Andrei Talõzini kaebus Viru Vangla vastu 30.01.2014 kaebaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamise ja täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise ning Viru Vangla 31.01.2014. a käskkirja nr 6.-1/176-KP ja 27.02.2014. a käskkirja nr 6.-3/295-D õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes
Menetluse alus ringkonnakohtus
Andrei Talõžini apellatsioonkaebus
Menetlusosalised
Kaebaja/apellant Andrei Talõžin Vastustaja Viru Vangla
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsus ja jätta kaebus läbi vaatamata.
2.Jätta kaebaja menetluskulud kaebaja kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Kaebaja esitas 14.12.2015 Tartu Halduskohtule hiljem täiendatud kaebuse (tl 1-5, 11-11p, 28). Kaebaja nõuded lähtusid 30.01.2014 aset leidnud sündmusest. Kaebaja sõnul tervitas ta sel päeval jalutuskäigule liikudes kõvahäälselt teisi kinnipeetavaid. Seepeale viisid valvurid kaebaja jõudu kasutades kambrisse tagasi, tõukasid ta põrandale ja lõid talle kuklasse. Põrandale surudes tekitati kaebajale peahaav. Samal päeval kohaldas Viru Vangla kaebaja suhtes ilma käskkirjata täiendavaid julgeolekuabinõusid, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja käeraudade kasutamist. Viru Vangla kohaldas alates 31.01.2014 kaebaja suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid käskkirja nr 6.-1/176-KP alusel ja määras 27.02.2014. a käskkirjaga nr 6.-3/295-D kaebajale distsiplinaarkaristuse. Tuvastamiskaebuse esitamist põhjendas kaebaja sellega, et tõhusamad vahendid tema õiguste kaitseks puuduvad ja ta soovib tulevikus esitada kahju hüvitamise nõude.
2.Tartu Halduskohus võttis 26.04.2016. a määrusega (tl 58-60) kaebuse menetlusse alljärgnevate toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemise nõudes:
1) 30.01.2014 kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamine; 2) 30.01.2014 kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine (kaebaja väitis, et 30.01.2014 kohaldati tema suhtes käeraudu ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist); 3) Viru Vangla 31.01.2014. a käskkiri nr 6.-1/176-KP, millega kohaldati kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ning iga kord enne kambrisse sisenemist läbi toiduluugi ohjeldusmeetmena käeraudade pealepanemist; 4) Viru Vangla 27.02.2014. a käskkiri nr 6.-3/295-D, millega karistati kaebajat vangistusseaduse (VangS) § 67 p 1 alusel lisatoitlustamise õiguse keelamisega kaheks kuuks selle eest, et 30.01.2014 ei allunud ta jalutama minnes korraldustele lõpetada suhtlemine teistega ja minna tagasi kambrisse. Halduskohus leidis, et nimetatud nõuete puhul ei saa hilisemaid kahjunõudeid ilmselgelt perspektiivituks pidada.
3.Viru Vangla palus kaebusele 25.05.2016 esitatud vastuses (tl 97-98) jätta kaebus läbi vaatamata kaebaja suhtes jõu kasutamise ja distsiplinaarkäskkirja osas, ülejäänud osas palus vastustaja jätta kaebuse rahuldamata.
4.Tartu Halduskohus jättis 28.11.2016. a otsusega (tl 154-158) vastustaja taotluse kaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata (resolutsiooni p 1), jättis kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 2) ja poolte menetluskulud nende endi kanda (resolutsiooni p 3). MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
5.Kaebaja esitas Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsuse peale hiljem täiendatud apellatsioonkaebuse (tl 166, 172), milles palub halduskohtu otsuse tühistada osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata ja teha uus otsus, millega kaebus rahuldatakse. Kaebaja leiab, et halduskohus vaatas tõendeid läbi ühepoolselt ning kaebaja esitatut tõlgendati valesti. Kohtuotsus tugineb vanglaametnike selgituste jäägitul usaldamisel. Kaebaja ei ole sellega nõus. Kaebaja märgib, et tugineb apellatsioonkaebuses varem esitatud seisukohtadele.
6.Viru Vangla palus apellatsioonkaebusele esitatud vastuses (tl 183-183p) jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Halduskohus võttis tuvastamiskaebuse menetlusse kui võimalikku tulevast kahjunõuet ettevalmistava kaebuse. Kaebuse alusel olev intsident toimus 30.01.2014, so rohkem kui kolm aastat tagasi. Vastustaja on seisukohal, et kahjunõude esitamise tähtaeg riigivastutuse seaduse (RVastS) § 17 lg 3 järgi on nüüdseks igal juhul möödunud, mistõttu ei saaks kaebust isegi juhul, kui hüpoteetiliselt eeldada selle rahuldamist, olla kaebaja õiguste kaitseks vajalik. Vastustaja palub kaaluda menetluse lõpetamist.
7.Kaebaja esitas Viru Vangla vastusele vastuse (tl 193), milles väitis, et ta ei ole nõus sellega, et halduskohus ei võtnud menetlusse küsimust, et kaebajat ei lastud 30.01.2014 jalutuskäigule. Kaebaja palub võtta see küsimus menetlusse. Kaebaja ei ole nõus sellega, et kaebuse rahuldamata jätmise korral on ta kahjunõude esitamise tähtaja nagunii mööda lastud. Kaebaja märgib, et esitas kahju hüvitamise nõude 2014 ja 2015, aga finantsraskuste tõttu ei saanud ta tasuda riigilõivu, nagu kirjutas ka haldusasjas nr 3-14-51110. Ka käesolevas menetluse käigus osutas määruskaebuse esitaja soovile esitada kahju hüvitamise taotlus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 28.11.2016. a otsus tuleb tühistada ja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
9.Ringkonnakohus käsitleb 30.01.2014 väidetavalt aset leidnud füüsilise jõu kasutamise õigusvastasuse tuvastamise nõuet (I), kaebaja 30.01.2014 jalutuskäigule mittelubamise õigusvastasuse tuvastamise nõuet (II), täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise, Viru Vangla 31.01.2014. a käskkirja nr 6.-1/175-KP ja Viru Vangla 27.02.2014. a käskkirja nr 6.-3/295-D õigusvastasuse tuvastamise nõuet (III) ning lahendab lõpuks apellatsioonkaebuse ja menetluskulude küsimuse (IV). I
10.Kaebaja vaidlustab apellatsioonkaebuses halduskohtu otsust osas, millega halduskohus jättis kaebuse rahuldamata. Esmalt käsitleb ringkonnakohus 30.01.2014 kaebaja suhtes füüsilise jõu kasutamise õigusvastasuse kindlakstegemise nõuet.
11.HKMS § 45 lg 2 sätestab, et tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Tartu Halduskohtu 26.04.2016. a määruse p-st 14 (tl 60) nähtub, et halduskohus võttis kaebuse menetlusse tuvastamiskaebusena hilisema kahjunõude hüvitamise eesmärgil. Nimelt leidis halduskohus, et tuvastamisnõuded on lubatavad, kuna nende nõuete puhul ei saa hilisemaid kahjunõudeid ilmselgelt perspektiivituks pidada.
12.Kaebaja esitas 02.04.2014 Viru Vanglale kahju hüvitamise taotluse seoses tema suhtes füüsilise jõu kasutamisega 30.01.2014. Viru Vangla jättis 26.05.2014. a vastusega nr 6-16/87-2 kahju hüvitamise taotluse rahuldamata (tl 69-70). Olukorras, kus kaebaja läbis enne halduskohtusse pöördumist kahjunõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korra, pidi ta halduskohtusse pöörduma HKMS § 47 lg-s 2 sätestatud 30-päevase tähtaja jooksul. Asja materjalidest nähtuvalt pöördus kaebaja tähtaegselt kahju hüvitamise nõudega halduskohtusse (haldusasi nr 3-14-51110). Kohtute infosüsteemist nähtub, et Tartu Halduskohus registreeris 10.06.2014 kaebaja esitatud kaebuse, milles kaebaja palus muuhulgas talle 30.01.2014 füüsilise jõu kasutamisega tekitatud kahju hüvitamist (haldusasi nr 3-14-51110). Kuna kaebaja haldusasjas nr 3-14-51110 riigilõivu ei tasunud, tagastas Tartu Halduskohus 20.07.2015. a määrusega kaebaja kaebuse. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse, kui selleks on olemas alus ja kõik seadusest tulenevad tingimused on täidetud. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. Ringkonnakohus selgitab, et see ei tähenda seda, et kaebaja võib endale sobival ajal uuesti kohtusse pöörduda. Kui kaebaja ei esita kohtule hüvitamiskaebust selleks ettenähtud tähtaja jooksul pärast kohtueelse menetluse läbimist, ei ole halduskohtule hilisema kahju hüvitamise eesmärgil tuvastamiskaebuse esitamine seaduse mõttega kooskõlas. Ringkonnakohtu hinnangul ei tohi tekkida olukorda, kus isikul on võimalik sama kahjunõudega uuesti vangla poole pöörduda. Kuna halduskohtumenetlus kahju hüvitamise asjas on lõppenud, ei saa kaebeõigus taastekkida vanglale uue kahju hüvitamise taotluse esitamisega.
13.HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. Kuna käesoleval juhul oli efektiivsem vahend kaebaja õiguste kaitseks kahju hüvitamise kaebuse näol olemas, kuid kaebaja jättis selle kasutamata, millest tulenevalt on halduskohtule kahju hüvitamiseks kaebuse esitamise tähtaeg mööda lastud, siis puudub kaebajal ringkonnakohtu hinnangul tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. II
14.Kaebaja ei ole apellatsioonkaebuse täienduses nõus sellega, et menetlusse ei võetud küsimust, et kaebajat ei lastud 30.01.2014 jalutuskäigule. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et Tartu Halduskohus võttis 26.04.2016. a määrusega (tl 58) menetlusse kaebaja kaebuse järgmiste toimingute ja haldusaktide õigusvastasuse tuvastamise nõuete osas: 30.01.2014 kaebaja suhtes füüsilise vägivalla kasutamine; 30.01.2014 täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine; Viru Vangla 31.01.2014. a käskkiri nr 6.-1/176-KP; Viru Vangla 27.02.2014. a käskkiri nr 6.-3/295-D. Halduskohus tagastas sama määrusega osa kaebusest sh nõude 30.01.2014 kaebaja jalutuskäigu mittevõimaldamise õigusvastasuse tuvastamiseks. Kaebaja esitas kaebuse tagastamise peale määruskaebuse (tl 85, 92), mille Tartu Ringkonnakohus jättis 02.08.2016. a määrusega (tl 133) rahuldamata ning Riigikohus jättis selle määruse peale esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata (tl 144). Seega on jalutuskäigu mittevõimaldamisega seotud küsimuse osas kaebuse tagastamine jõustunud. III
15.Järgmisena käsitleb kohus kaebaja nõudeid, mis puudutavad kaebaja suhtes täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamist, Viru Vangla 31.01.2014. a käskkirja nr 6.-1/176-KP ja Viru Vangla 27.02.2014. a käskkirja nr 6.-3/295-D õigusvastasuse tuvastamist. Kaebaja on kaebuses väitnud, et võib esitada tuvastamiskaebuse, kuna õiguste kaitseks ei leidu käesoleval ajal tõhusamaid vahendeid. Kaebaja märkis, et soovib esitada tulevikus kahju hüvitamise nõude.
16.Ringkonnakohus selgitab, et haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on RVastS § 17 lg 3 kohaselt kolm aastat kahjust või selle põhjustanud isikust teadasaamisest või ajast, mil isik pidi sellest teada saama. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt on kaebus lubatav üksnes juhul, kui kaebaja on nõuetekohaselt läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse. Tulenevalt HKMS § 45 lg-st 2 ei ole tõhusamate õiguskaitsevahendite kasutamata jätmise korral tuvastamiskaebuse esitamine lubatud. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu.
17.Kaebaja esitas 21.09.2015 (tl 15-19) Viru Vanglale taotluse, milles väitis, et talle on tekitatud mittevaralist kahju. Kaebaja tõi välja, et talle tekitati kahju 30.01.2014 füüsilise jõu kasutamisega; täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamisega; käskkirjaga nr 6-3/295-D, millega keelati lisatoitlustamine kaheks kuuks; jalutuskäigust ilma jätmisega. Kaebaja palus tunnistada eelnimetatud tegevused õigusvastaseks. Viru Vangla tõlgendas 17.11.2015. a vastuses nr 6-16/131-2 kaebaja taotlust kahju hüvitamise taotlusena ning tagastas selle läbivaatamatult osas, mis puudutas kaebaja suhtes 30.01.2014 füüsilise jõu kasutamist ning ülejäänud osas jättis kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja märkis 14.12.2015 halduskohtule esitatud kaebuses, et tegelikult soovis ta taotluses Viru Vangla tegevuse õigusvastaseks tunnistamist ja palus halduskohtul Viru Vangla 17.11.2015. a otsuse õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus selgitas kaebajale 19.01.2016. a määruses (tl 23) põhjalikult, et kuna Viru Vangla on kaebaja
taotlust käsitanud kahju hüvitamise taotlusena, siis on kaebajal võimalik selles osas, milles vangla jättis kahjunõude rahuldamata, muuta kohtule esitatud kaebust ja esitada tuvastamisnõuete asemel hüvitamisnõuded. Halduskohus märkis, et kaebajal tuleb kohtu poolt määratud tähtaja jooksul teatada, kas ta soovib kaebust muuta. Kaebaja ei avaldanud soovi nõude muutmiseks.
18.Kaebaja soovis Viru Vangla tegevuse ja haldusaktide õigusvastasuse kindlakstegemist kahju hüvitamise eesmärgil. Halduskohus pakkus võimalust minna üle kahju hüvitamise nõudele, aga kaebaja jättis selle võimaluse kasutamata. HKMS § 2 lg 3 järgi lahendab kohus asja üksnes kaebuses või seaduses sätestatud muus avalduses nõutud ulatuses; avalduse esitamise otsustab menetlusosaline omal äranägemisel. Vastavalt HKMS § 41 lg 1 lausele 2 ei või kohus teha otsust nõude ega aluse kohta, mida ei ole kaebuses esitatud, ega ületada nõude piire. Halduskohus võttis tuvastamiskaebuse menetlusse ja lahendas selle. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleval juhul oli efektiivsem vahend kaebaja õiguste kaitseks kahju hüvitamise kaebuse näol olemas, kuid kaebaja jättis selle kasutamata, ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud tuvastamiskaebuse läbivaatamine.
19.Ringkonnakohus peab vajalikuks selgitada, et isegi juhul, kui vangla ei oleks tõlgendanud kaebaja taotlust kahju hüvitamise taotlusena, ei ole põhjendatud kaebuse sisuline läbivaatamine. Haldusorganile kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on RVastS § 17 lg 3 kohaselt kolm aastat kahjust või selle põhjustanud isikust teada saamisest või ajast, mil isik pidi sellest teada saama. HKMS § 47 lg-st 1 tulenevalt on kaebus lubatav üksnes juhul, kui kaebaja on läbinud kohustusliku kohtueelse menetluse nõuetekohaselt. Olukorras, kus kaebaja on jätnud haldusorganile tähtaegselt esitamata kahju hüvitamise taotlused, ei saa tuvastamiskaebuse menetlemine olla enam praeguses asjas lubatav ka hilisema hüvitamiskaebuse ettevalmistamiseks, sest kavandatav kahjunõue oleks kaebuses toodud asjaoludest lähtuvalt esitatud tähtaega ületades. Toodud asjaoludel on ringkonnakohtu hinnangul ilmne, et kaebaja on väidetava tekitatud kahju hüvitamise kaebuse esitamise tähtaja mööda lasknud ning tähtaja järgimata jätmiseks ei esine mõjuvat põhjust HKMS § 71 lg 1 tähenduses. Vastavalt HKMS § 45 lg-le 2 ei ole seega lubatav tuvastamiskaebuse esitamine, sest hilisemal hüvitamiskaebusel puuduks eduväljavaade.
20.Lähtuvalt eelnevat puudub kaebajal tuvastamiskaebuse esitamiseks kaebeõigus. IV
21.HKMS § 200 lg 5 sätestab, et ringkonnakohtul on õigus apellatsioonkaebuse lahendamisel tühistada määrusega halduskohtu otsus osaliselt või täielikult ja jätta kaebus läbi vaatamata või lõpetada asja menetlus. Arvestades eelnevat on ringkonnakohus seisukohal, et kaebaja kaebus tuleb jätta läbi vaatamata (HKMS § 45 lg 2, § 151 lg 2 p 1, 121 lg 2 p 1) ja halduskohtu otsus tuleb tühistada (HKMS § 155 lg 3).
22.Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 7) ja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot (tl 172). HKMS § 104 lg 5 p 3 kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv, kui kohus jätab kaebuse läbi vaatamata, välja arvatud juhul, kui see toimub HKMS § 151 lg 1 p 2 või 3 või lg 2 alusel. HKMS § 151 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib jätta määrusega kaebuse läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. Kuna ringkonnakohus jättis kaebuse läbi vaatamata kaebeõiguse puudumise tõttu, ei kuulu riigilõiv tagastamisele.
23.HKMS § 108 lg 4 sätestab, et kaebuse läbi vaatamise ja menetluse lõpetamise korral kannab menetluskulud kaebaja. Viru Vangla on märkinud, et vastustajal puuduvad menetluskulud, mille väljamõistmist kaebajalt taotleda. Seega jäävad kaebaja menetluskulud kaebaja kanda.
Maili Lokk
Tanel Saar
Madis Ernits
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
/allkirjastatud digitaalselt/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.