FishTime OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 28.05.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/17109-32 tühistamise nõudes
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Kaebuse esitaja – FishTime OÜ, esindaja G. S; Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja Veiko Soll
RESOLUTSIOON
1.Jätta kaebus rahuldamata;
2.Jätta menetluskulud vaidluse osapoolte endi kanda
Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 18.07.2016. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Maksu- ja Tolliameti (MTA) 28.05.2014 maksuotsusega nr 12.2-3/17109-32 vähendati FishTime OÜ poolt 2013. aasta juunikuu maksustamisperioodil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 4992 eurot ja 11 senti, jäeti vastav käibemaksu tagastusnõue summas 4992 eurot ja 11 senti rahuldamata ning määrati 2013. aasta juunikuu eest tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 1112 eurot ja 47 senti (I kd, tl 13-32).
2.FishTime OÜ esitas Tallinna Halduskohtule 25.06.2014 kaebuse MTA 28.05.2014 maksuotsuse nr 12.2-3/17109-32 tühistamise nõudes. Koos kaebusega esitati veel esialgse õiguskaitse taotlus ja menetlusabi taotlus.
3.Tallinna Halduskohtu 26.06.2014 määrusega jäeti FishTime OÜ menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks rahuldamata ning esialgse õiguskaitse taotlus käiguta (I kd, tl 37-38). FishTime OÜ täitis halduskohtu määruse ja tasus 01.07.2014 esialgse õiguskaitse taotluselt ettenähtud riigilõivu (I kd, tl 41).
4.Tallinna Halduskohtu 08.07.2014 määrusega jäeti FishTime OÜ esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata (I kd, tl 46-47).
5.Tallinna Halduskohtu 10.11.2014 määrusega (I kd, tl 50) jäeti FishTime OÜ kaebus käiguta ja osaühingule anti täiendav tähtaeg kaebuse esitamisega kaasneva riigilõivu tasumiseks või nõuetekohase juriidilise isiku menetlusabi taotluse esitamiseks.
6.Tallinna Halduskohtu 18.12.2014 määrusega jäeti FishTime OÜ menetlusabi taotlus rahuldamata ja kaebus käiguta (I kd, tl 55-57). FishTime OÜ teatas 05.01.2015, et on riigilõivu tasunud (I kd, tl 60).
7.Tallinna Halduskohtu 14.01.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 62). Maksu- ja Tolliamet vastas 16.02.2015.
8.Maksu- ja Tolliamet esitas 25.11.2015 kohtumenetluse kiirendamise taotluse (II kd, tl 199-200).
9.Tallinna Halduskohtu 08.04.2016 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (punkt 1) ning kaebaja taotlus tunnistajate A S, N S, I S, V. B ja T. G ülekuulamiseks jäeti rahuldamata (III kd, tl 10-11).
KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
10.Kaebaja leiab, et maksuhaldur ei ole käesolevas menetluses järginud igakülgse täieliku ja objektiivse uurimise printsiipi ja eksitavate valeandmete tõttu on jõudnud valedele järeldustele. Kuna maksuhaldur on hinnanud tõendeid valesti, põhineb maksuotsus vaid oletustel.
11.Maksuhaldur on revisjoni käigus ekslikult tuvastanud, et kaebaja on esitanud käibedeklaratsioonis valeandmeid, deklareerides Krysmaris OÜ nimel vormistatud arvete alusel sisendkäibemaksu tegelikkuses 5011, 33 euro võrra suuremana. Kaebaja leiab, et on toiminud heas usus ja vastavalt kehtivale õigusele. Krysmaris OÜ poolt esitatud arvetel kajastatud esemed olid reaalselt olemas ja teenus oli samuti saadud. Samuti kontrollis kaebaja nii Krysmaris OÜ tausta kui ka seda, et tegemist on käibemaksukohustuslasega. See, et Krysmaris OÜ raamatupidamine ei olnud korras, ei tähenda seda, et kaebaja ei oleks järginud tavapärast hoolsust. Kui maksuhaldur leidis, et Krysmaris OÜ raamatupidamine ei vastanud nõuetele, oleks ta pidanud vastavaid selgitusi nõudma Krysmaris OÜ-lt.
12.Kaebaja arvates ei oma antud asjas tähtsust asjaolu, et arvetel kajastamist leidnud esemed võisid olla varasemalt kasutusel kaebaja juhatuse liikmele varem kuuluvas firmas. Maksuhaldur oleks pidanud kontrollima hoopis seda, kas esemete võõrandamine (käsutusvalduse muutumine) oli toimunud seaduspäraselt. Maksuhaldur on jõudnud küll järeldusele nagu ei oleks arvetel kajastatud esemed reaalselt omanikku vahetanud, kuid samas ei ole maksuhaldur tundnud huvi isikute vastu, kes võisid näha pealt sularahatehingut ja ka eelmainitud esemete valduse üleminekut.
13.Kaebaja märgib, et A. S isikusamasus oli dokumendi alusel juba varasemalt tuvastatud juhatuse liikme poja I Si poolt ja tema dokumendist oli tehtud ka koopia. Seega puudus raha üleandmisel vajadus isikult uuesti dokumenti küsida. Kaebaja ei pea mõistlikuks kontrollida korduvalt isiku dokumente, kelle isikusamasus on juba dokumendi alusel tuvastatud ja ka dokumendist on tehtud koopia. Kaebaja peab vajalikuks juhtida tähelepanu asjaolule, et vastustaja ei ole olnud aktiivne A. S leidmisel ja proovinud korduvalt jätta A. S leidmise kohustust kaebaja kanda. Kaebaja hinnangul on võimatu jõuda asjas objektiivsete järeldusteni, kui A S on üle kuulamata.
14.Kaebaja kinnitab jätkuvalt, et arvetel kajastatud teenused on ka reaalselt osutatud ja tööd tehtud. Asjaolu, et tööde tegemise perioodil ei pruukinud olla Krysmaris OÜ-l vastavaid töötajaid, ei oma antud asjas tähtsust. Nimelt ei ole arvetel kajastatud ehitustööd litsenseeritud, ning neid võis teostada iga oskustega isik, sh juhatuse liige. Maksuhaldur on jätnud tähelepanuta, et antud asjas on teenust osutanud juriidiline isik, kes oli usaldusväärselt tuvastatud. Samas on maksuhaldur esitanud kontrollaktis väite, et tema arvamuse kohaselt ei ole kontrollaktis ära toodud isikud tegelikkuses maksukohustuslasele laenu andnud. Kui tehingud on TsÜS-i järgi tühised (mis järeldub maksuhalduri varasematest väidetest selle kohta, et tegelikkuses maksukohustuslasele laene ei antud), siis ei ole võimalik maksustada ka makset, mida reaalselt ei sooritatud.
VASTUSTAJA SEISUKOHT
15.Maksu- ja Tolliamet leiab, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks ei ole alust.
16.Maksuhaldur on teinud endast oleneva, et saada selgitused tehinguparterilt Krysmaris OÜ-lt, kuid nii äriühing kui tema juhatuse liige ei ole olnud maksuhaldurile maksumenetluses kättesaadavad. Maksuhaldur on põhjendatult analüüsinud ja teinud õiged lõppjäreldused muudest tõenditest, et Krysmaris OÜ ei saanud olla arvel märgitud müüjaks, sest lisaks muule puudus äriühingul ka tavapärane majandustegevus. Maksuhalduril esines põhjendatud kahtlus, et Krysmaris OÜ ei ole kajastanud vaidlusaluseid tehinguid vastavalt asjaomastele arvetele ning nende alusel vastavaid maksukohustusi täitnud.
17.Maksuhaldur on kogunud kokku arvestatava kogumi tõendeid, millest nähtuvad asjaolud viitavad üksnes sellele, et vaidlusaluseid tehinguid ei toimunud. Tõendite kogumisse kuuluvad ka asjaolud, mis isegi üksikult tõendavad maksuhalduri järeldust, kuid mis koosmõjus teiste tuvastatud asjaoludega ei jäta ruumi maksuhalduri järelduste õigsuses kahtlemiseks. FishTime OÜ ei ole suutnud maksuhalduri järeldusi kummutada ega esitada tehingute toimumise kohta muid tõendeid kui asjaosaliste (või nendega seotud inimeste) kinnitused. Kaebaja ei ole omalt poolt terve menetluse kestel toonud välja ühtegi sisulist asjaolu või tõendit, mis lubaks maksuotsusega võrreldes vastupidistele seisukohtadele asuda. Ainuüksi formaalselt nõuetekohased arved ei saa kinnitada poolte vahel tehingu toimumist, kui muud kogutud tõendid või tuvastatud asjaolud seavad dokumendil kajastatud kujul tehingu toimumise piisava kindlusega kahtluse alla. Asjaolu, et maksukohustuslase paljasõnaliste väidete kohaselt on poolte vahel tehingute reaalne toimumine piisavalt ja usaldusväärselt tõendatud, ei too kaasa MKS § 150 lg-s 1 sätestatud tõendamiskoormuse tagasiminekut maksuhaldurile. Ühtlasi ei ole kaebaja täitnud HKMS §-st 59 tulenevat ja temal lasuvat tõendamiskoormust. FishTime OÜ pole maksumenetluses ega kohtumenetluses esitanud selliseid veenvaid tõendeid, mis kummutaksid maksuhalduri põhjendatud kahtluse, et Krysmaris OÜ ja FishTime OÜ vahel tehinguid ei toimunud.
KOHTU PÕHJENDUSED
18.Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 28.05.2014 maksuotsust nr 12.23/17109-32 ja taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis maksuhaldur 25.07.2013 teate nr 12.2-3/17109-1 ja 15.08.2013 korralduse alusel OÜ FishTime 2013. aasta juunikuu käibedeklaratsioonil deklareeritud käibemaksu tagastusnõude põhjendatust. Maksuhaldurile esitatud ja raamatupidamist kajastavate dokumentide kohaselt moodustus kontrolliperioodil sisendkäibemaksuna maha arvatud käibemaks peamiselt OÜ Krysmaris nimelt esitatud arvetel märgitud käibemaksust summas 5011 eurot ja 33 senti. Vastavad arved on esitatud kokkuvõtlikul kujul maksuotsuse punktis 1.2 seitsme sellekohase alapunktina. Nimetatud arvete alusel soetas kaebaja osaühingult Krysmaris ehitusteenust (remont, transport ja ruumide koristus) ning ettevõtte tegevuse
alustamiseks vajalikke seadmeid, tehnikat ja mööblit. Maksuhaldur asus seisukohale, et vara ostumüügi ning ehitusteenuse osutamise tehingud olid sõlmitud üksnes eesmärgiga deklareerida sisendkäibemaksu ja saada sellest tulenev maksueelis. Vastustaja on märkinud vaidlustatud maksuotsuse kahekümne kaheksandal leheküljel, et suur osa seadmetest võeti kaasa White Star Invest OÜ-st ja ka muu inventar pärines suure tõenäosusega eelnimetatud äriühingust, kuid selle konkreetne tõendamine ei osutunud võimalikuks. Seonduvalt ehitusteenusega on selgitatud samal leheküljel, et neid töid võis OÜ Krysmaris asemel teostada kaebaja ise või siis keegi kolmas isik, kelle kohta ei ole teada kas ta oli käibemaksukohustuslasena registreeritud või mitte. Arvestades asjaolu, et teenuseid osutanud isik ei olnud usaldusväärselt tuvastatav, luges maksuhaldur lähtuvalt reaalselt olemas olnud 4185 euro suurusest summast nimetatud väljamakse ühtlasi ka ettevõtlusest väljaviidud rahaks ning maksustas selle tulumaksuga. Seega vähendati FishTime OÜ poolt 2013. aasta juunikuu maksustamisperioodil deklareeritud sisendkäibemaksu summas 4992 eurot ja 11 senti, jäeti vastav käibemaksu tagastusnõue summas 4992 eurot ja 11 senti rahuldamata ning määrati 2013. aasta juunikuu eest veel ka tasumisele kuuluvat tulumaksu summas 1112 eurot ja 47 senti. Vastav kokkuvõte on esitatud maksuotsuse punktis 5.
19.Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused ümber lükanud või mitte.
20.Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis ja selle juurde kuuluvas kontrollaktis antud hinnangutega tõenditele, samuti maksuotsuses ja kontrollaktis väljendatud põhiseisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailsemalt välja tuua, sest kaebus jääb rahuldamata nii käibemaksu kui ka tulumaksu puudutavas osas. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata. Vaidlustatud maksuotsust ja selle juurde kuuluvat kontrollakti on selles osas piisavalt põhjendatud. Maksuotsuse andmise õiguslikele alustele on samuti viidatud ning selle üle kordamine ei ole siinkohal enam tarvilik. Mis puutub maksuotsuse andmise õiguslikku alusesse kui sellisesse ja vorminõuete järgitavusse, siis ei ole selles osas otsest vaidlust tegelikult ka olnud. Kaebaja seisukoht taandub kokkuvõttes sellele, et vastavad esemed, seadmed ja teenus saadi siiski OÜ-lt Krysmaris ja et olukorras kus nimetatud äriühingu raamatupidamine ei olnud korras, ei peaks saama järeldada sellest seda, et kaebaja ei järginud tavapäraseid hoolsusnõudeid.
21.Maksumenetluse käigus selgunud asjaoludele ning kogutud tõenditele on antud kokkuvõtlik hinnang eelkõige maksuotsuse punktis 2. Maksukohustuse kindlaksmääramisel on vastustaja pidanud küllaltki tähenduslikuks asjaolu, et alates 17.04.2013 kui juhatuse liikmeks sai A. S, deklareeris OÜ Krysmaris käibemaksu ja sisendkäibemaksu praktiliselt võrdsetes summades, ajavahemikku 01.06.2013 kuni 17.09.2013 puudutava pangakonto väljavõttest omakorda ilmnes, et tavapärasele ettevõtlusele iseloomulikke (ruumide rent, sideteenused, töötasude maksmine, materjalide soetus jne) rahalisi liikumisi vastav konto ei kajastanud. Samas kanti kogu kontole laekunud raha edasi ühele teisele A. Sga seotud äriühingule, millelt see eeldatavalt ka koheselt sularahas välja võeti, sest kontrollimisele eelnenud perioodil, ajavahemikul 01.01.2012 kuni 30.01.2013, oli kogu laekunud raha vaid sularahana välja võetud. Maksuhaldur on ka märkinud ja eraldi ära nimetanud, et alates 2013. aasta märtsikuust OÜ Krysmaris töötajatele väljamakseid enam ei deklareerinud ning töötasude maksmist pangakontodelt ei nähtunud, kusjuures seisuga 27.06.2013 on osaühing käibemaksukohustuslaste registrist kustutatud. OÜ Krysmaris endised juhatuse liikmed on maksuhaldurile kinnitanud, et kindlasti ei saanud kontrolliperioodil soetatud vara eelnimetatud osaühingule kuuluda ja et vastav sisustus oli müüdud osaühingule Hativati. Maksuhaldur on täiesti põhjendatult järeldanud, et äriühing, kellel ei olnud palgalisi töötajaid ja kelle rahalised liikumised ei
kajastanud kulutusi allhanke teenuse kasutamiseks või materjalide soetamiseks, ei saanud ka Tallinnas, K asuvates ruumides ehitustöid teostada. Vastustaja on oma seisukoha õigsuse kinnitamiseks ka muid asjaolusid välja toonud, kuid kohus neid siinkohal enam pikemalt üle ei korda. Maksuotsuse punktis 2 on kokku 16 vastavasisulist alapunkti. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud maksuotsuses ja kontrollaktis veenvalt ning loogiliselt esile toonud, ei saa teine menetlusosaline seda kummutada tuginedes pelgalt mõnele üksikule (võimalikule) vajakajäämisele või vaieldavusele, mis eraldivõetuna ei pruugi maksuotsuse koostamiseks alati piisav olla, kuid antud juhul on maksuhaldur lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Nii näiteks heidab kaebaja maksuhaldurile ette seda, et OÜ Krysmaris juhatuse liikmelt A. Slt ei ole vastavaid selgitusi küsitud, kuid A. S ei ole olnud maksuhalduri jaoks kättesaadav. A. Sga ühenduse saamiseks tehtud jõupingutusi on kirjeldatud maksuotsuse seitsmendal leheküljel. See ei ole õnnestunud. Mingil määral võib seda ka vajakajäämiseks pidada, kuid muude tõendite, asjaolude ja asjakohase analüüsi taustal ei saa maksuotsust tühistada pelgalt seetõttu, et A. Slt ei õnnestunud täpsustavaid selgitusi saada.
22.Kohus nõustub maksuhalduriga ka selles, mis puudutab 1112 euro ja 47 sendi suuruse tulumaksu määramist. Tulumaksu ei ole määratud seoses ettevõtte tegevuse alustamiseks vajalike seadmete, tehnika ja mööbli soetamisega, vaid väidetavalt ehitusteenuselt ning mitte väljamakse kogusummalt, vaid üksnes selle 4185 euro suuruse summa pinnalt, mis vastava laenu näol ning sularahas väljavõetuna oli ka tegelikkuses olemas. Tulumaksu määramist on piisavalt põhjendatud ja kajastatud maksuotsuse punktides 3 ja 4. Riigikohtu 14.05.2012 lahendi nr 3-3-1-12-12 punktis 18 on selgitatud seonduvalt teenuste maksustamisega, et olukorras, kus äriühing on teinud väljamakse väidetavalt soetatud teenuse eest (kauba valmistamine, ehitustööd), kuid teenuse saamise fakt või teenust osutanud isik ei ole usaldusväärselt tuvastatav, siis tuleb reeglina kogu väljamakse täies ulatuses maksustada TuMS § 51 lg 2 p 3 alusel. Antud juhul ei olnud teenust osutanud isikud usaldusväärselt tuvastatavad ning seetõttu nõustub kohus ka maksuhalduri seisukohaga tulumaksu määramisest. Küsimus on selles, et teenuse eest väidetvalt makstud tasu saab äriühing kasutada varjatult ja maksuvabalt väljamaksete tegemiseks näiteks vastava töötasu- või väljamakse näol isikule, kes varjab oma ettevõtluse käivet.
23.Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.
(allkirjastatud digitaalselt)
Enno Loonurm Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.