K S-K, B-P Sja M Ii hagi TOLLI-TIIGI KÜ vastu korteriühistu 07.07.2016 otsuse p-i 3.3. tühistamise nõudes. Hageja I: K S-K ( Hageja II: B-P S ( ); Hageja III: M I ( Hagejate lepinguline esindaja Tiina Pill (e-post [email protected]). Kostja: TOLLI-TIIGI KÜ (registrikood 80333508,
Menetlusosalised
asukoht Tolli 12-6, Kuressaare), seaduslik esindaja Liisa Linna (e-post [email protected] ). Asja läbivaatamise kuupäev
Kirjalik menetlus
Resolutsioon Jätta rahuldamata K S-K, B-P Sja M Ii hagi TOLLI-TIIGI KÜ vastu korteriühistu 07.07.2016 otsuse p-i 3.3. tühistamise nõudes. Menetluskulude jaotus Jätta kostja menetluskulud hagejate kanda võrdsetes osades. Selgitus Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lg-le 2 mõistliku aja jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul vahetult Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1). Samaks kuupäevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koostamiseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioonkaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnakohus hiljem. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda
apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).
Vastavalt esitatud hagile /t.l. 2/ esitasid hagejad K S-K, M I ja B-P S 13.05.2014 Pärnu Maakohtule hagi TOLLI-TIIGI KORTERIÜHISTU (edaspidi ka korteriühistu) vastu korteriühistu 28.03.2014 üldkoosoleku otsuse p 5 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt nimetatud otsuse tühistamiseks.
2.24.10.2014 rahuldas maakohus hagi ja mõistis välja korteriühistult menetluskulud.
3.21.09.2015 otsusega jättis Tallinna Ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata.
4.07.12.2015 lahendiga jättis Riigikohus korteriühistu kassatsioonkaebuse menetlusse võtmata, mistõttu jõustus maakohtu otsus.
5.Tulenevalt eeltoodust määras maakohus 12.01.2016 lahendiga kindlaks hagejate menetluskulud ja mõistis kostjalt hagejate kasuks välja 2412 (kaks tuhat nelisada kaksteist) eurot õigusabikulu ja 250 (kakssada viiskümmend) eurot tasutud riigilõivu hagiavalduse esitamiselt, so kokku 2662 (kaks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) eurot.
6.07.07.2016 toimus korteriühistu Tolli-Tiigi üldkoosolek, kus arutati seoses väljamõistetud kohtukuludega ühistu kohustuse täitmist.
7.K S-K palus ühistumaksete tasaarvelduse aluseks võtta hagejate poolt tehtud avaldused, selgitades, et ühistu tehtud arvutus võtab arvesse ka nende korterite ruutmeetrid, kelle kasuks kohtukulu välja mõisteti. Seega tekiks ühistu arvutuse puhul olukord, kus M Ii, B-P Sja K S-K poolt KÜ-le kaasomandi korrashoiuks makstud ühistumaksu kasutatakse teiste korteriomanike huvides mittesihipäraselt. K S-K palus teha tasaarveldused hagejate arvustuse alusel, et vältida tekkinud erimeelsuse üle võimalikku kohtuvaidlust.
8.Seejärel ühistu esimees E A pani hääletusele 3 tasaarvelduse varianti: a. üldse mitte midagi hagejatele tagasi maksta; b. maksta kulud tagasi ühistu tehtud arvutuse alusel; c. maksta kulud tagasi hagejate poolt tehtud arvutuse alusel.
9.Enne hääletamist selgitas juhatuse esimees E A, et soovitab liikmetel hääletada hagejate arvutuse alusel, kuna juhuks kui tekib kohtuvaidlus, ei ole summad nii suured, mille pärast tasub vaielda. Juhatuse liige Jana Maripuu võttis seisukoha, et küsimus ei ole summade suuruses vaid põhimõttes, ja kuna tema sõnul kunagi ei või teada, kuidas kohus asju tõlgendab ja milliseid otsuseid teeb, siis tema hääletab ühistu arvutuse alusel. Sama tegi ühistu liikmete enamus (vt hagi p 10).
10.Kõnesoleva ja vaidlustatud otsuse p 3.3 kohaselt leiti, et ühistus on 748 ruutmeetrit elamispinda ja sellest tulenevalt otsustati, et 2662 eurone miinus ( menetluskulu summa ) jagatakse kogu kinnistu korteriomandite reaalosade täisruutmeetritega samal alusel nagu seda on ka makstud: 2662/784 = 3,4 eurot ruutmeetri kohta. K, M ja B-Pi reaalosade ruutmeetreid kokku on 227,9 m2 seega nende makstud osa sellest ettenägematust kulust on 774,86 eurot. Kokku korterite Tiigi tn 2-1, Tolli tn 12- 1 ja 4 ühistumaksu vähendatakse 227,9 x 3,4 = 774,86 euro võrra. Vastavalt siis: Klaarika S : 122,2 ruutu= 415,48 EUR; M I : 52,5 ruutu= 178,5 EUR; B-P S: 53,2 ruutu= 180,88 EUR.
11.Sisuliselt tähendab antud otsus, et korteriühistult hagejate kasuks väljamõistetud menetluskulude hüvitamises peavad osalema ka hagejad ise. Hagejate nõue ning õiguslik põhjendus
1.Hagejad leiavad, et nendele ühistu poolt määratud menetluskulude hüvitamises nemad osalema ei pea ja seega on vaidlustatud üldkoosoleku otsus ebaseaduslik.
2.Kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda üldpõhimõtte kohaselt korteriühistu majandamiskuludeks KÜS § 151 lg 1 mõttes.
3.Vaadeldaval juhul on aga tegemist sellise iseloomuga kuluga, mida ühistu peab hüvitama kindlaksmääratud ulatuses hagejatele ja seega antud juhul õigusabikulude nõudmine hagejatelt korteriühistu majandamiskulude raames oleks vastuolus korteriomandiseaduse (KOS) § 13 lg-tega 1 ja 2.
Sellist seisukohta kinnitab ka kehtiv kohtupraktika, vt Riigikohtu lahend nr 3-2-1-8913, p 14.
4.Riigikohus viitas selles lahendis, et KOS § 13 lg 1 esimene lause kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. KOS § 13 lg 2 sätestab, et korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses.
5.Kolleegium leidis viidatule tuginedes, et nende sätete mõtte kohaselt ei pea korteriomanik hüvitama korteriühistule osa õigusabi kuludest, mida teised korteriomanikud korteriühistu kaudu selle korteriomanikuga peetavas kohtuvaidluses korteriühistu kuludena kannavad. Juhul kui kostjad kõnealused kohtuvaidlused võidavad, oleks ebaõiglane ja KOS § 13 lg-te 1 ja 2 mõtte vastane, kui nad peaksid siiski osa võtma hageja õigusabikulude kandmisest muul viisil, st hagejale hageja liikmena majandamiskulude makseid tehes.
6.Seega eeltoodust tulenevalt on vaidlustatud üldkoosoleku otsuse punkt ebaseaduslik ning tuginedes KÜS § 13 lg 3 paluvad hagejad vaidlustatud korteriühistu otsuse punkti 3.3 tühistada.
7.Hagejad märgivad, et on nõus sõlmima kompromissi tingimusel, et üldkoosoleku otsuse p 3.3 tühistatakse ning ühistult välja mõistetud menetluskulu 2662 eurot liikmetelt kogumiseks jagatakse see summa 556,1 ruutmeetri (ehk ühistu liikmete/korteriomanike, kes ei olnud tsiviilasjas nr 2-14-51980 hagejateks) vahel ära. Samuti hüvitab korteriühistu käesolevas asjas tekkinud menetluskulu järgmiselt: õigusabikulu summas 576 eurot ja 50% riigilõivust summas 150 eurot (150 eurot tagastab hagejale riik kohtumääruse alusel seoses kompromissi sõlmimisega). Antud punktis toodud kompromissettepanek kehtib kuni hagejate poolt järgmise menetlustoiminguni (ehk õigusabikulude suurenemiseni). Eeltoodust tulenevalt paluvad hagejad kohtul: Tühistada korteriühistu Tiigi-Tolli 07.07.2016 otsuse p 3.3, mille kohaselt otsustati, et ka hagejad peavad hüvitama korteriühistule menetluskulud seoses tsiviilasjas nr 2-14-51980 tehtud lahendiga.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja oma kirjalikus vastuses /t.l. 40/ vaidleb hagile vastu ja leiab, et hagejad on esitanud asjaolud puudulikult või eksitavalt.
1.1.Tsiviilasjas 2-14-51980 tehtud Pärnu maakohtu 12.01.2016 lahend, millega määrati kindlaks hagejate menetluskulud kogusummas 2 662 eurot, jõustus 27.01.2016.
1.2.8. veebruaril 2016 alustas kostja hagejatele temalt välja mõistetud menetluskulude hüvitamist osamaksete kaupa, kuna kostja juhatusel ei olnud õigust teha üle 600 eurost kannet ühe pangapäeva jooksul. Kanded tehti järgmiselt:
1.2.1.Hageja M Iile 532,40 eurot 8. veebruaril 2016 (Lisa 1 – maksekorraldus nr 378)
1.2.2.Hageja K S-Kile 600 eurot 9. veebruaril 2016 (Lisa 2 – maksekorraldus nr 381)
1.2.3.Hageja B-P Sile 600 eurot 10. veebruaril 2016 (Lisa 3 – maksekorraldus 379)
1.2.4.Hageja K S-Kile 464,80 eurot 11. veebruaril 2016 (Lisa 4 – maksekorraldus nr 382)
1.2.5.Hageja B-P Sile 464,80 eurot 13. veebruaril 2016 (Lisa 5 – maksekorraldus nr 380)
1.3.Kokku maksis kostja M Iile 532,40 eurot, K S Kile 1064,8 eurot ja B-PSile samuti 1064,8 eurot ning oli sellega täitnud kohtumääruse.
1.4.3. märtsil 2016 saatis kostja juhatus hagejatele kirja (Lisa 6), milles oli ettepanek teha hagejatele 2016. aasta ühistumaksust tagasiarvestus, mille kohaselt hageja K saaks 2016. aasta maksu 415,48 eurot soodsamalt; Mart 178,5 eurot soodsamalt ja B-P 180,88 eurot soodsamalt. Ühtlasi teavitas juhatus, et tasaarveldus läheb arutamisele kostja üldkoosolekul.
1.5.Hageja M I saatis 15. märtsil 2016 kostja seaduslikule esindajale E Ale e-maili (Lisa 6) oma ettepanekuga. Ja selgitas seda täiendavalt 17. märtsi 2016 e-kirjas (Lisa 7) Oma ettepanekus tegi M I arvutused, milles esineb arvutusviga, mistõttu M Ii järgi peaksid tagasiarvestada ehk krediteeritavad summad olema suuremad. Täpsemini K peaks saama 585,34 eurot; M 251,47 eurot ja B-P 254,83 eurot.
1.6.Ühistu koosolek leidis aset 7. juulil 2016, mil koosoleku päevakorras oli seoses tsiviilasjas nr 2-14-51980 jõustunud kohtulahendiga ühistumaksete tasaarvelduste tegemine K S-Kle, M Iile ja B-P Sile ning erinevad arvestused. Ühistu protokollist (hagiavalduse lisa 4) ja koosoleku osavõtjate nimekirjast (Lisa 8) ilmneb, et kohal viibisid kõik ühistu liikmed. K S Komunalinen esindas volikirja alusel ka B-P Si.
1.7.Hääletamisele pandi 3 tagasiarvestuse varianti. Lisaks ühistu raamatupidaja ja M Ii arvestusvariantidele oli hääletamisel ka otsus üldse mitte mingisugust tagasiarvestust teha. Seda nimelt seetõttu, et kostjalt välja mõistetud menetluskulu oli ettenägematu majanduskulu, mille katmiseks ongi kogutud kostja sihtkapitali. Korteriomanik N S leidis, et ta peab K S Ki, M Ii jaP Si tegevust amoraalseks kuna on ebaeetiline soovitada võtta KÜ koosolekule punkt kasutusotstarbe muutmise kohta ja seejärel KÜ kohtusse kaevata. Vastav märkus viidi ka protokolli. Teised korteriomanikud N Si seisukohta ei toetanud ning hääletasid variandi vastu.
1.8.M Ii arvutuse poolt palus ühistu liikmetel hääletada K S-K. Tema seisukohta toetas 1 hääl ülejäänud 6 hääletasid vastu. Poolt hääletanu oli Tolli tn 12 krt 6 omanik S Õ.
1.9.Kolmanda - kostja raamatupidaja poolt välja pakutud arvestuse poolt hääletas 5 korteriomanikku, vastuhääli oli 2 (N S, S Õ). Ainult hageja M Ii vastuväide otsusele on protokollitud.
1.10.Üldkoosoleku protokollist nähtub selgelt, mis on arvestuskäigu aluseks võetud: „3.3. VähendadaD esitatud arvestuskäigu järgi 2016 aasta ühistumaksu K S Ki, M Ii ja BP Ssuhtes tulenevalt sellest, et nemad ei hääletanud KÜ otsuse poolt, mille vaidlustamise tagajärjel KÜ sihtkapital vähenes. Põhjendus on järgmine: Pärnu maakohus mõistis hagejate K S-K, M I ja Bror-P S menetluskulu 2662 eurot välja KÜ-lt. Nimetatud kulu on ettenägematu majandustegevuse kulu, mille KÜ on kohtumääruse põhjal neile tasunud. Selle summa võrra on vähenenud KÜ sihtkapital. Ühistumaksu kogutakse ruutmeetri alusel. Ühistus on 748 ruutmeetrit elamispinda. 2662 eurone miinus jagatakse kogu kinnistu korteriomandite reaalosade täisruutmeetritega samal alusel nagu seda on ka makstud: 2662/784 = 3,4 eurot ruutmeetri kohta. K, Mardi ja B-Pi reaalosade ruutmeetreid kokku on 227,9 m2 seega nende makstud osa sellest ettenägematust kulust on 774,86 eurot. Kokku korterite Tiigi tn 2-1, Tolli tn 121 ja 4 ühistumaksu vähendatakse 227,9 x 3,4 = 774,86 euro võrra. Vastavalt siis: Klaarika S : 122,2 ruutu= 415,48 EUR M I : 52,5 ruutu= 178,5 EUR B-P S: 53,2 ruutu= 180,88 EUR“
1.11.Kuivõrd kostja ühistumaksu arved väljastatakse iga kalendriaasta alguses, siis olid 2016. aasta ühistumaksu arved juba jaanuaris enne kohtuotsust välja saadetud. Lisame siinkohal hagejatele saadetud ühistumaksu 2016. arved (Lisad 9-11). Üldkoosoleku otsuse
alusel tehti hagejatele vastavad kreeditarved (Lisad 12-14).
1.12.Kostja soovib täpsustada, et alates 01.09.2012 on vastavalt 2. augustil 2012 kostja üldkoosolekul vastuvõetud otsusest ühistumaks 50 senti m2 pealt ühes kuus. Vastavalt kostja 7. juulil 2016 kehtinud põhikirjale (punktis 6.5) ühistu sihtkapital moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest. Sihtotstarbelised maksed koosnevad elamu hooldamiseks, jooksvaks ja kapitaalremondiks ning elamu territooriumi korrashoiuks vajalikest maksetest.
1.13.Põhimõtteliselt on seega korteriühistu sihtkapital mõeldud korteriühistuseaduse (edaspidi KÜS) § 151 kohaste majandamiskulude katteks. 7. juuli korteriühistu üldkoosolek on kinnitanud üle, et Pärnu maakohtu poolt kostjalt välja mõistetud menetluskulu on ettenägematu majandustegevuse kulu (vt protokolli punkti 3.3.: „Pärnu maakohus mõistis hagejate K S-K, M I ja Bror-P S menetluskulu 2662 eurot välja KÜ-lt. Nimetatud kulu on ettenägematu majandustegevuse kulu “) Seega, on üldkoosolek erandlikult lugenud majanduskuluks ka kahjuhüvitise, mille kohus on kostjalt välja mõistnud.
1.14.Kostja leiab, et hagejad ei ole mitte kuidagi osalenud neile välja mõistetud ja välja makstud summade kandmisel. Läbi 7. juuli 2016 otsuse on hagejate endi osalus 2 662 eurosest menetluskulude hüvitisest 0 eurot ning hageja selgitab oma arvutuskäiku järgmiselt: • Korteriühistu sihtkapitaliks kogutav ühistumaks on 0,5 eurot iga täisruutmeetri pealt ühes kuus. • Kinnistul on korteripinda kokku 784 ruutmeetrit. • 784 x 0,5 x 12 = 4 704 eurot. Seega ühes kalendriaastas peaks kogunema kostja sihtkapitali kogu kinnistu pealt ühistumaksu summas 4 704 eurot. • 2016. aastal oli eesmärk koguda kokku ühistumaksu 4 704 eurot. • Kolme hageja peale kokku on ruutmeetreid 227,9. • 4 704 eurost kulutas kostja 2 662 eurot tsiviilasjas 2-14-51980 välja mõistetud hüvitise tasumiseks. Seega järgi pidi jääma 2 042 eurot 2016 aasta ühistumaksust. • 2016.a ühistumaksust 2 662 eurose osa tasumisel osalesid ühistu liikmed välja arvatud kolm hagejat ehk välja arvatud 227, 9 m2 elamispinna omanikud. • 2016. aasta ühistumaksu ülejäänud 2 042 euro tasumisel peaks osalema aga kõik ühistu liikmed, s.t. ka hagejad.
1.15.Ühistu üldkoosolek on otsustanud sisuliselt, et ühistu ei saavuta aastal 2016 ühistumaksudest kokku summat 4 704 eurot, kuna hagejatele tehakse 774,86 euro suuruses summas krediteerimine, mistõttu koguneb 2016. aastal ühistumaksu kokku 774,86 eurot vähem kui 1. jaanuaril 2016 planeeritud oli.
1.16.Hagejad on oma arvutuses nõudnud, et neile kantaks tagasi mitte 774,86 eurot krediteeritud ühistumaksu vaid 1091,64 eurot. Seega on hagejad sisuliselt nõudnud, et nende kanda jääks 2016. aasta ühistumaksust kolme peale kokku vaid 275,76 eurot.
1.17.Nagu eelpool välja toodud peaks olema jaanuari alguses planeeritud 2016. aastal kogutavast 4 704 eurosest ühistumaksust 2 042 eurot see summa, mis jääb üle pärast
menetluskulu hüvitise maksmist ning, mille kandmisel peavad osalema kõik korteripindade ruutmeetrid. Seega peaks olema 2 042 eurost hagejate 227,9 m2 elamispinna kohta kanda aga hoopis 593,59 eurot.
1.18.Kui kostja õigesti aru saab, on hagejad vaidlustanud üldkoosoleku otsuse selleks, et saada ühtekokku (593,59 – 275,76 = ) 317,83 eurot rohkem makstud või maksmisele kuuluvat ühistumaksu tagasi (tänaseks on hagejad oma 2016. aasta ühistumaksust kokku tasunud vaid 113,95 eurot). Kostja hinnangul tooks hagejate ühistumaksust suurema osa kui 774,86 euro tagastamine kaasa hagejate alusetu rikastumise. Hagejad ei ole esitanud mitte mingisugust õiguslikku põhjendust selle kohta miks nemad ei pea kandma kõigi ühistuliikmete kanda jäävast 2 042 eurosest ühistumaksust oma osa.
1.19.Kostja soovib välja tuua ka asjaolu, et ühistu üldkoosolekul 2. juulil 2015 arutati eelseisvaid remonditöid (Lisa 15) ning otsustati, et 2016. aasta kevadel on plaanis värvida majade (kinnistul on kaks hoonet) fassaadid. Fassaadi värvimistööks prognoositi 5 000 eurot ning leiti, et kui ei teki suuremaid prognoosimata kulusid, piisab maja värvimiseks korteriühistu vahenditest ning eraldi remondifondi ette koguma ei pea. Seega oli kavandatud 2016. aastasse suurem väljaminek ligikaudu 5 000 euro väärtuses.
7.juulil 2016 ei otsustanud kostja üldkoosolek hagejate ettepaneku kasuks – ehk kõigi teiste ühistu liikmete ühistumaksu tõstmise kasuks, selleks, et ühistu 2016. aasta eelarvet tõsta 4 704 eurolt 4 704 + 2662 = 7 366 euro peale ka seetõttu, et ühistul ei olnud vaja sihtkapitali sellisel määral tõsta. Nimelt oli ühistu liige – Tiigi 2 korter 2 omanik OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt tasunud ise kinnistu hoonete fassaadide värvimistööd 3 194, 40 euro ulatuses (Lisa 16 –arve ja Lisa 17 - maksekorraldus). Ülejäänud fassaaditööde hinna – 1 482,48 eurot (Lisa 18 – fassaaditööde arve kostjale) tasus kostja (Lisa 19 – 21 – vastavad maksekorraldused). Fassaadide värvimistööd viidi läbi suvel 2016. Seega, sai kostja remonditööd prognoositud 5000 eurost tunduvalt soodsamalt – tasudes selle eest vaid 1 482,48 eurot. Muid suuremaid kulutusi ei ole ühistu sihtkapitalist 2016. aastal planeeritud teha, mistõttu liigse ühistumaksu kogumine ei ole vajalik ega otstarbekas.
1.21.Kokkuvõttes ei ole ühistu oma 2016. aasta majanduskulude eelarvest kaotanud mitte midagi 2 662 eurose hüvitise väljamaksega, kuna OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt on sisuliselt teinud kostjale 2 662 (+ käibemaks) suuruse „kingituse“ tasudes suurema osa 2015. aastal planeeritud fassaaditööde maksumusest. Seega, kostja on seisukohal, et 7. juuli 2016 otsuse punktist 3.3 tulenevad hagejatele ainult soodustavad mõjud.
2.ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
2.1.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu ning leiab, et hagiavaldus on täielikult põhjendamatu ning eksitav.
2.2.Kostja leiab, et esineb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 371 lg 2 p 1 ja 2 kohane alus jätta hagi läbi vaatamata või asjas menetlus lõpetada, kuna hagejad on kaevanud kohtusse korteriühistu otsuse, millega neile on tehtud soodustus, mis vastupidiselt hagejate seisukohale on nende huvides. Seega ei ole hagejate õiguste rikkumine võimalik. Samuti ei ole võimalik läbi korteriühistu otsuse tühistamise saavutada teistlaadi korteriühistu otsust.
2.3.Hagejate õigusi ei ole rikutud 7. juuli 2016 korteriühistu üldkoosolekul tehtud otsusega neile teha soodustus 2016. aasta ühistumaksust vabastades nad 774 euro tasumisest.
2.4.Hageja väited, et nemad osalevad nendele ühistu poolt määratud menetluskulude hüvitamises, on esiteks arusaamatud ja teiseks eksitavad. Nagu eelpool toodud, on ühistu vabastanud hagejad 2 662 euro osas neile langeva ühistumaksu tasumisest ning teinud selle kohta hagejatele kreeditarved.
2.5.Kostja peab vajalikuks toonitada, et kostja ei ole tsiviilasjas 2-14-51980 kandnud õigusabiteenuse kulusid. Kostjat esindanud Advokaadibüroo Hedman Partners & CO arved tsiviilasjas 2-14-51980 kandis üksinda ja kogu mahus OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ning vastavalt kostja ja OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kokkuleppele, ei nõua OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt kostjalt vastavate arvete eest tasutu hüvitamist. Kostja hinnangul ei ole kohtu poolt välja mõistetud vastaspoole menetluskulude hüvitis võrdeline õigusabiteenuse tellimisega korteriühistu poolt. Ühel juhul tuleneb tasumise kohustus jõustunud kohtulahendist, mille kohta ühistul puudub võimalus otsustada kas ühistu seda tasuda soovib või mitte. Teisel juhul on ühistul vaja üldkoosolekul võtta vastu otsus kas kulutuse tegemine on otstarbekas ja vajalik. Kostja hinnangul ei tulene vastupidist ka hageja poolt viidatud Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 6. novembri 2013 kohtuotsusest asjas 3-2-1-89-13, kuivõrd ka viidatud lahendis on Riigikohus võtnud seisukoha ühistu enda poolt tellitud õigusabikulude kandmise ja jaotuse kohta. Hagejad on antud Riigikohtu lahendit valesti tõlgendanud.
2.6.Riigikohus on asjas 3-2-1-89-13 leidnud hoopis seda, et kui ühistu ei tohi nõuda ühistu vastu kohut käivatelt liikmetelt ühistumaksu tasumist ühistu õigusabikulude katmiseks. Teisisõnu antud kaasuse konteksti kantuna, kui kostja nõuaks, et hagejad osaleksid ühistumaksu kogumises, mille eest oleks tellitud Advokaadibüroo Hedman Partners & CO õigusabiteenus tsiviilasjas 2-14-51980, kus hagejad vaidlesid kostjaga ühe üldkoosoleku otsuse üle, siis see oleks vastuolus korteriomandiseaduse § 13 lg’tega 1 ja 2.
2.7.Olgugi, et kostja ei nõuagi hagejatelt 2 662 eurose ühistumaksu maksmises osalemist, ei oleks ebaõiglane ka selles osalemise nõudmine. Pigem on antud juhul olnud ebaõiglane teiste korteriühistu liikmete suhtes see, et hagejatele vastav soodustus tehti, kuid vaidlustatud otsuse poolt hääletanud liikmed soovisid seeläbi edasisi kohtuvaidlusi sel teemal vältida.
2.8.Lõpetuseks juhib kostja tähelepanu asjaolule, et vaid hageja M I on lasknud protokollida oma vastuväite vaidlustatud otsusele ning vastavalt mittetulundusühingute seaduse (edaspidi MTÜS) § 24 lg’le 3 ei ole teised hagejad õigustatud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist nõudma.
2.9.Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud 23.09.2015 kohtuotsuses asjas 3-2-1-75-15, et koosolekul osalenud ühistu liige, kes ei ole lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele, ei saa nõuda kohtus selle otsuse kehtetuks tunnistamist. „Selline seisukoht on kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 3, mille teise lause kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Selliselt on viidatud sätet korteriühistu liikme vastuväite esitamisele kohaldanud ka Riigikohus oma varasemas praktikas (vt Riigikohtu 27. märtsi 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-21-16-13, p 16). „ (RKTK asjas 3-2-1-75-15 otsuse punkt 14). Seega palub kostja hageja K S Ki ja B-P Si
lk 8 hagiavaldused jätta rahuldamata ennekõike MTÜS § 24 lg 3 alusel. Kostja leiab, et kõik hagejad osalesid otsuse tegemisel seeläbi, et viibisid koosolekul ja said esitada otsuse tegemiseks oma ettepanekuid ning asjaolu, et nad ei võtnud osa kõnealuse küsimuse hääletamisest, ei ole käsitletav otsuse tegemisel mitteosalemisena. Juhul, kui kohus ei ole päri kostja tõlgendusega MTÜS § 24 lg’st 3, siis palub kostja jätta kõigi hagejate nõuded rahuldamata muude sisuliste ülaltoodud vastuväidete alusel. Kostja palub hagi jätta täielikult rahuldamata ning palub jätta kostja käesolevas asjas tekkivad menetluskulud hagejate kanda ning kinnitab, et käesolevas kohtuasjas tekivad kostjale õigusabikulud. Kostja ei ole nõus hagejatega sõlmima kompromissi. Täiendavas seisukohas /t.l. 89/ märgib kostja järgmist: Tulenevalt hagejate vastusest kostja vastusele soovib kostja täiendavalt märkida, et korteriühistu üldkoosolek on vaidlustatud otsusega otsustanud hagejatele välja makstud kulutuse tõttu vähenenud sihtkapitali mitte suurendada, kuna selleks puudus vajadus. Kostja 2016. aastasse planeeritud fassaadide värvimise eelarvesse prognoositud kulutus jäi täpselt samas summas - 2 662 euro võrra väiksemaks, kuna ehitusfirma teenuse eest 2662 euro (+ käibemaks) suuruses osa tasus OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt. Summa kattuvus ei ole ilmselgelt juhuslik, kuna tsiviilasjas 2-14-51980 käis vaidlus ühistu otsuse üle, mis puudutas otseselt just liikme OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt huve. Seetõttu ei soovinud OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt, et teised korteriomanikud peaksid kannatama kahju toetuse avaldamise eest korteriomanike üldkoosolekul. Ühistu üldkoosolekul on õigus otsustada kui suur peab olema liikmemaks ja ka seda kui suur peaks olema sihtkapital. Ühistu ei ole seadnud eesmärgiks säilitada või koguda sihtkapitali, vaid sihtkapital on ettenähtud nii ettenägematuteks kui ka prognoositud kulutusteks. Olenemata kulutuste iseloomust, on neid võimatu täpselt ette prognoosida, mistõttu ei ole ühistu üldkoosolek pidanud vajalikuks pärast iga kulutuse tegemist võtta vastu otsus tekkinud eelarve „augu lappimiseks“. Teisisõnu mingit puudujääki ühistu sihtkapitalis ei ole ega saagi tekkida, kuivõrd sihtkapitali suurust on võimalik ühistu üldkoosolekul reguleerida läbi ühistumaksu kogumise otsuste. Vaidlustatud otsuses ei ole ühistu üldkoosolek otsustanud mitte ühelgi moel, et sihtkapitali suurus tuleks seoses hagejatele tehtud väljamaksega taastada. Lisaks soovib kostja esitada informatsiooni selle kohta, et hageja M I võõrandas 26. Septembril 2016 oma korteri Tiigi 2-1 OÜ’le Kuressaare Kommunaalprojekt. Kinnistusraamatu sissekanne 26.09.2016 kinnistamisavalduse alusel on sisse kantud 27.09.2016(Lisa 1). Vastavalt korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg’le 2 loetakse korteriomandi võõrandamisel omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva. Kuivõrd omandiõiguse ülemineku päev on kinnistusraamatusse uue omaniku kandmise päev, siis on alates 27. septembrist 2016 M Ii asemel korteriühistu liige OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt. Kuna KÜS § 5 lg 2 alusel M I ei ole enam Tiigi-Tolli Korteriühistu liige, soovin teavitada kohut, et OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt ei ole huvitatud eriõigusjärglasena õiguseellase M Ii asemele astuma (Lisa 2).
lk 9 Seega, puuduks hagejal M I kohustus tasuda edaspidi ühistumaksu ja kuivõrd M Iil on tänase päeva seisuga ühistumaksu osas võlgnevus (selle kohta on kostja esitanud väited ja tõendid oma vastuses hagiavaldusele) ning tal puudub õigus ühistumaksu tagasi küsida, ei näe kostja, et M Iil oleks haginõudeks enam alust. Palume M Ii suhtes jätta hagi läbi vaatamata TsMS § 432 lg 2 p 1 ja 2 alusel. Juhul kui kohus leiab, et hagi läbivaatamata jätmiseks puudub alus, palume jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palume jätta hagejate kanda.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS
Kohus, tutvunud asjas esitatud materjalidega leidis, et esitatud hagi on põhjendamata ja tuleb jätta rahuldamata järgmistel põhjustel:
1.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et :
1.1.Hagejad K S- K, M I ja B-P S esitasid 13. 05. 2014 Pärnu Maakohtule hagi TooliTiigi korteriühistu vastu korteriühistu 28. 03. 2014.a. üldkoosoleku otsuse p. 5 tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt otsuse tühistamiseks.
1.2.24. 10. 2014.a. otsusega 2-14-51980 rahuldas maakohus hagi ja jättis menetluskulud kostja, korteriühistu Tolli-Tiigi kanda.
1.3.12. 01. 2016.a. määrusega mõistis kohus korteriühistult hagejate kasuks välja menetluskulud kokku summas 2662 eurot.
1.4.Kostja Tolli-Tiigi korteriühistu on teinud ülekandeid kostjatele järgmiselt: - 08. 02. 2016 M Iile 532,40 eurot /t.l. 44/. - 09. 02. 2016 K S-Kle 600 eurot /t.l. 46/ - 10. 02. 2016 B-P Sile 600 eurot /t.l. 48/ - 11. 02. 2016 K S Kile 464,80 eurot /t.l. 50/ - 13. 02. 2016 B-P Sile 464,80 eurot /t.l. 52/ - Kokku 2662.- eurot. See tähendab, et kostja on hagejatele eeltoodud menetluskulu ära maksnud.
1.5.7. juulil 2016 toimunud KÜ Tolli-Tiigi üldkoosoleku päevakorras oli seoses tsiviilasjas nr. 2-14-51980 jõustunud kohtulahendiga ühistumaksetele tasaarvelduse tegemine K S –Kile, M Iile ja B-P Sile/t.l. 14/. Koosolekust osavõtjatele pakuti erinevaid lahendusvariante. - Variant 1 2662 eurot jagatakse 556,1 m2 vahel ära (jääb 4,79 eurot ruutmeetri kohta). Arved esitatakse neile , kes hääletasid ebaseadusliku otsuse poolt e. välja arvatud hagejad. - Variant 2 Tasaarveldamine ühistumaksu kogudes tomub nii, et ühistu kassasse maksavad 556,1 m 2 omanikud ruutmeetri põhise ühistu maksu seni kuni on makstud 2662 eurot, hagejad ei maksa. Igakuine makse 278,05 eurot e. 0,50 eurot /m2 . Selleks kulub 9,58 kuud ja selleks ajaks vabastatakse hagejad ühistumaksust.
1.6.Üldkoosolek võttis vastu otsuse (p. 3.3) vähendada D esitatud arvestuskäigu järgi 2016 aasta ühistumaksu hagejate suhtes, kuna nemad ei hääletanud korteriühistu otsuse poolt, mille vaidlustamise tagajärjel kosteriühistu sihtkapital vähenes. Kahjuna käsitletud menetluskulu jagati kõigi korterite ruutmeetrite vahel, tulemus 3,4 eurot /m2 . Seega oleks hagejad pidanud maksma 774,86 eurot, kuid selle maksmisest nemad vabastati s.h. K S 415,48 eurot, M I 178,5 eurot ja B-P S 180,88 eurot.
lk 10
Otsusele esitas vastulause M I, kes leidis, et otsus on vastuolus seadusega.
2.Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas korteriühistu oli õigustatud vabastama hagejaid ühistumaksu maksmisest seniks kuni teised ühistu liikmed on kohtumenetluses välja mõistetud ja kostjatele makstud menetluskulu ühistule ära maksnud.
2.1.Hagejad on seisukohal, et nad ei pea osalema menetluskulude hüvitamises ja seega on vaidlustatud otsus ebaseaduslik. Hagejad leiavad, et kulud, mis tekivad korteriühistu tegevuse tõttu korteriühistu ja tema liikmete vahelises kohtuvaidluses õigusabi teenuse kasutamise tõttu, on korteriühistu makstav tasu elamu majandamiseks osutatud ja ostetud teenuste eest ja neid kulusid saab lugeda üldpõhimõtte kohaselt korteriühistu majandamiskuludeks KÜS § 15 1 lg. 1 mõttes. Antud juhul on aga tegemist sellise iseloomuga kuluga, mida ühistu peab hüvitama kindlaksmääratud ulatuses hagejatele ja seega on õigusabi kulude nõudmine hagejatelt korteriühistu majandamiskulude raames vastuolus korteriomandi seaduse § 13 lg.tega 1 ja
2.2.Kostja vaidleb hagejale vastu ja leiab, et hagejad ei ole kuidagi osalenud neile välja mõistetud ja välja makstud summade kandmisel /t.l. 41 p. 1.14/. Läbi 7. 07. 2016.a. otsuse on hagejate osalus menetluskulude hüvitise tagasimaksmises 0 eurot. Kostjad on seisukohal, et hagejad on tegelikult vaidlustanud otsuse, millega neile ei pandud kohustust vaid tehti soodustus, mistõttu otsus ei ole vastuolus KOS § 13 lõigetega 1 ja 2.
2.3.Kohus nõustub siinkohal hagejatega, et Korteriomandiseaduse § 13 lg. 1 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel.
2.4.Korteriühistu üldkoosolek on vastu võtnud otsuse vabastada hagejad majandamiskulude tasumisest seni kuni teised ühistu liikmed maksavad osadena tagasi menetluskuluna hagejatele makstud tasu 2662 eurot. Otsus ei pane hagejatele kohustust. Kohus on seisukohal, et hagejate poolsest osalusest kulude kandmisel saaks rääkida siis, kui menetluskulu oleks olnud otsuse tegemise ajal hagejatele maksmata ja seda oleks soovitud tasaarvestada sellega, et hagejad majanduskulu menetluskulude ulatuses ei maksa. Antud juhul oli menetluskulu kostja poolt hagejatele juba varem makstud, mistõttu ei saa rääkida korteriühistu otsuse vastuolust KOS § 13 lõikega 1 ja 2. Ka ei ole asjakohane hagejate välja toodud riigikohtu lahend 3-2-1-89-13, milles riigikohus asus seisukohale, et ühistu ei tohi nõuda ühistu vastu kohtusse pöördunud liikmetelt ühistumaksu tasumist ühistu õigusabi kulude katmiseks. Vaidlustatud otsusega ühistu seda ei teinudki. Pigem on see otsus vabastanud hagejad ühistumaksust kuid samal ajal on neil võimalus saada n. ö vilja võrdetel alustel teistega.
2.5.Kohus nõustub siinkohal kostjaga, et korteriühistu sihtkapital, mis vastavalt põhikirja p. 6.5. moodustub liikmete sihtotstarbelistest maksetest, on mõeldud korteriühistuseaduse § 15 1 kohaste majandamiskulude katteks. Antud juhul on üldkoosolek lugenud erandlikult majanduskuluks ka kohtu poolt välja mõistetud hüvitise. Tasumise kohustus tulenes jõustunud kohtulahendist ja ühistul puudus võimalus otsustada kas ühistu seda tasuda soovib või mitte.
2.6.Kohus ei nõustu siinkohal kostja seisukohaga, et kuna M I ainukesena on esitanud üldkoosolekul vastuväite, siis on temal õigus otsust vaidlustada. Korterirühistuseaduse § 1 lg. 2 kohaselt korterirühistuseaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Mittetulundusühingute seaduse § 24 lg. 3
lk 11 kohaselt võib otsuse tegemisel osalenud mittetulundusühingu liige nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele, kuid seda ei rakendata otsuse tühisuse tuvastamisel (sama seaduse § 24 1 ).
2.7.Tolli-Tiigi korteriühistu põhikirja p. 4.1. kohaselt on ühistu liige kohustatud tasuma kindlaksmääratud kuupäevaks hoonete majandamise ja jooksvate kulutuste katteks sihtotstarbelisi makseid ühistu üldkoosoleku ja/või vastavas hoones korteriomandi reaalosa omavad korteriomanike enamuse otsusega kehtestatud suuruses ja korras. P. 4.1.7. kohaselt sihtotstarbeliste kulude puhul vastavalt korteriomanike enamuse otsusele. Antud juhul on ühistu üldkoosolek otsustanud, et kantud õigusabi kulu maksavad korterite omanikud, kes hääletasid tühistatud otsuse poolt. Samas on hagejad vabastatud majandamiskulude tasumisest 774,86 euro ulatuses. Kohtu hinnangul on selline igakuistest majandamiskulude maksmisest vabastamine pigem hagejatele tehtav soodustus. Hagejad on nende kasuks välja mõistetud menetluskulu kätte saanud. Selle ühistule tagastamine toimus maksete tegemisega teiste korteriühistu liikmete poolt, kes selleks on vastu võtnud otsuse. Nagu selgub pooltevahelisest kirjavahetusest on hagejatele selgitatud, et nad vabastatakse nn ühistumaksust 9,58 kuuks, e. siis ajaks, kui teised omanikud tasuvad nn. kahju õigusabi tasu näol ja selle tulemusena jääb neil maksmata kokku 774,86 eurot /kreeditarved t.l. 6-63/.
2.8.Ühistumaksudest saadu arvel oli 2016.a. plaanis värvida maja fassaad /t.l. 64/, mida ka tehti /t.l. 66-67/ ja mille täielikult tasus ühistu liige Kuressaare Kommunaalprojekt. Sellega on sisuliselt kaetud eeltoodud kohtuvaidluses kantud ja hagejatele välja makstud menetluskulud (vaidlus toimus Kommunaalprojekti huvides) ning ühistu liikmete makstu läheb arvesse tavapärase ühistumaksena. Seetõttu on pigem ebaõiglane hagejate vabastamine nende maksmisest ja ühistumaksu tagasi nõudmine hagejate poolt on põhjendamatu ja ebamõistlik.
2.9.Hagejad ei ole oma taotlust korteriühistu otsuse tühisuse tuvastamiseks või selle tühistamiseks kuidagi põhjendanud ei sisu ega vorminõuete rikkumisega või vastuoluga seaduste või põhikirjaga. Ka ei riku nimetatud otsus kohtu hinnangul hagejate õigusi, mistõttu hagi tuleb jätta rahuldamata.
2.10.Menetluskulude jaotus TsMS § 162 järgi hagimenetluses kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hagejate kanda võrdsetes osades. Vastavalt TsMS § 177 lg 1 p-le 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist.