Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi
Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised
Tartu Ringkonnakohus Kersti Kerstna-Vaks, Madis Ernits ja Tanel Saar 12. juuli 2016, Tartu 3-16-713 AS ATEA kaebus SA Tartu Ülikooli Kliinikumi riigihankes „Arvutivõrguseadmete ostmine“ (viitenumber 170050) Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30. märtsi 2016. a otsuse nr 3916/170050 tühistamiseks Tartu Halduskohtu 26. mai 2016. a otsus AS ATEA apellatsioonkaebus Lihtmenetlus Kaebaja (vaidlustaja) Võrguvara AS esindaja v.adv Jana Reitsakas Vastustaja (hankija) SA Tartu Ülikooli Kliinikum Kolmas isik AS ATEA esindaja v.adv Marko Mehilane
RESOLUTSIOON
Rahuldada AS ATEA apellatsioonkaebus. Tühistada Tartu Halduskohtu 26. mai 2016. a otsus ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 30. märtsi 2016. a otsus nr 39 16/170050. Teha uus otsus, millega jätta Võrguvara AS kaebus rahuldamata. Muuta menetluskulude jaotust. Mõista AS-lt Võrguvara menetluskuluna AS ATEA kasuks välja neli tuhat kaheksasada üheksakümmend viis (4895) eurot. Ülejäänud osas jätta AS ATEA menetluskulud tema enda kanda. Jätta AS Võrguvara ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum menetluskulud nende endi kanda. Tagastada AS-le Atea Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2014 määrus asjas nr 3-14-53014.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 22. juuli 2016.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.SA Tartu Ülikooli Kliinikum avaldas 22. detsembril 2015 riigihangete registris riigihanke hanketeate „Arvutivõrguseadmete ostmine“ (viitenumber 170050). Hankija konkursikomisjoni 22. veebruari 2016. a otsusega kvalifitseeriti kõik pakkujad ja tunnistati nende pakkumused vastavateks.
2.SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhatuse 23. veebruari 2016. a otsusega nr 1.3-1/70 kinnitati hankemenetluse tulemused ja tunnistati edukaks AS ATEA pakkumus.
3.Võrguvara AS esitas 6. märtsil 2016 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, taotledes hankija otsuste, millega kvalifitseeriti AS ATEA ning tunnistati tema pakkumine edukaks, kehtetuks tunnistamist. Võrguvara AS vaidlustas hankija otsused AS ATEA vastavuse osas HT osa III p 2.2 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele (kolmanda isiku netokäibe osas) ja HT osa III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele (kolmandal isikul puudub tehniline ja kutsealane pädevus). Võrguvara AS leidis, et AS ATEA pakkumus ei vasta majandusliku kvalifitseerimise tingimustele. Kuigi AS ATEA majandusaasta aruannete kohaselt on 2012-2014 majandusaastatel olnud ettevõte käive miljonites eurodes, siis arvutivõrguseadmete müügi osas käive ei küüni 500 000 euroni (hankedokumendis oleva pakkumuse esitamise kutse p 1.2.1.1). Võrguvara AS-le teadaolevalt ei ole AS ATEA üldse arvutivõrguseadmeid müünud. Juhul kui ettevõte on neid müünud, siis on AS ATEA osalenud väiksemates projektides, kuid arvestades Eesti turu suurust, siis ei ole väikeste projektidega võimalik hankes nõutud käivet saavutada. Võrguvara AS juhtis tähelepanu, et AS ATEA põhirõhk on arvutite ja lõppkasutajaseadmete lahendustele, mis ei hõlma arvutivõrguseadmete müüki. Sealjuures tuleb arvestada, mida loetakse arvutivõrguseadmeteks.
4.VAKO rahuldas 30. märtsi 2016. a otsusega nr 39-16/170050 AS Võrguvara vaidlustuse ja tunnistas kehtetuks hankeotsused, millega kvalifitseeriti riigihankes pakkujana AS ATEA ja millega tunnistati tema pakkumus edukaks. VAKO asus seisukohale, et kuivõrd hanketeate kohaselt oli kvalifikatsiooni tõendamiseks nõutava netokäibe suuruse kontrollimise aluseks üksnes pakkuja kinnitus, puudus hankijal alus kahelda AS ATEA poolt 10. veebruaril 2016 esitatud andmete tõele vastavuses ning hankija leidis põhjendatult, et AS ATEA vastab hanketeate osa III p 2.2 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimusele. Lisaks märkis VAKO, et vaidlustaja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et AS ATEA ei vasta nimetatud kvalifitseerimise tingimusele. VAKO lisas, et vastavalt RHS-ile kontrollib VAKO hankija otsuste õigsust ega saa seega hakata hankija asemel kontrollima kolmanda isiku vastavust kvalifitseerimise tingimusele, nõudes välja lepinguid ning muid dokumente, mis tõendaksid tema esitatud arvutivõrguseadmete andmete vastavust tegelikkusele. VAKO asus seisukohale, et AS ATEA asendas sisuliselt pärast pakkumuse esitamist isiku, kes hankija hinnangul ei vastanud HT osa III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustes esitatud nõuetele (K. Tšaštšin), teise isikuga (B. Jänes) ning hankija on sellist vahetust (pakkumuse asendamist või täiendamist) aktsepteerinud, mis on vastuolus riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-dega 1 ja 4 ning RHS § 58 lg-ga 1, samuti RHS § 3 p-s 3 kehtestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõttest tuleneva kohustusega kohelda pakkujaid võrdselt.
5.AS ATEA esitas 11. aprillil 2016 kaebuse, milles palus tühistada VAKO 30. märtsi 2016. a otsus nr 39-16/170050 osas, millega tunnistati kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikum otsused, millega kvalifitseeriti AS ATEA ning tunnistati tema pakkumus edukaks. AS ATEA märkis, et mõistis HT III 2.3 alapunkti 2 selliselt, et oluline oli esitada kinnitus, et pakkujal on vähemalt üks hanketeates nõutule vastav spetsialist. Hanketeates ei olnud nõuet,
et pakkuja peaks ära määratlema konkreetse spetsialisti või spetsialistid, keda kavatseb kasutada hankelepingu täitmiseks. Näitlikuna pandi kaasa ka kahe spetsialisti (K.Tšastšin, C. Jõõts) osa sertifikaate, kuid sellega ei peetud silmas, et nemad on ainsad spetsialistid, kes on olemas või ainsad, keda lepingu täitmiseks kasutada kavatsetakse. VAKO otsuses leiti põhjendamatult, et üksnes K. Tšaštšin saab olla spetsialistiks, kellega AS ATEA oma vastavust hanketeate III p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele tõendada saab ning et hankija poolt spetsialist B. Jänese andmetega arvestamine oli lubamatu. Hankijal oli õigus küsida selgitust ja täpsustatavaid andmeid pakkuja spetsialisti/spetsialistide kohta. Vastusena hankija päringule esitas AS ATEA andmed spetsialist B. Jänese kohta (tema 10 sertifikaati). Hankija arvestas AS ATEA kvalifitseerimisel põhjendatult ja õiguspäraselt spetsialist B. Jänese andmetega, mille pakkuja esitas selgituste kaudu. AS ATEA märkis, et VAKO otsuse järeldused ei ole kooskõlas Riigikohtu 13. juuni 2013. a lahendi nr 3-3-1-24-13 ja Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2014. a määruse nr 31453014 tõlgendustega. Vastupidiselt VAKO seisukohale suunatakse 13. märtsi 2013. a otsuses nr 3-3-1-24-13 hankijaid andma pakkujatele võimalus kvalifitseerimise dokumentides esinevate puuduste kõrvaldamiseks.
6.SA Tartu Ülikooli Kliinikum leiab vastuses kaebusele, et AS ATEA kaebus tuleb rahuldada. Hankija jääb kõigi vaidlustusmenetluse käigus esitatud seisukohtade ja põhjenduste juurde ning leiab, et hankija otsused on tehtud kooskõlas riigihangete seadusega. Hankija ei ole kolmandalt isikult selgituste küsimisel välistanud K. Tšaštšini võimalikkust spetsialistiks olla. Esitatud sertifikaatide alusel ei olnud hankijal võimalik võtta seisukohta, kas kolmanda isiku spetsialistile on väljastatud ka tehnilise koolituse sertifikaat. Hanketingimustes ei olnud sõnaselgelt määratletud, millised täpselt peavad sertifikaadid olema, mis võis kolmandat isikut pakkumuse dokumentide komplekteerimisel ka eksitada. Esitatud selgitustaotluse oli esitatud kujunenud olukorras otsuste tegemiseks vajaliku selguse saamiseks ning kolmanda isiku kvalifitseerimistingimustele vastavuse kindlaks tegemiseks. Hanketingimustes ei sisaldunud nõuet, et pakkuja peaks spetsialisti nimeliselt pakkumuses kindlaks määrama ja selle nime pakkumusega esitama. Seega on VAKO etteheide selle kohta, et hankija lähtus kolmanda isiku kvalifikatsiooni kontrollimisel dokumentidest, mis olid esitatud isiku kohta, keda pakkumuses ei olnud nimetatud, alusetud. Hankija hinnangul ei tulene RHS § 39 lg-test 1 ja 4, RHS § 58 lg-st 1 ja RHS § 3 p-st 3 seda, et pärast pakkumuste esitamise tähtaega ei võiks kvalifikatsiooni kohta esitada dokumente erineva spetsialisti kohta kui see, kelle kohta algselt pakkumuses dokumendid esitati. Milline on vastusega koos esitatav dokument, kas näiteks sama isiku kohta esitatav täiendav dokument või teise isiku kohta esitatav nõutav dokument, ei ole kuskil ette kirjutatud, see sõltub puuduse olemusest. Olukorras kus pakkumuses ei olnud nõutud spetsialisti nime märkimine ning kolmas isik esitas vastuseks uued dokumendid teise spetsialisti kohta, ei saanud hankija jätta laekunud dokumente arvestamata ja kontrollimata. Kuna B. Jänesele väljastatud sertifikaadid olid vormistatud enne pakkumuste esitamise tähtaega, siis ei olnud tegu ka situatsiooniga, kus kolmas isik oleks saavutanud hanketingimustes nõutava seisundi alles pärast pakkumuste esitamise tähtaega. Hankija on seisukohal, et ta ei saanud (poleks olnud põhjendatud) käituda teistmoodi ning kolmanda isiku kvalifitseerimine on kooskõlas riigihangete seadusega.
7.Vaidlustaja AS Võrguvara märkis vastuses AS ATEA kaebusele, et ta ei nõustu VAKO seisukohaga, et VAKO ei pea sisuliselt kontrollima, kas kolmas isik vastab majandusliku kvalifitseerimise tingimustele. VAKO-l peab olema kohustus kontrollida kolmanda isiku väidete tõesust juhul, kui sellele on viidatud vaidlustuses. Vastasel juhul tekiks olukord, kus riigihankes saavad osaleda ka need isikud, kellel tegelikkuses vajalik netokäive või muu majanduslik kvalifikatsiooni tingimus puudub, kuigi nad kinnitavad selle olemasolu. Kuivõrd
VAKO ei kontrollinud sisuliselt kolmanda isiku netokäibe vastavust nõutud tingimustele, siis palus vaidlustaja kontrollida kohtul, kas kolmas isik vastab hanketeate osa III p 2.2 alapunktis 1 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele. Kolmas isik esitas sertifikaadid, mis ei tõenda üldse spetsialisti pädevust. Hanketingimustes oli selgelt öeldud, et mis on kvalifitseerimise tingimus ja ka kohustus esitada seda tõendavad sertifikaadid. Pakkuja peab nende sertifikaatidega tõendama, et ta vastab kvalifikatsiooni nõuetele. Esitatud sertifikaadid seda ei tõendanud. Ka uued esitatud sertifikaadid ei tõenda spetsialisti olemasolu. Kolmanda isiku esitatud sertifikaadid on mõeldud müügiinimestele ja mitte isikutele, kes reaalselt saaksid häälestada seadmeid ja tarkvara. Kuna kolmandal isikul puudub pakutavatele toodetele sertifitseeritud spetsialist, ei vasta kolmas isik hanketeate osa II p 2.3 alapunktis 2 kehtestatud kvalifitseerimise tingimustele.
HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED
8.Tartu Halduskohus jättis 26. mai 2016. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus märkis esmalt, et antud haldusasjas on kaebajaks halduskohtus AS ATEA ning kohus vaatab VAKO otsust läbi osas, milles on AS ATEA vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku nõuetele vaidlustanud selle. AS Võrguvara ei ole ettenähtud tähtaja jooksul VAKO otsust vaidlustanud. Seega ei saa vaidlustaja esitada kohtule vastuse esitamise käigus sisuliselt omapoolset kaebust VAKO otsusele ega AS ATEA majandusliku kvalifitseerimise tingimustele vastavusele. Kui AS Võrguvara ei olnud mingis osas VAKO otsusega nõus, oli tal võimalik esitada ettenähtud tähtaja jooksul kaebus halduskohtusse. Halduskohus selgitas, et kohtumenetluses on vaidluse all küsimus, kas hanketeate järgi tuli pakkujal oma kvalifikatsiooni tõendamiseks esitada kinnitus, et tal on vähemalt üks hanketeates nõutule vastav spetsialist, või tuli esitada selle tõendamiseks ka tõendid konkreetsete isiku või isikute kohta, keda konkreetselt kasutatakse hankelepingu täitmisel. Hanketeate osa III p 2.3 alapunktis 2 sätestatud tingimuse sõnastus ei anna alust järelduseks, et selles nõutakse ainult pakkuja kinnitust sertifitseeritud spetsialisti omamise kohta. Lisaks kinnitusele, et pakkujal on vastav spetsialist olemas, on nõutud ka spetsialistide pädevuse kohta sertifikaatide esitamist. Kuna sertifikaadid antakse konkreetsetele isikutele, siis oli haldusohtu hinnangul igati loogiline, et sellega on pakkuja esitanud ka isiku või isikud, kes võivad hangitavate seadmete ning tarkvara häälestamist läbi viia. Iseenesest on õige, et hanketeates ei ole otseselt nõutud eraldi konkreetse isiku nime esitamist. Samas oli kohustus esitada sertifitseeritud spetsialisti sertifikaadid, mis on nimelised. Oluline oli, et pakkumuses oli kohustus esitada sertifitseeritud spetsialisti sertifikaadid, ehk konkreetsed tõendid, mis pidid tõendama, et pakkuja omab isikut, kes on pädev läbi viima hangitavate seadmete ning tarkvara häälestamise. Vastav nõue on selgelt hankedokumentides olemas ja puudub alus väitele, et pakkuja võis sellest teisti aru saada või polnud selgelt määratletud, mis sertifikaate tuleb esitada. AS-l ATEA oli hanketeates määratud ajaks täielikult esitamata vajalikud tõendid tõendamaks, et pakkuja vastab nõutud kvalifikatsioonile. Halduskohus nõustus VAKO seisukohaga, et hankija leidis juba 2. veebruaril 2016, et K. Tšaštšin ei saa olla sertifitseeritud spetsialistiks, mida on hankija ka hiljem tunnistanud. Vastusena hankija küsimusele esitas kolmas isik 10. veebruaril 2016 tõenduslikud sertifikaadid mitte K. Tšaštšini kohta, vaid uue isiku, B. Jänese kohta. Pakkuja kontrollimisel kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrollimisel lähtus hankija B. Jänesele väljastatud sertifikaatidest, seega tõenditest, mis olid esitatud peale pakkumuse esitamiseks ettenähtud tähtaega. Eelneva alusel nõustus halduskohus, et kolmanda isiku poolt pärast pakkumuse esitamist isiku, kes ei vastanud hanketeate osa III p 2.3 alapunkti 2 kehtestatud kvalifitseerimise
tingimustes esitatud nõuetele, vahetamine teise isikuga, ning sellise vahetamise aktsepteerimine hankija poolt oli vastuolus RHS § 39 lg-dega 1 ja 4, § 58 lgga 1 ning riigihanke korraldamise üldpõhimõttest tuleneva kohustusega kohelda pakkujaid võrdselt. Antud juhul ei ole kolmas isik esitanud selgitusi, vaid uusi tõendeid. RHS § 39 lg-s 4 1 on üheseltmõistetavalt kirjas, et kui pakkuja on jätnud esitamata hanketeates nõutud kvalifikatsiooni tõendava dokumendi või ei esita hankija nõudmisel kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud sisu kohta selgitust või selgitamist võimaldavaid andmeid või dokumenti ja need andmed või dokumendid pole hankijale oluliste kulutusteta andmekogus olevate avalike andmete põhjal kättesaadavad, jätab hankija pakkuja kvalifitseerimata. Kas peale pakkumuste esitamise tähtaega esitatud tõendid kinnitavad, et B. Jänes on läbinud vastavad DELL kursused ja on sertifitseeritud läbi viima hankes pakutud DELL seadmete ja tarkvara häälestamist, ei olnud enam määrav. Eeltoodust tulenevalt ei olnud õiguspärane AS ATEA kvalifitseerimine uute tõendite alusel.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
9.AS ATEA esitas 6. juunil 2016 apellatsioonkaebuse, milles ta palub tühistada Tartu Halduskohtu 26. mai 2016. a otsus ja teha uus otsus, millega tühistada VAKO 30. märtsi 2016. a otsus nr 39-16/170050 osas, millega tunnistati kehtetuks SA Tartu Ülikooli Kliinikum otsused AS ATEA kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta riigihankes nr 170050.
10.AS ATEA märgib, et käesoleva vaidluse põhiküsimuseks on see, kas hankija võis arvestada AS ATEA kvalifitseerimisel pakkuja 10. veebruaril 2016 esitatud andmetega. VAKO ja halduskohtu otsuse järeldus, et AS ATEA asus pärast pakkumuse esitamist oma pakkumust/spetsialisti lubamatult asendama, on vastuolus tegelike asjaoludega. AS ATEA selgitab, et ei asunud 10. veebruaril 2016. a selgitusega oma spetsialisti asendama, vaid täpsustas üle, kes on tema pakutavate seadmete häälestamiseks sertifitseeritud spetsialist, kelle olemasolu oli kinnitanud dokumendis „Pakkuja kinnitus spetsialistide kohta“.
11.AS ATEA hinnangul on ekslik ja isegi mõistetamatu VAKO otsuse p 20.5 järeldus, et ATEA poolt toimus „pakkumuse asendamine või täiendamine“. Nii RHS § 58 lg 1 kui aastatepikkuse tõlgenduspraktika kohaselt eristatakse rangelt pakkumust ja pakkuja kvalifitseerimisdokumente, mistõttu ei saa pakkuja kvalifikatsiooni osas RHS § 39 lg 4 alusel selgituse andmine olla isegi hüpoteetiliselt käsitletav pakkumuse asendamise või täiendamisena. AS ATEA leiab, et VAKO ja halduskohtu otsuse kitsendav tõlgendus RHS § 39 lg-le 4 ei ole kooskõlas sätte tegeliku mõtte ning Riigikohtu otsuses nr 3-3-1-24-13 ja Tallinna Ringkonnakohtu lahendis nr 3-14-53014 antud tõlgendusega.
12.AS ATEA hinnangul on VAKO ja halduskohtu otsuse järeldus, et hankija ei tohtinud arvestada AS ATEA poolt 10. veebruaril 2016 esitatud täpsustavate andmetega, vastuolus kvalifikatsiooni kontrollimise mõtte ja eesmärgiga ning riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3). Kvalifikatsiooni kontrollimise eesmärk on tuvastada, kas pakkuja on võimeline hankelepingut täitma. Vaidlust ei ole selles, et AS ATEA vastab sisuliselt hanketeate osa III 2.3 alapunkt 2 kvalifitseerimistingimusele ja tema spetsialist B. Jänes on
26.jaanuari 2016 sertifikaatide kohaselt pädev läbi viima hankes pakutavate DELL seadmete ja tarkvara häälestamist.
13.Vastuses apellatsioonkaebuses nõustub SA Tartu Ülikooli Kliinikum apellatsioonkaebusega ja märgib, et hankija jääb kõigi oma varasemalt väljendatud seisukohtade juurde. Hankija leiab, et ei ole AS ATEA kvalifitseerimisel ja pakkumuse edukaks tunnistamisel eksinud.
14.SA Tartu Ülikooli Kliinikum juhib ringkonnakohtu tähelepanu, et vaidlustuse esitas Võrguvara AS muuhulgas põhjendustega, mis puudutasid B. Jänesele väljastatud sertifikaatide
olemust. Küsimust sellest, nagu hankija ei oleks tohtinud AS-le ATEA selgitustaotlust esitada või et AS ATEA põhimõtteliselt ühtki täiendavat dokumenti esitada ei tohtinuks, vaidlustaja ei tõstatanud. Seda enam oli hankijale üllatuseks, kui alles VAKO oma otsuses leidis, et peamine probleem, miks tehtud otsus tuleb kehtetuks tunnistada, on hoopis see, et VAKO hinnangul hankija täiendavalt sertifikaate arvestada ei võinudki. SA Tartu Ülikooli Kliinikum leiab, et VAKO ja halduskohus on asunud hindama asjaolusid, mis algselt vaidlustaja jaoks antud vaidluse vajadust üldse ei tinginud.
15.SA Tartu Ülikooli Kliinikum leiab, et mingit tähtsust ei oma fakt, et AS ATEA esitas sertifikaadid teise isiku koht kui algselt pakkumuste esitamise tähtajaks esitatud sertifikaatidel. Hankija nõustub apellatsioonkaebusega, et kvalifitseerimisdokumentidega ei ole võimalik pakkumust asendada või muuta. Hankija ei ole nõus halduskohtu seisukohaga, et nn vahetamise aktsepteerimine hankija poolt oli vastuolu RHS § 39 lg 1 ja 4, § 58 lg-ga 1 ning riigihanke korraldamise üldpõhimõttest tuleneva kohustusega kohelda pakkujaid võrdselt. Viidatud sätted ei keela mingil moel toimunud nn vahetust. Selle aktsepteerimisel pole eelmärgitud sätetega mingit seost, mistõttu on väidetava rikkumise alusena nimetatud paragrahvide kasutamine alusetu.
16.Võrguvara AS on vastuses apellatsioonkaebusele seisukohal, et nii VAKO kui ka halduskohtu otsus on õiguspärane.
17.Vaidlustaja leiab, et AS ATEA apellatsioonkaebuses esitatud väide, et üksnes kinnituse esitamine on vajalik kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks, on meelevaldne. Võrguvara AS hinnangul ei ole kaebaja väide usutav, kuna vastasel juhul ei oleks ta üldse mingeid sertifikaate esitanud, kui ta leiaks, et kinnitus on peamine. Arusaamatuks jääb ka see, mida soovis AS ATEA näidata näitlikuna saadetud sertifikaatidega. Kuivõrd esitatud olid sertifikaadid, siis on ilmselge, et sellega üritas AS ATEA tõendada, et nemad on sertifitseeritud spetsialistid. Õige on halduskohtu seisukoht, et sertifikaadid on nimelised ja kui on nõutud sertifikaatide esitamine spetsialisti pädevuse kohta, siis lisatud sertifikaat just tõendabki sertifitseeritud spetsialisti olemasolu. Seega leidis AS Võrguvara, et AS ATEA pakkumusele lisatud sertifikaatidega soovis ta tõendada spetsialisti olemasolu ja dokumendid olid esitatud seetõttu, et need olid hanketeates nõutud.
18.AS Võrguvara leiab, et apellatsioonkaebus viidatud Riigikohtu lahend antud asjas ei kohaldu. Riigikohtu lahendis oli pakkujal esitamata tõend ja hankija pidi andma võimaluse puudused kõrvaldada. Antud juhul ei olnud AS ATEA pakkumuses puudust, kuna nõutud kinnitus ja sertifikaadid olid esitatud. Võrguvara AS leiab, et isegi kui ringkonnakohus leiab, et AS-l ATEA oli õigus esitada uusi tõendeid ja hankijal kohustus nendega arvestada, siis uued sertifikaadid ei tõenda sertifitseeritud spetsialisti olemasolu.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
19.Ringkonnakohus leiab, et AS ATEA apellatsioonkaebus tuleb rahuldada ja Tartu Halduskohtu 26. mai 2016. a otsus tühistada. Ringkonnakohus analüüsib esmalt kohtuliku kontrolli ulatust (I), kontrollib seejärel halduskohtu otsuse põhjendatust (II), hindab halduskohtu otsuses käsitlemata AS Võrguvara väiteid (III) ning lahendab kaebuse (IV). I
20.2. mai 2016 määruses on halduskohus kooskõlas hankeasjades kujunenud kohtupraktikaga määratlenud käesolevas asjas kaebajana AS Võrguvara, vastustajana SA Tartu Ülikooli Kliinikum ja kolmanda isikuna AS ATEA. Samas on halduskohus otsuses leidnud, et kuna halduskohtule Riigihangete Vaidlustuskomisjoni (VAKO) otsuse peale kaebuse esitajaks on AS ATEA, siis kontrollib kohus VAKO otsust üksnes osas, milles AS ATEA selle on vaidlustanud.
Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus määratlenud kohtuliku kontrolli ulatuse ekslikult, kaldudes kõrvale 2. mai 2016 määruses sedastatust, et kohtuliku kontrolli objektiks on hankija otsus ehk küsimus sellest, kas VAKO asus hankija otsuse õiguspärasuse küsimuses õigele seisukohale.
21.Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 268 lg-le 2 riigihangete vaidlustuskomisjoni otsuse peale võib vaidlustaja või kolmas isik ilma vaidlustuse esemeks olnud haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui riigihangete vaidlustuskomisjoni otsus rikub kaebaja õigusi sõltumata vaidlustuse esemest. Pärast seda, kui VAKO otsusega on vaidlustusmenetluses vaidlustatud hankija otsused kehtetuks tunnistatud ei riku need enam vaidlustaja õigusi. HKMS ei näe ette võimalust alustada kohtumenetlust VAKO otsuse põhjenduste kontrollimiseks. Vastupidises olukorras, s.t juhul, kui VAKO jätab vaidlustuse rahuldamata, on vaidlustajal õigus alustada kohtumenetlust hankija otsuste õiguspärasuse kontrollimiseks kõigi vaidlustuses esitatud väidete pinnal. Kohtuliku kontrolli ulatuse piiramine AS ATEA halduskohtule esitatud edasikaebuses tooduga piiras seega oluliselt AS Võrguvara võimalusi oma õiguste kaitseks kohtumenetluses. Kuna AS Võrguvara on VAKO-le esitatud vaidlustuses taotlenud hankija otsuste kehtuks tunnistamist, siis peab ringkonnakohus põhjendatuks ka käesoleval juhul hinnata hankija otsuste õiguspärasust tervikuna, mitte kitsalt AS ATEA edasikaebuses toodud motiividel. Vastasel juhul tuleks vaidlustaja kaebeõiguse ebaproportsionaalse piiramise vältimiseks jaatada vaidlustaja õigust alustada kohtumenetlust vaidlustuse rahuldamise korral, kui vaidlustaja ei nõustu mõne VAKO põhjendusega või VAKO ei ole andnud õiguslikku hinnangut osale vaidlustaja väidetele. On vähemalt kaheldav, kas see oleks kehtiva õiguse järgi lubatav. Lisaks looks see menetlusökonoomia põhimõttega vastuolus oleva olukorra, kus oma õiguste hilisema kahjustamise vältimiseks tuleks vaidlustajal paljudel juhtudel alustada kohtumenetlust sõltumata sellest, kas VAKO vaidlustuse rahuldab või mitte.
22.Toodud põhjustel peab ringkonnakohus põhjendatuks kontrollida hankija otsuste õiguspärasust kaebajana määratletud AS Võrguvara kõigi halduskohtus esitatud väidete alusel, eeldusel, et väited on esitatud ka VAKO-le vaidlustusmenetluses. Käesolevas asjas ei ole halduskohus kontrollinud AS Võrguvara väidet, et AS ATEA ei vastanud majandusliku kvalifitseerimise tingimusele arvutivõrguseadmete netokäibe osas. Väite kontrollimata jätmine ei ole kohtule aga etteheidetav juhul, kui SA Tartu Ülikooli Kliinikumi 22. veebruari 2016 otsuse AS ATEA kvalifitseerimise ja 23. veebruari 2016 otsuse nr 1.3-1/70 AS ATEA pakkumuse edukaks tunnistamise kohta kehtima jäämine ei olnud võimalik juba seetõttu, et AS ATEA ei vastanud hanketingimuste osa III p 2.3 alapunktis 2 sätestatud kvalifitseerimise tingimusele. II
23.Hanketingimuste osa III p 2.3 alapunkti 2 kohaselt peab pakkujal olema vähemalt üks eesti keelt kõnelev pakutavatele toodetele sertifitseeritud spetsialist, kes peab läbi viima hangitavate seadmete ning tarkvara häälestamise. Nii VAKO kui halduskohus asusid seisukohale, et hankija on eksinud riigihangete seaduse (RHS) § 39 lg-de 1 ja 4 ning § 58 lg 1 nõuete vastu, arvestades AS ATEA kvalifitseerimisel lubamatult vastuseks hankija järelepärimisele AS ATEA esitatud dokumentidega B. Jänese sertifitseerituse kohta. Seejuures ei olnud AS ATEA pakkumuse esitamisel B. Jänest sertifitseeritud spetsialistina nimetanud, osutades hoopis K. Tšaštsinile kui sertifitseeritud spetsialistile. Ringkonnakohus VAKO ja halduskohtu seisukohaga ei nõustu.
24.Asjas ei ole vaidlust selles, et ühes pakkumusega esitatud K. Tšaštsini kvalifikatsiooni kinnitavad sertifikaadid ei tõenda, et K. Tšaštsin oleks pakutavatele toodetele sertifitseeritud spetsialist, kes on nõutud korras tunnustatud läbi viima AS ATEA pakutud seadmete ning tarkvara häälestamise. Seega ei esitanud AS ATEA pakkumisega koos osa hanketingimustes nõutud dokumente oma tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks. Menetlusosalised on erineval seisukohal selles, kas selles olukorras oli hankija õigustatud küsima AS-lt ATEA täiendavat selgitust tehnilise ja kutsealase pädevuse kohta ning arvestama vastuseks järelepärimisele esitatud dokumentiga.
25.AS Võrguvara ja VAKO on kohtupraktikale tuginedes (viitega RKHK 13. juuni 2013 otsusele asjas nr 3-3-1-24-13) leidnud, et kuna AS ATEA mittevastavus kvalifitseerimistingimustele tulenes tema enda hooletusest, s.t esitatud dokumendid ei tõendanud AS ATEA tehnilist ja kutsealast pädevust, siis ei olnud tegemist RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega. Kõrvaldatava puudusega oleks olnud tegemist juhul, kui AS ATEA oleks jätnud spetsialisti sertifikaadid üldse esitamata. Ringkonnakohtu hinnangul on tõlgendus ekslik.
26.Riigihangete seaduse § 39 lg 4 sätestab, et hankija võib nõuda pakkujalt või taotlejalt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist. Riigikohus on toodud sätte kohaldamist selgitades sedastanud, et kui lugeda RHS § 39 lg-t 4 täht-tähelt, võib näida, et see võimaldab nõuda pakkujalt üksnes selgitusi või täiendavaid dokumente ja andmeid, mis on vajalikud mõne konkreetse, juba esitatud dokumendi selgitamiseks. Kolleegium leiab, et õige on tõlgendada RHS § 39 lg-t 4 ulatuslikumalt. RHS § 39 lg 4 ega direktiivi 2004/18 art 51 sõnastus ei välista, et täiendavalt nõutakse tõendit või dokumenti, mida nõuti hanketeates ning mis seetõttu oleks tegelikult tulnud esitada juba koos pakkumusega. Kui pakkuja esitab tagantjärele puuduolevad dokumendid või andmed, ei ole enam tegemist olukorraga, kus hanketeates nõutud dokument on esitamata (RHS § 39 lg 41 esimene alternatiiv). Sellisel juhul ei anna pakkuja viga enam alust pakkuja kvalifitseerimata jätmiseks.1 Erinevalt pakkumuse tehnilistest üksikasjadest ning pakkumuses ära toodud hinnast ja muudest lepingutingimustest ei ole täiendavad andmed või selgitused pakkuja kvalifikatsiooni kohta andmeteks, mis saaksid esitatud pakkumust sisuliselt muuta. Muutuda võib küll dokumentide koosseis, mille pakkuja hankijale esitab, kuid ei muutu tingimused, mille valguses võtab pakkuja endale kohustuse kaupa tarnida või teenust osutada (hind, pakutavad kauba või teenuse tehnilised andmed, lepingu täitmise tingimused jne). Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. Hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Puuduste kõrvaldamise võimalus tuleb anda siis, kui nõutud dokumendid või andmed on esitamata, ebaselged või ebapiisavad või kui on ilmne, et pakkuja on teinud dokumentide vormistamisel inimliku vea. RHS § 39 lg 4 alusel kõrvaldatava puudusega ei ole tegemist siis, kui esitatud dokumendid ja andmed kinnitavad, et pakkuja ei vasta sisuliselt kvalifitseerimistingimustele (RHS § 39 lg-s 3 sätestatud olukord), st puudus on sisuline, mitte vormiline.2 1 Vt RKHK 13. juuni 2013 otsus asjas nr 3-3-1-24-13 (p 13, 14) 2 Sealsamas p-d 21-23
Riigikohtu seisukohast tulenevalt tuleb hankijal üldjuhul anda pakkujale võimalus oma kvalifikatsiooni kohta täiendavate andmete ja selgituste esitamiseks juhul, kui puudus on kõrvaldatav ja pakkuja ei ole puudulikke dokumente esitanud teadlikult.
27.Käesoleval juhul esitas AS ATEA vastuseks hankija päringule B. Jänesele väljastatud erinevad Dell Partner Course Completion Certificate tunnistused (I kd, tl 89-97), mis on välja antud 23. jaanuaril 2016, s.o enne pakkumuste esitamise tähtaja (2. veebruar 2016) saabumist.
10.märtsi 2016 vastuses vaidlustusele (I kd, tl 129) on vastustaja selgitanud, miks ta peab esitatud tunnistusi kohasteks tõenditeks selle kohta, et AS-l ATEA on sertifitseeritud spetsialist pakutavate seadmete ja tarkvara häälestamiseks. SA Tartu Ülikooli Kliinikum on asjakohaselt tuvastanud, et tunnistuste järgi on B. Jänes omandanud oskused seadmetel kasutatava tarkvara häälestamiseks ja tüüpprobleemide lahendamiseks. Seetõttu nõustub ringkonnakohus, et AS ATEA 10. veebruari 2016 esitatud tunnistused B. Jänese läbitud koolituste kohta on piisavad lugemaks AS ATEA vastavaks hanketingimuste osa III p 2.3 alapunkti 2 nõuetele. Ringkonnakohtu seisukohta ei muuda asjaolu, et ülevaates koolituste kohta on tootja märkinud need suunatuks müügiesindajatele või tehnilise müügi esindajatele (I kd, tl 113-123), 12. mail 2016 väljastatud tootja kinnitusest (I kd, tl 143) nähtuvalt on B. Jänes läbitud koolituste tõttu sertifitseeritud ja kompetentne paigaldama ja häälestama konkreetselt AS ATEA pakutud seadmeid.
28.Seega vastas AS ATEA pakkumuse esitamise ajal sisuliselt hanketingimuste osa III p 2.3 alapunkti 2 nõuetele, mistõttu oli seda kinnitavate dokumentide esitamata jätmine kõrvaldatav puudus. Kuigi spetsialisti kvalifikatsiooni kohta sertifikaatide esitamise nõue paratamatult tingis ka spetsialisti nimelise äranäitamise, ei ole põhjendatud sellest järeldada, et pakkujal tekkis kohustus täita pakkumuses näidatud kohustused üksnes nimetatud spetsialisti kasutades. Ilmselt ei saa pakkuja garanteerida, et tal on võimalus kasutada just pakkumuses nimetatud spetsialisti pärast pakkumuse esitamist, kuid pakkujal on kohustus tagada enda jätkuv vastavus kvalifitseerimistingimusele. Selleks tuleb pidada lubatavaks teise samaväärse spetsialisti kasutamist. Seetõttu ei ole alust pidada AS ATEA seotuks algselt esitatud spetsialisti nimega, kui tegelikkuses oli tema teenistuses teine, nõuetele vastav spetsialist. Ringkonnakohus nõustub hankijaga selles, et ainuüksi K. Tšaštsini nimetamisest spetsialistina ja kohaste tunnistuste esitamata jätmisest ei saanud SA Tartu Ülikooli Kliinikum eeldada, et AS ATEA ei vasta kvalifitseerimistingimusele ega ka seda, et AS ATEA oleks teadlikult jätnud nõutavad dokumendid esitamata, s.t soovinud näidata enda tehnilist ja kutsealast pädevust puudulikuna. Seetõttu oli hankija RHS § 39 lg-st 4 tulenevalt õigustatud küsima AS-lt Atea täiendavaid selgitusi ja dokumente tema kvalifikatsiooni kohta. Pärast B. Jänesele väljastatud tunnistuste esitamist ei olnud aga tegemist enam olukorraga, kus nõutavad dokumendid on esitamata ja puudus alus AS ATEA kvalifitseerimata jätmiseks RHS § 39 lg 41 järgi. III
29.Olukorras, kus ringkonnakohus asus seisukohale, et AS ATEA vastas hanketingimuste osa III p 2.3 alapunkti 2 tingimustele ja SA Tartu Ülikooli Kliinikum oli õigustatud arvestama selle kohta 10. veebruaril 2016 esitatud dokumentidega, tuleb täiendavalt kontrollida, kas AS ATEA vastas kvalifitseerimistingimustele ka majandusliku- ja finantsseisundi osas. Täpsemalt tuleb otsustada, kas hankija on õiguspäraselt hinnanud täidetuks nõude eelneva kolme aasta netokäibe kohta arvutivõrguseadmete müügi osas.
30.AS Võrguvara hinnangul ei saanud AS ATEA möödunud kolme aasta käive arvutivõrguseadmete osas küündida nõutava 500 000 euroni. Hankija on lugenud AS ATEA netokäibe nõude täidetuks pärast seda, kui vastuseks hankija päringule teatas AS ATEA (I kd tl 84), et tema arvutvõrguseadmete müügi netokäive
2012. aastal oli 452 041,81 eurot, 2013. aastal 991 666,17 eurot ja 2014. aastal 634 895,27 eurot. Algselt oli AS ATEA teatanud iga aasta kohta suurusjärgu võrra suuremad käibenumbrid (I kd, tl 83), märkides, et tegemist on AS ATEA majandusaasta aruandes kajastatud EMTAK kood 4651 kogu valdkonna käibega. Hanketingimuste III osa p 2.2 kohaselt tuli pakkujatel nõude kontrollimise võimaldamiseks esitada andmed viimase kolme majandusaasta netokäibe kohta Lisa 1 vormil III. Nimetatud vorm (I kd, tl 55) on pealkirjastatud „Kinnitus pakkuja netokäivete kohta“. Vormil tuli ära näidata üksnes käibe suurus. Täpsustavate andmete ega käivet tõendavate dokumentide esitamise kohustus ei tulene vahetult hanketingimustest ega Lisa 1 vormist III. Seega on hankija AS ATEA kvalifitseerimisel põhjendatult lähtunud viimase esitatud andmetest käibe kohta ega pidanud nõudma täiendavaid andmeid olukorras, kus ei esinenud põhjust esitatud andmete õigsuses kahelda.
31.Ringkonnakohtu hinnangul ei ole AS Võrguvara vaidlustusmenetluses ega kohtumenetluses esile toonud asjaolusid, millest ilmneks, et AS ATEA ei ole esitanud tõeseid andmeid arvutivõrguseadmete netokäibe kohta eelnevatel majandusaastatel. Olukorras, kus pole üheselt selge, milliseid seadmeid saab pidada hanketingimustes nimetatud arvutivõrguseadmeteks ja AS ATEA käive arvutite, arvuti välisseadmete ja tarkvara osas eelneval kolmel majandusaastal kokku on olnud suurem kui 37 miljonit eurot, ei ilmne ainuüksi esitatud andmetest, et arvutivõrguseadmete käive samal perioodil ei oleks võinud ületada kahte miljonit eurot. Ringkonnakohus märgib siinjuures, et hanketingimuste osa III p 2.3 alapunkti 1 kohaselt tuli pakkujatel arvutivõrguseadmete müügi, paigalduse ja hoolduse tegevuskogemuse tõendamiseks esitada viimase kolme aasta jooksul nõuetekohaselt täidetud olulisemate müügilepingute nimekiri, näidates muu hulgas ära ka lepingu maksumuse. Seega sai vastustaja käibe kohta esitatud andmete tõepärasuse hindamisel kaudselt tugineda ka lepingute nimekirjas esitatud andmetele. Ringkonnakohus nõustub VAKO-ga, et toodud asjaoludel oli HKMS § 59 lg-st 1 tulenevalt eelkõige AS Võrguvara kohustuseks esitada tõendid või andmed, mis kinnitaksid tema väidet, et AS ATEA netokäive ei saanud sedavõrd suur olla. Ringkonnakohus möönab, et tõendite esitamine teise äriühingu äritegevuse kohta on vähemalt raskendatud, kuid AS-l Võrguvara oli võimalik esitada täpsemad andmed tema poolt võrguseadmeteks peetavate toodete kogukäibe ja erinevate turuosaliste osa kohta geograafilisel turul, millel AS ATEA tegutseb. Ainuüksi väide, et AS ATEA käive ilmselt jäi alla nõutud 500 000 euro piiri, ei ole piisav tõendamiskoormuse hankijale ja kolmandale isikule üleminekuks. Ringkonnakohus osutab, et ka vaidlusaluses hankemenetluses on AS ATEA teinud pakkumuse (I kd, tl 7), mis katab olulise osa kolmel aastal kokku nõutud netokäibe summast, lisades samuti kaudselt usutavust AS ATEA varasema käibe kohta esitatud andemetele.
32.Toodud asjaoludel on hankija põhjendatult tuvastanud, et AS ATEA täidab hanketingimuste III osa punkti 2.1 nõude eelneva kolme majandusaasta netokäibe kohta. Seega oli AS ATEA algselt esitatud dokumendid ka selles osas kõrvaldatava puudusega, hankija oli õigustatud küsima pakkujalt tema kvalifikatsiooni selgitamiseks täiendavaid andmeid ja dokumente ning pärast nende esitamist pakkuja kvalifitseerima. IV
33.Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et SA Tartu Ülikooli Kliinikum
22.veebruari 2016 protokolliline otsus AS ATEA kvalifitseerimise kohta riigihankes nr 170445 „Arvutivõrguseadmete ostmine“ on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Kuna hanketingimuste IV osa punkt 2.1 järgi on hankes ainsaks hindamiskriteeriumiks madalaim hind ja puudub vaidlus selles, et AS ATEA pakutud hind on kaheksa pakkumuse hulgas madalaim (I kd, tl 7), siis on õiguspärane ka SA Tartu ülikooli Kliinikum 23. veebruari
2016 otsus nr 1.31/70, millega kinnitati riigihanke tulemused ja tunnistati edukaks AS ATEA pakkumus. Vastavalt on põhjendamatu VAKO 30. märtsi 2016. a otsuse nr 39 16/170050 ja Tartu Halduskohtu 26. mai 2016 otsus Ringkonnakohus rahuldab AS ATEA apellatsioonkaebuse, tühistab halduskohtu ja VAKO otsuse ning jätab AS ATEA kaebuse rahuldamata. Seega lahendab kohus asja SA Tartu Ülikooli Kliinikum kasuks.
34.Ringkonnakohus ei võta asja materjalide juurde AS ATEA 1. juulil 2016 esitatud Tallinna Ringkonnakohtu 11. detsembri 2014 määrust asjas nr 3-14-53014, kuna see ei ole asja lahendamisel oluline ja tagastab määruse kolmandale isikule.
35.Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kui kõrgema astme kohus muudab alama astme kohtu lahendit või teeb lahendi asja uueks arutamiseks saatmata, muudab ta kohtukulude jaotust (HKMS § 109 lg 4). Kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite järgi nagu poolele (HKMS § 108 lg 8 ls 1). HKMS § 109 lg 1 sätestab, et menetluskulude väljamõistmiseks esitatakse kohtule enne kohtuvaidlusi menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid.
36.22. juunil 2016 esitas AS ATEA ringkonnakohtule menetlusdokumendi, milles muu hulgas taotleb kaebajalt AS ATEA menetluskuludena kokku 6055 euro väljamõistmist, sellest halduskohtus tasutud riigilõivu 1295 eurot, apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 1280 eurot, õigusabi kulu halduskohtus 2120 eurot ja ringkonnakohtus 1360 eurot. Ühes taotlusega on esitatud ka kuludokumendid. Halduskohtus kantud menetluskulude kohta on AS ATEA esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ka halduskohtu antud tähtajaks.
37.30. juunil 2016 on Võrguvara AS esitanud vastuväite AS ATEA menetluskulude nimekirjale, leides, et kolmanda isiku õigusabikulud on põhjendamatult suured. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et olukorras, kus halduskohtumenetlusele eelnes vaidlustusmenetlus VAKO-s ning silmas pidades käesolevas asjas vaidluse all olnud asjaolusid ja tõendamismenetluse vähest ulatust ei saa AS ATEA õigusabikulusid osaliselt vajalikeks ja põhjendatuteks pidada. Samadel menetlusetappidel on kaebaja õigusabikulud olnud märgatavalt väiksemad. Seetõttu peab ringkonnakohus AS ATEA kulusid õigusabile halduskohtus ja ringkonnakohtus põhjendatuks kahe kolmandiku ulatuses, arvestades siinjuures siiski sellega, et AS ATEA edasikaebuste esitamise tõttu on olnud menetluses aktiivsem osaline. Seega tuleb AS-lt Võrguvara AS ATEA kasuks menetluskulude katteks välja mõista kokku 4895 eurot, millest 2575 eurot riigilõivu ja 2320 eurot õigusabikulu katteks. Ülejäänud osas jäävad AS ATEA menetluskulud tema enda kanda.
38.SA Tartu Ülikooli Kliinikum ei ole kohtule menetluskulude nimekirja ega kuludokumente esitanud, mistõttu vastustaja kasuks menetluskulusid tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 välja ei mõisteta. AS Võrguvara kohtumenetluses kantud kulud jäävad vastavalt HKMS § 108 lgle 1 tema enda kanda.
Kersti Kerstna-Vaks allkirjastatud digitaalselt
Madis Ernits allkirjastatud digitaalselt
Tanel Saar allkirjastatud digitaalselt
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.