Gea Lepik (eesistuja), Liis Arrak ja Kairi Piirisild
Määruse tegemise aeg ja koht
14. märts 2025, Tallinn
Kohtuasja number
2-24-9563
Kohtuasi
A.L kaebus kohtutäitur Rannar Liitmaa otsusele
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2024. a määrus (kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine)
Kaebuse esitaja ja liik
A.L määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja A.L (isikukood XXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Pärnu Maakohtu 14. oktoobri 2024. a määrus ja saata asi samale maakohtule kaebuse menetlusse võtmise otsustamiseks.
2.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määruse peale ei saa esitada määruskaebust Riigikohtule.
MENETLUSE KÄIK
1.A.L (avaldaja) esitas 19. juunil 2024 Pärnu Maakohtule kaebuse kohtutäitur Rannar Liitmaa (kohtutäitur) 10. juuni 2024. a otsusele täiteasjas nr 175/2024/1296. Kaebuse kohaselt esitab kohtutäitur korduvaid nõudeid, mille eeldused pole täitemenetluse seadustiku (TMS) § 21 järgi täidetud. Kohtutäitur ei mõista kompromissilepingu seaduslikku olemust. Avaldaja on korduvalt tõendanud vastastikuste kohtuste olemasolu. Sissenõudja, kes on lepingus hoopis ise võlgnik, valetab kohustuste puudumise kohta ja esitab pahatahtlikke ja alusetuid nõudeid. Avaldaja palus kohtul anda õiguslik hinnang kohtutäituri otsusele, mis on vajalik kohtutäiturite koja aukohtu jaoks.
2.Pärnu Maakohus jättis 9. juuli 2024. a määrusega kaebuse käiguta ja määras tähtaja korrektse kaebuse esitamiseks, mh asjaolude selgitamiseks ning kohtule selge nõude esitamiseks.
3.Avaldaja esitas 21. juulil 2024 täiendatud kaebuse.
2-24-9563 Maakohtu määrus ja põhjendused
4.Maakohus keeldus 14. oktoobri 2024. a määrusega kaebuse menetlusse võtmisest. Maakohus jättis menetluskulud, v.a tasutud riigilõiv 15 eurot, avaldaja kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu maakohus menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.
4.1.Maakohus viitas tsiviilkohtumenetluse seadusliku (TsMS) § 340 1 lg-le 2 ja § 371 lg 1 p-le 9 ning leidis, et avaldaja ei ole esitanud kohtule selgelt sõnastatud taotlust, mida kohtul oleks võimalik menetleda. Kaebuses on palutud kohtul anda õiguslik hinnang kohtutäituri otsusele, mis on vajalik kohtutäiturite koja aukohtu jaoks. Kohus on avaldajale selgitanud, et kohus ei anna selgitusi aukohtule, vaid saab täituri otsuse tühistada. Seega ei kõrvaldanud avaldaja 9. juuli 2024. a määruses nimetatud puudusi ning esitatud nõuded ei ole kohtu pädevuses.
4.2.Samuti räägib kaebuse esitaja menetlusdokumendis läbivalt hagist, kuid arusaamatuks jääb, kas soovitakse esitada kaebust kohtutäituri otsusele (mis on avaldus hagita menetluses) või hoopis sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi (selles on teine riigilõiv, teistsugused menetlusosalised ja ilmselt ka teine kohtualluvus).
4.3.Seega ei ole avaldaja kohtu esile toodud puuduseid tähtaegselt kõrvaldanud. Kohus on avaldajat hoiatanud, et kohtu määratud tähtpäevaks puuduste kõrvaldamata jätmise korral keeldub kohus kaebust menetlusse võtmast TsMS § 3401 lg 2 alusel. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
5.Avaldaja esitas määruskaebuse. Määruskaebuse kohaselt ei ole maakohus määruses põhjendanud, miks ta keeldub kohtutäituri otsusele õigusliku hinnangu andmisest. Maakohus viitas vaid aukohtu avaldusele, mida avaldaja parandatud kaebuses enam ei olnudki. Avaldaja esitas kaebuse kohtutäituri otsuse peale, mis on hagita asi, ning see nähtub ka kaebuse pealkirjast. Avaldaja hinnangul on ta kohtu viidatud puudused 21. juuli 2024. a kaebuse täiendusega kõrvaldanud.
6.Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel Tallinna Ringkonnakohtule läbivaatamiseks.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
7.Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja asi tuleb saata maakohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa kaebuse menetlusse võtmist otsustada ega seda ka sisuliselt lahendada. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
8.Siinsel juhul keeldus maakohus TsMS § 3401 lg 2 ja § 371 lg 1 p 9 alusel kaebuse menetlusse võtmisest põhjusel, et avaldaja ei esitanud, vaatamata kohtu määratud tähtajale, selgelt sõnastatud taotlust, mida kohtul oleks võimalik menetleda. Ringkonnakohus maakohtuga ei nõustu ja leiab, et vaidlustatud määruses toodud põhjendused ei õigusta kaebuse menetlusse võtmisest keeldumist.
9.Ringkonnakohtu hinnangul on avaldaja algse kaebuse ja selle täpsustuse sisust võimalik aru saada, et avaldaja on esitanud kaebuse kohtutäituri 10. juuni 2024. a otsuse peale, millega lahendati avaldaja kaebus kohtutäituri tegevuse peale seoses täitemenetluse alustamisega. Soovile seda otsust vaidlustada on kaebuses selgelt viidatud („A.L kaebab kohtutäitur Rannar 2 (3)
2-24-9563 Liitmaa täitedokument nr 175/2024/1296 kuupäev 10.06.2024 otsuse peale“) ning otsus on kaebusele (ja ka täiendatud kaebusele) lisatud. Avaldaja menetlusdokumentide põhjal on võimalik aru saada, et avaldaja arvates ei olnud täitemenetluse alustamise eeldused täidetud (avaldaja viitab mh täitemenetluse seadustiku (TMS) §-le 21). Kuigi avaldaja algses kaebuses esitatud nõude sõnastus „anda õiguslik hinnang kohtutäituri otsusele, mis on vajalik kohtutäiturite koja aukohtu lisaks“ ei ole korrektne, saab ka sellest järeldada, et avaldaja soovib, et kohus hindaks kohtutäituri otsuse õiguspärasust. Ka asjaolust, et avaldaja on menetlusdokumentides läbivalt viidanud hagile, ei saa teha avaldaja nõude sisu kohta teistsugust järeldust. Avaldaja on õigusteadmisteta isik ning talle ei saa ette heita õigusalase terminoloogia mitte tundmist.
10.Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et ehkki avaldaja menetlusdokumendid on raskesti jälgitavad ja tema taotlused kohtule on sõnastatud ebatäpselt, on tema nõue kaebuse põhjal piisavalt selge, et kaebust oleks võimalik menetleda. Muid kaebuse puudusi ei ole maakohus vaidlustatud määruse tegemise alusena välja toonud. Seejuures lahendatakse kaebust kohtutäituri otsuse peale TsMS § 475 lg 1 p 14 järgi hagita menetluses. TsMS § 5 lg 3 esimene lause näeb ette, et hagita asjas selgitab kohus ise üldjuhul välja asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid. Seega on kohtul hagita menetluses aktiivsem roll asja õigeks lahendamiseks kui hagimenetluses. Arvestades hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, on 19. juuni 2024. a kaebuses ja selle 21. juuli 2024. a täpsustuses toodu ringkonnakohtu hinnangul piisav selleks, et kaebus oleks võimalik menetlusse võtta.
11.Ringkonnakohus märgib, et TMS § 218 lg 1 esimese lause kohaselt võib kaebuse kohta tehtud kohtutäituri otsuse peale esitada maakohtule kaebuse otsuse kättetoimetamisest arvates kümne päeva jooksul. Arvestades, et kohtutäituri otsus, mida avaldaja vaidlustab, on kaebuse kohaselt tehtud 10. juunil 2024, on avaldaja 19. juunil 2024 kohtule esitatud kaebus tähtaegne. Kui jätta praegune kaebus menetlusse võtmata, siis ei oleks avaldajal enam võimalust uut kaebust TMS § 218 lg 1 esimeses lauses sätestatud ajalise piirangu tõttu esitada. Ka sel põhjusel on oluline, et kaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks oleksid kaalukad põhjused, mis esitatud kaebuse menetlemist ka tegelikult takistavad. Selliseid põhjuseid vaidlustatud määrusest ei nähtu.
12.Eelnevast tulenevalt ei olnud kaebuse menetlusse võtmisest keeldumine vaidlustatud määruses esitatud põhjendustel põhjendatud. Maakohtu määrus tuleb tühistada ja asi tuleb saata maakohtule kaebuse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.
13.Menetluskulude jaotuse määrab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohus.
14.TsMS § 150 lg 1 p 5 järgi on avaldajal õigus saada tagasi määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv. Sama paragrahvi 4. lõike kohaselt tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.
15.TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg-st 5 ei tulene edasikaebeõigust ringkonnakohtu määruse peale, millega kohus määruskaebuse rahuldab ja maakohtu määruse tühistab (vt ka TsMS II komm (2017), § 372, p 3.5.d). (allkirjastatud digitaalselt)
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.