 1295 eurot ja esindajatasu summas 3661,20 eurot. Ringkonnakohtu arvates ei ole esindajatasu sellises suuruses asja keerukust ja mahtu arvestades põhjendatud, arvestades, et sama esindaja esindas kaebajat ka halduskohtus. Mõistlikuks ja põhjendatud esindajatasuks saab pidada 1500 eurot. See summa, nagu ka kahes astmes tasutud riigilõiv, tuleb vaidlustuse esitajalt apellandi kasuks välja mõista.

8(9)

3-16-1219

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Oliver Kask

Villem Lapimaa

Ruth Plaks

9(9)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.