Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi, Tiina Pappel 02.08.2016, Tartu 3-15-3143 Andrei Talõzini kaebus Viru Vangla ja Viru Ringkonnaprokuratuuri tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemiseks Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määrus Andrei Talõzini määruskaebus Kirjalik menetlus Määruskaebuse esitaja Andrei Talõzin
RESOLUTSIOON
Jätta Andrei Talõzini määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määrus resolutsiooni p 2 osas muutmata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Tartu Halduskohtusse saabus 16.12.2015 A. Talõzini kaebus ja 28.12.2015 kaebuse täiendus, milles ta palus tuvastada õigusvastasus järgmistes toimingutes ja haldusaktides: 30.01.2014 jalutuskäigu mittevõimaldamine; 30.01.2014 füüsilise vägivalla kasutamine; 30.01.2014 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine; Viru Vangla tegevusetus kaebaja suhtes kasutatud vägivalla asjaolude väljaselgitamisel; Viru Vangla 31.01.2014. a käskkiri nr 6.1-/176-KP; Viru Vangla 27.02.2014. a käskkiri nr 6.-3/295-D; Viru Vangla 07.03.2014. a vaideotsus nr 6-12/33-2 ja 6-12/41-2; Viru Vangla 26.05.2014. a otsus nr 6-16/87-2; Viru Vangla 17.11.2015. a otsus nr 616/131-2; Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a teatis nr VRP-7/14/66; Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a vastus nr VRP-7/15/642 ja 16.12.2015. a vastus nr VRP-7/15/665. Kaebaja põhjendused: 30.01.2014 jalutuskäigule liikudes tervitas kaebaja kõvahäälselt teisi kinnipeetavaid, mispeale viisid valvurid ta jõudu kasutades kambrisse tagasi, tõukasid põrandale ja lõid kuklasse, põrandale surudes tekitati talle peahaav. Samal päeval kasutati tema suhtes käeraudasid ja ta paigutati lukustatud kambrisse. Viru Vangla kohaldas
31.01.2014. a (käskkirja päises ekslikult märgitud dokumendi koostamise aastaks 2013) käskkirjaga nr 6.-1/176-KP kaebaja suhtes alates 31.01.2014 täiendavaid julgeolekuabinõusid (vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramine, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamine, ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine). Viru Ringkonnaprokuratuur keeldus 13.02.2014. a teatisega nr VRP7/14/66 kaebaja avalduse alusel Viru Vangla valvurite suhtes kriminaalmenetluse alustamisest. Viru Vangla karistas 27.02.2014. a käskkirjaga nr 6.-3/295-D kaebajat lisatoitlustamise õiguse keelamisega, kuna ta ei allunud 30.01.2014 valvuri suulistele korraldustele. Viru Vangla jättis 07.03.2014. a vaideotsusega nr 6-12/332 ja 6-12/41-2 rahuldamata kaebaja vaide vangla 31.01.2014. a käskkirja kehtetuks tunnistamiseks. Viru Vangla jättis 26.05.2014. a otsusega nr 6-16/87-2 rahuldamata kaebaja taotluse kahju hüvitamiseks seoses füüsilise jõu kasutamisega tema vastu. Kaebaja esitas 08.06.2014 Tartu Halduskohtule kaebuse temale tekitatud kahju hüvitamiseks, mille kohus tagastas 20.07.2015. a määrusega haldusasjas nr 3-14-51110. Viru Vangla tagastas 17.11.2015. a otsusega nr 616/131-2 läbivaatamatult kaebaja 22.09.2015. a kahju hüvitamise taotluse osas, mis puudutas tema suhtes 30.01.2014 füüsilise jõu kasutamist ning ülejäänud osas (täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine, lisatoitlustamise keelamine, jalutuskäigust ilmajätmine) jättis taotluse rahuldamata. Seoses kriminaalmenetluse mittealustamisega esitas ta Viru Ringkonnaprokuratuurile 2 pöördumist, mis jäeti rahuldamata, millega on rikutud PS §-s 44 sätestatud õigust. A. Talõzin taotles riigi õigusabi. Ta esitas tuvastamiskaebuse, kuna hetkel ei leidu tema õiguste kaitseks tõhusamaid vahendeid ning ta soovib tulevikus esitada hüvitamiskaebuse, mis ei saa olla ilmselgelt perspektiivitu, sest tema suhtes kasutati füüsilist vägivalda ning selle uurimine oli puudulik.
2.Tartu Halduskohus jättis 19.01.2016. a määrusega kaebaja riigi õigusabi taotluse rahuldamata (resolutsiooni p 1) ning kaebuse käiguta ja andis kaebajale 5 päeva määruse kättetoimetamisest alates kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. Kohus selgitas, et kuna Viru Vangla on kaebaja taotlust käsitanud kahju hüvitamise taotlusena, siis on kaebajal võimalik selles osas, milles vangla jättis kahjunõude rahuldamata, muuta kohtule esitatud kaebust ja esitada tuvastamisnõuete asemel hüvitamisnõuded. Lisaks märkis kohus, et kui kaebaja soovib kaebust muuta ja esitada kohtule hüvitamisnõuded, tuleb tal hüviamisnõudeid täpsustada ning vajadusel juurde tasuda riigilõivu. Lisaks tuli kaebajal kohtule esitada Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a vastused.
3.Tartu Halduskohtusse saabus 27.01.2016 A. Talõzini täiendav seisukoht, milles ta märkis vastuseks halduskohtu 19.01.2016. a määrusele, et tal puuduvad õigusalased teadmised, mistõttu ei ole tal võimalik vastata kohtu küsimustele. Samuti väitis kaebaja, et tal ei ole võimalik esitada kohtule nõutud dokumentidest koopiaid, kuna seoses vangistusega on koopiate tegemine piiratud.
4.Tartu Halduskohus tagastas 26.04.2016. a määrusega A. Talõzini kaebuse järgnevate toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas (resolutsiooni p 2): 30.01.2014 kaebajale jalutuskäigu mittevõimaldamine; Viru Vangla 07.03.2014. a vaideotsus nr 6-12/33-2 ja 612/41-2; Viru Vangla 26.05.2014. a otsus nr 6-16/87-2; Viru Vangla 17.11.2015. a otsus nr 6-16/131-2; Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a teatis nr VRP7/14/66; Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a vastus nr VRP-7/15/642 ja 16.12.2015. a vastus nr VRP-7/15/665. Sama määrusega võttis kohus kaebuse menetlusse
järgnevate toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas (resolutsiooni p 3): 30.01.2014 kaebaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamine; 30.01.2014 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine; Viru Vangla 31.01.2014. a käskkiri nr 6.1/176KP ja Viru Vangla 27.02.2014. a käskkiri nr 6.-3/295-D. Määruse põhjendused: 1) Kuna Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a teatise üle vaidluse lahendamiseks näeb kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ette teistsuguse menetluskorra, ei ole selle lahendamine halduskohtu pädevuses, mistõttu kuulub kaebus 13.02.2014. a teatise õigusvastasuse kindlakstegemise nõude osas halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 alusel tagastamisele. 2) Kuna kaebaja ei ole selgelt väljendanud, et ta soovib hüvitamisnõudeid esitada, lähtus kohus algsest kaebusest, milles kaebaja on kohtusse pöördunud tuvastamisnõuetega. Kuna Viru Vangla 31.01.2014. a ja 27.02.2014. a käskkirjade õiguspärasuse hindamisel tuleb kontrollida, kas vastustaja on käskkirjade andmise menetlustes kõik olulised asjaolud välja selgitanud, siis on vangla tegevusetuse õigusvastasuse kindlakstegemise nõue hõlmatud nimetatud käskkirjade õigusvastasuse kindlakstegemise nõuetega. 3) Kaebaja tuvastamisnõuded on esitatud hilisema kahjunõude esitamise eesmärgil. Tuvastamisnõude teha kindlaks kaebajale 30.01.2014 jalutuskäigu mittevõimaldamise õigusvastasus - esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust, sest hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. Mõeldav ei ole, et kaebajale võis jalutuskäigu ärajäämise tagajärjel tekkida varalist kahju. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebajale võis tekkida tunniajalise jalutuskäigu ärajäämisest mittevaralist kahju, mis kuuluks riigivastutuse seaduse (RVastS) alusel hüvitamisele. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus vastava tuvastamisnõude esitamiseks, kuulub kaebus selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. 4) Eluliselt ei ole usutav, et Viru Vangla 07.03.2014. a vaideotsuse tegemine võis kaebajale põhjustada kahju. Pigem ilmneb kaebusest, et kaebaja on vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemist taotlenud selleks, et saavutada praeguses kohtumenetluses vaide esemeks olnud vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemine ja tulevikus sellega tekitatud kahju hüvitamine. Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja taotleda vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemist. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus nõuda 07.03.2014. a vaideotsuse õigusvastasuse kindlakstegemist, kuulub kaebus vastava nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. 5) Eluliselt ei ole usutav, et vangla võis 26.05.2014. a ja 17.11.2015. a otsustega tekitada kaebajale kahju, mis kuuluks RVastS-i alusel hüvitamisele. Pigem ilmneb kaebusest, et kaebaja on nende otsuste õigusvastasuse kindlakstegemist taotlenud selleks, et saavutada praeguses kohtumenetluses otsustes käsitletud vangla toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemine ning tulevikus nendega tekitatud kahju hüvitamine. Selle eesmärgi saavutamiseks ei ole vaja taotleda kõnealuste otsuste õigusvastasuse kindlakstegemist. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus nõuda 26.05.2014. a ja 17.11.2015. a otsuste õigusvastasuse kindlakstegemist, kuulub kaebus vastavate nõuete osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele. 6) Tuvastamisnõude - teha kindlaks Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a vastuste õigusvastasus - esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust, sest hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja teabenõuded ei olnud dokumendid, mille koopiate väljastamisest keeldumine oleks välistanud kaebaja võimaluse Euroopa Inimõiguste Kohtusse (EIK) pöördumiseks. Seega ei saanud Viru Ringkonnaprokuratuuri keeldumised tekitada kaebajale kahju, mis seonduks EIK
pöördumise võimaluse kaotamisega. Samuti ei ole eluliselt usutav, et kaebajale võis tekkida muud varalist või mittevaralist kahju, mis kuuluks RVastS-i alusel hüvitamisele. Kuna kaebajal puudub ilmselgelt õigus vastava tuvastamisnõude esitamiseks, kuulub kaebus selle nõude osas HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel tagastamisele.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
5.A. Talõzin esitas 02.05.2016 määruskaebuse, mille kohaselt ei ole ta nõus kaebuse tagastamisega. Kaebaja selgitab, et vastavalt vangistusseadusele (VangS) on igal kinnipeetaval õigus vähemalt 1-tunnisele jalutuskäigule päevas, kuid sellest õigusest ilmajätmisega rikutakse PS-st ja Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) § 14 ja § 17. Kaebaja märgib, et haldusaktide nr 612/33-2, 6-12/41-2, 6-16/87-2 ja 6-16/131-2 osas, kui vangla tegevused 30.01.2014 intsidendi ajal tunnistatakse ebaseaduslikuks, siis eelnimetatud vangla otsused muutuvad ebaseaduslikuks ja kuuluvad tühistamisele, mistõttu tuleb need jätta protsessi. Kaebaja selgitab, et ta ei vaidlustanud Viru Ringkonnaprokuratuuri otsust, kuna oskab eesti keelt halvasti ja ta mõistis 13.02.2014. a otsusest ainult seda, et ta sai keeldumise, kuid ta ei teadnud, kuidas seda edasi vaidlustada.
6.Tartu Halduskohus jättis 11.05.2016. a määrusega A. Talõzini määruskaebuse käiguta ja andis kaebajale 5 päeva alates määruse kättetoimetamisest riigilõivu 15 eurot tasumiseks või menetlusabi taotluse esitamiseks ja määruskaebuse täpsustamiseks. Kohus märkis, et A. Talõzin ei ole põhjendanud, miks on kaebus Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a vastuste õigusvastasuse tuvastamise nõude osas õigusvastaselt tagastatud.
7.A. Talõzin esitas 17.05.2016 puuduste kõrvaldamise avalduse, milles ta palub end riigilõivu tasumisest vabastada ning ta ei nõustu sellega, et Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a vastuseid ei võetud läbivaatamisele, sest ta ei esitanud kohtule nimetatud dokumenti. Kaebaja selgitab, et palus vangla töötajal teha dokumendist koopia, kuid seda ei tehtud määratud kuupäevaks, mida ta on kohtule ka selgitanud ning ta esitas dokumendid võimaluse tekkimisel. Kaebaja palub võtta 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a vastused läbivaatamisele ja tunnistada ebaseaduslikeks.
8.Tartu Halduskohus keeldus 16.06.2016. a määrusega asja materjalide juurde võtmast Viru Ringkonnaprokuratuuri 09.12.2015. a ja 16.12.2015. a vastuseid; vabastas kaebaja riigilõivu tasumise kohustusest määruskaebuse esitamisel; võttis Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määruse resolutsiooni p 2 peale esitatud määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
9.Ringkonnakohus leiab, et A. Talõzini määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.
10.Ringkonnakohus nõustub Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määruse seisukohtadega seonduvalt resolutsiooni p-s 2 märgituga ega pea vajalikuks neid korrata (HKMS § 203 lg 1 ja § 201 lg 4). Asjaolu, et kaebaja ei nõustu
halduskohtu põhjendustega, ei ole määruse tühistamise aluseks. Ükski määruskaebuses esitatud väidetest ei anna alust määruskaebuse rahuldamiseks. Vastuseks määruskaebuses väidetule märgib ringkonnakohus järgmist.
11.Kaebaja arvates on kohtule arusaamatu, milline kahju talle tekitati 1-tunnisest jalutuskäigust ilmajätmisega. Kaebaja jätab ringkonnakohtu hinnangul tähelepanuta, et ta on esitanud halduskohtule tuvastamisnõuded, millisel juhul on kohus põhjendatult asunud hindama hilisema kahjunõude perspektiivikust. Ringkonnakohus selgitab, et tuvastamiskaebuse lubatavuse eeldused on sätestatud HKMS § 45 lg-s 2, millise sätte 1. lause kohaselt võib tuvastamiskaebuse esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Sama sätte 2. ja 3. lause võimaldavad isikul esitada tuvastamiskaebust kahju hüvitamise nõude kavatsuse korral tingimusel, et hüvitamisnõue ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Seega juhul, kui puudub haldusakt või toiming, mis rikuks isiku õigusi, puudub viimasel tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. Kohtupraktika kohaselt on põhjendatud huvina aktsepteeritud huvi vältida haldusorgani jätkuvat või korduvat õigusvastast tegevust isiku suhtes. Põhjendatud huvi peab ära näitama sellele tuginev menetlusosaline ise ning kohus ei saa ega tohi hakata kaebaja eest põhjendatud huvi välja mõtlema. Seega on kohtupraktikas sedastatud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Eelnevat arvestades leiab ringkonnakohus, et halduskohus on asunud vaidlustatud määruse p-s 10 põhjendatult seisukohale, et selle tuvastamisnõude esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust, sest hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Seega on eelnimetatud osas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel õiguspärane.
12.Seonduvalt kaebaja väidetega 07.03.2014. a vaideotsuse nr 6-12/33-2 ja 612/41-2 ning 26.05.2014. a otsuse nr 6-16/87-2 ja 17.11.2015. a otsuse nr 616/1312 menetlusse jätmise vajalikkuse kohta, nõustub ringkonnakohus vaidlustatud halduskohtu määruse p-des 11 ja 12 märgituga. Kuna kaebaja on praeguses asjas taotlenud vaide esemeks olnud vangla tegevuse õigusvastasuse kindlakstegemist ning 26.05.2014. a ja 17.11.2015 a otsustes käsitletud vangla toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemist, ning arvestades ka halduskohtu poolt menetlusse võetud tuvastamisnõudeid, on eelnimetatud haldusaktide osas kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel põhjendatud.
13.Kaebaja märgib, et ta ei vaidlustanud Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a otsust, kuna ta mõistis üksnes, et sai keeldumise ega teadnud, kuidas edasi vaidlustada. Halduskohus on nimetatud nõude osas tagastanud kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel, mis näeb ette, et kohus tagastab kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. Viru Ringkonnaprokuratuuri 13.02.2014. a teatise (tl 71-72p) vaidlustamiseks näeb KrMS § 207 ette kaebuse esitamise Riigiprokuratuurile, millele on ka nimetatud teatises viidatud. Seega on halduskohus nimetatud nõude osas kaebuse õiguspäraselt tagastanud HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel.
14.Kaebaja väitel ei nõustu ta Viru Ringkonnaprokuratuuri 09. ja 16.12.2015. a vastuste läbivaatamisele mittevõtmisega sellel põhjusel, et ta ei esitanud kohtule nimetatud dokumenti. Nähtuvalt halduskohtu vaidlustatud määruse p-s 13 märgitust ei ole kohus eelnimetatud osas kaebust tagastanud põhjusel, et kohtule on esitamata vastavad dokumendid, vaid põhjusel, et selles osas tuvastamisnõude esitamiseks ei ole kaebajal kaebeõigust, sest hilisem kahjunõue on ilmselgelt perspektiivitu. Eeltoodut ei ole kaebaja enda määruskaebuses sisuliselt vaidlustanud. Nimetatud osas on kaebuse tagastamine HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel igati õiguspärane.
15.Eeltoodut arvestades jätab ringkonnakohus A. Talõzini määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määruse resolutsiooni p 2 osas muutmata.
/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Lokk
/allkirjastatud digitaalselt/ Agu Timmi
/allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.