XXX kaebus Tartu Vangla 02.10.2015 käskkirja nr 6-2/1384, 05.10.2015 käskkirja nr 6-2/1389, 06.10.2015 käskkirja nr 62/1394 ja 09.10.2015 käskkirja nr 6-2/1432 tühistamiseks
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Kaebuse esitaja – XXX; Vastustaja –Tartu Vangla
Resolutsioon
1.Jätta XXX kaebus rahuldamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
Edasikaebamise kord
Käesoleva kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul selle avalikult teatavakstegemisest arvates ehk hiljemalt 09.09.2016 (k.a). Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Vangla viienda üksuse inspektor-kontaktisik E. Kraav karistas oma 02.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1384 kinnipeetavat XXX Tartu Vangla direktori 11.02.2013 käskkirjaga nr 11/27 kinnitatud „Tartu Vangla kodukorra“ (edaspidi TVK) p 1.7.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks. Karistuse täitmisele pööramine otsustati edasi lükata kuueks kuuks tingimusel, et kinnipeetav ei pane katseajal toime uut distsipliinirikkumist. Rikkumine seisnes selles, et XXX kasutas 02.09.2015 kambris nr 3100 teiste isikutega suhtlemisel solvavaid väljendeid.
2.Tartu Vangla viienda üksuse inspektor-kontaktisik R. Adari karistas oma 05.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1389 kinnipeetavat XXX TVK p 1.6.3 rikkumise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega viieks ööpäevaks. Rikkumine seisnes selles, et XXX kasutas 05.09.2015 teiste isikutega suhtlemisel ebaviisakaid väljendeid.
3.Tartu Vangla viienda üksuse inspektor-kontaktisik R. Adari karistas oma 06.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1394 kinnipeetavat XXX TVK p 1.7.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras isikliku veekeedukannu kasutamise keelamisega kolmekümneks päevaks. Rikkumine seisnes selles, et XXX kasutas 06.09.2015 teiste isikutega suhtlemisel solvavaid väljendeid.
4.Tartu Vangla viienda üksuse inspektor-kontaktisik E. Kraav karistas oma 09.10.2015 käskkirjaga nr 6-2/1432 kinnipeetavat XXX TVK punkti 1.7.1 rikkumise eest distsiplinaarkorras kartserisse paigutamisega üheks ööpäevaks. Rikkumine seisnes selles, et XXX kasutas 09.09.2015 kambris nr 1004 teiste isikutega suhtlemisel ebatsensuurseid väljendeid.
5.XXX esitas 04.11.2015 eespool nimetatud käskkirjade peale vaide (reg nr 1-11/849-1) ja soovis, et nimetatud käskkirjad tunnistataks kehtetuks, sest rikutud on tema kaitseõigust - talle ei võimaldatud kaitsjat. Viienda üksuse juht M. Juur jättis oma 04.12.2015 vaideotsusega nr 111/849-2 XXX vaide rahuldamata.
6.04.01.2016 esitas XXX Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla 02.10.2015 käskkirja nr 62/1384, 05.10.2015 käskkirja nr 6-2/1389, 06.10.2015 käskkirja nr 6-2/1394 ja 09.10.2015 käskkirja nr 6-2/1432 tühistamiseks. Tartu Halduskohus 11.02.2016 kohtumäärusega jättis kaebuse käiguta ning andis kaebajale kaebuse puuduste kõrvaldamiseks 15-päevase tähtaja alates määruse kättesaamisest. 25.02.2016 esitas kaebaja Tartu Halduskohtule puuduste kõrvaldamise avalduse, milles märgib, et nõustub kohtu tõlgendusega kaebuse esemeks olevate käskkirjade küsimuses. Samuti teatas kaebaja, et riigilõiv on tasutud Martin Vaheri poolt vastavalt esitatud rekvisiitidele.
7.01.03.2015 võttis Tartu Halduskohus määrusega XXX kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud. 31.03.2016 saabus kohtusse Tartu Vangla vastus kaebusele.
8.06.06.2016 määrusega otsustas kohus asja läbi vaadata kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele võimaluse esitada täiendavaid taotlusi ja seisukohti. 20.06.2016 saabus kohtule kaebaja täiendav seisukoht. 01.07.2016 saabus kohtule vastustaja täiendav seisukoht.
KAEBAJA VÄITED
7.Kaebaja väidab, et kuna tema poolt vaidlustatud distsiplinaarmenetluste käigus ei võimaldatud temale vaatamata vastavasisulise taotluse esitamisel kaitsjat, st temale ei tagatud kriminaalõiguslikke garantiisid, siis on kogu menetlus kui tervik vastuolus õiglase õigusmõistmise põhimõtetele, mis toob iseenesest kaasa käskkirjade tühistamise. Kaebaja vaidlustatavatele käskkirjadele ühtegi sisulist vastuväidet ei esita, pidades oma õigusi rikkuvaks pelgalt seda, et temale ei võimaldatud menetluse käigus kaitsjat.
VASTUSTAJA VASTUVÄITED
8.Vastustaja ei nõustu kaebusega ja vaidleb sellele vastu. Vastustaja vastuväidete kohaselt peab isik, kui ta soovib saada riigi õigusabi, esitama selleks taotluse riigi õigusabi seaduse (edaspidi RÕS) kohaselt, kuid kaebaja seda ei teinud.
Vastustaja hinnangul on distsiplinaarmenetluste käigus XXX antud piisav võimalus oma õiguste kaitseks. Vastustaja leiab, et XXX näol ei ole tegemist isikuga, kes vajaks oma õiguste täiendavaks kaitseks vangla poolt otsitud ja palgatud esindaja abi. Vastustaja vastuse lisas 1 on kohtule edastatud XXX hiljutine pöördumine vangla poole (nr1-11/64-1), milles XXX vaidlustab enda majandustööle määramise käskkirja. Pöördumise kolmandal leheküljel on XXX selgelt välja toonud, et ta omab mitut erinevat kvalifikatsiooni ja ta on nendel aladel pädev. Ühe kvalifikatsioonina toob XXX välja ka juriidilise assistendi kvalifikatsiooni. Vastustaja vastuses lisas 2 on kohtule edastatud ka advokaadibüroo Mercatoria juhatuse liikme Robert Sarve kinnituskiri, kus ta kinnitab, et XXX teadmised ja oskused vastavad juriidilise assistendi kvalifikatsioonile. Tartu Vangla märgib täiendavalt, et XXX kaitseb vanglas mitmete teiste kinnipeetavate õigusi, esitades nende eest pöördumisi nii vanglale, kohtule kui ka õiguskantslerile. Tartu Vangla hinnangul ei vaja XXX sugune kinnipeetav, kes omab enda hinnangul juriidilise assistendi kvalifikatsiooni ning kes peab ennast piisavalt pädevaks ka teiste kinnipeetavate esindamiseks, täiendavat juriidilist abi esindaja näol. Selline vajadus ei nähtu vanglale ka XXX poolt nii vaides kui kohtukaebuses kirjutatust, kus kaebaja on viidanud erinevatele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ning teinud nende pinnalt argumenteeritud järeldusi.
KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS
9.Asja materjalidest nähtuvalt määrati kaebajale suhtlemiseeskirjade rikkumise eest vastavalt – kartserisse paigutamine 5 ööpäevaks, kartserisse paigutamine 7 ööpäevaks 6-kuulise katseajaga ja kartserisse paigutamine 1 ööpäevaks. Kaebaja arvates on arest oma olemuselt kriminaalõiguslik ja seega tuleks kaebajale tagada kriminaalõiguslikud garantiid, st vastustaja pidi talle tagama kaitsja alates esimestest menetlustoimingutest. Kohus selliste väidetega nõustuda ei saa.
10.Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 13 lg 1 kohaselt on menetlusosalisel õigus kasutada haldusmenetluses esindajat. Esindaja võib esindada menetlusosalist kõigis menetlustoimingutes, mida seadusest tulenevalt ei pea menetlusosaline tegema isiklikult. Kaitsja osavõtt menetlusest on ette nähtud kriminaalmenetluse, mitte aga haldusmenetluse raames. Kuigi HMS § 13 lg 1 kohaselt on isikul õigus kasutada esindajat, ei nõustu kohus kaebaja seisukohaga, et vangla oleks pidanud esindaja osavõtu distsiplinaarmenetlusest tagama omal algatusel. Kui kaebaja soovis distsiplinaarmenetluse käigus esindaja abi kasutada, siis oli tal selleks õigus olemas.
11.Kohus märgib, et RÕS reguleerimisalaks on näha ette riigi poolt tagatava õigusabi liigid ning sellise õigusabi saamise tingimused ja kord. RÕS § 2 kohaselt on seaduse eesmärk tagada kõigile isikutele asjatundlik ja usaldusväärne õigusteenuse õigeaegne ja piisav kättesaadavus. RÕS § 4 lg 2 kohaselt antakse käesoleva seaduse alusel riigi õigusabi füüsilisele isikule seoses menetlusega Eesti Kohtus või haldusorganis. RÕS § 4 lg 3 p 6 kohaselt on riigi õigusabiliigiks ka isiku esindamine haldusmenetluses. RÕS § 5 lg 1 kohaselt osutab riigi õigusabi advokaat advokatuuriseaduse alusel, arvestades käesoleva seaduse erisusi. RÕS § 6 lg 1 kohaselt võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest.
RÕS § 9 näeb ette, et riigi õigusabi andmine otsustatakse isiku taotluse alusel ja § 10 lg 1 kohaselt tuleb taotlus riigi õigusabi saamiseks esitada kohtule, kelle pädevuses oleks asja menetleda. Samas RÕS § 11 sätestab juhud, millal ei pea isik kaitsja saamiseks taotlust esitama. Kuna nimetatud normis ei ole ette nähtud, et haldusmenetluses, ka sellises millel on kaebaja väitel kriminaalõiguslik iseloom, ei pea menetlusosaline esindaja (kaitsja) saamiseks taotlust esitama, siis juhul, kui isik seda ikkagi soovib, peab ta esitama selleks taotluse RÕS-s sätestatud nõuete kohaselt. Seega RÕS § 4 lg 3 p 6, § 6 lg 1 ja § 10 lg 3 alusel oli võimalik maakohtult taotleda riigiõigusabi enda esindamiseks distsiplinaarmenetluses, kuid seda kaebaja kohtule teadaolevalt ei teinud.
12.Asja materjalidest nähtuvalt on kõigi distsiplinaarmenetluste käigus antud kohtu hinnangul kaebajale piisav võimalus oma õiguste kaitseks. Kohus nõustub vastustajaga selles, et kaebaja näol ei ole tegemist isikuga, kes vajaks oma õiguste täiendavaks kaitseks vangla poolt otsitud ja palgatud esindaja abi. Vastustaja edastas koos vastusega kohtule kaebaja hiljutise pöördumise Tartu Vangla poole (tl 54-58), milles kaebaja vaidlustab enda majandustööle määramise käskkirja. Pöördumise kolmandal leheküljel on XXX selgelt välja toonud, et ta omab mitut erinevat kvalifikatsiooni ja ta on nendel aladel pädev. Ühe kvalifikatsioonina toob XXX välja ka juriidilise assistendi kvalifikatsiooni. Vastustaja edastas kohtule ka advokaadibüroo Mercatoria juhatuse liikme Robert Sarve kinnituskirja (tl 60), kus ta kinnitab, et XXX teadmised ja oskused vastavad juriidilise assistendi kvalifikatsioonile. Vastustaja lisab, et kaebaja kaitseb vanglas mitmete teiste kinnipeetavate õigusi, esitades nende eest pöördumisi nii vanglale, kohtule kui ka õiguskantslerile. Kohus nõustub vastustaja hinnanguga, et XXX sugune kinnipeetav, kes omab enda hinnangul juriidilise assistendi kvalifikatsiooni ning kes peab ennast piisavalt pädevaks ka teiste kinnipeetavate esindamiseks, ei vaja täiendavat juriidilist abi esindaja näol. Selline vajadus ei nähtu kohtule ka kaebaja poolt nii vaides kui kohtukaebustes (2016. aastal esitatud Tartu Halduskohtule 11 kaebust) kirjutatust, kus kaebaja on viidanud erinevatele Euroopa Inimõiguste Kohtu lahenditele ning teinud nende pinnalt argumenteeritud järeldusi.
13.Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, kõik vaidlustatud käskkirjad on õiguspärased, antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalsed, kaalutlusvigadeta ning vastavad vorminõuetele, seega puudub alus Tartu Vangla 02.10.2015 käskkirja nr 6-2/1384, 05.10.2015 käskkirja nr 6-2/1389, 06.10.2015 käskkirja nr 6-2/1394 ja 09.10.2015 käskkirja nr 6-2/1432 tühistamiseks, järelikult jätab kohus XXX kaebuse rahuldamata.
14.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.