Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-16-11206 ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

EDASIKAEBAMISE KORD

Pankrotimääruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul pankrotiteate avaldamisest. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

A S esitas Viru Maakohtule pankrotiavalduse, milles palus välja kuulutada võlgniku pankrot ning vabastada võlgniku võlgadest. Viru Maakohus võttis 29.08.2016 pankrotiavalduse menetlusse ning nimetas ajutiseks halduriks Kristi Relviku. Ajutine haldur esitas kohtule aruande. Ajutise halduri aruanne:

VÕLGNIKU VARAD

Kinnistusraamatu andmetel võlgniku nimele kinnisasju registreeritud ei ole ega ole olnud. Ehitisregistri andmebaasi kohaselt ehitisi kui vallasasju võlgniku nimele registreeritud ei ole. Maanteeameti andmetel on võlgniku nimele registreeritud järgmised sõidukid: 1) Audi 100, registreerimismärk XXX, esmane registreerimisaeg 1984; 2) Toyota Corolla, registreerimismärk XXX, esmane registreerimisaeg 1985. Võlgniku selgituste kohaselt on nimetatud autod viidud lammutusse mitmeid aastad tagasi. Sellega seonduvaid dokumente võlgnikul ei ole. Miks on kanded muutmata, võlgnik selgitada ei oska. Maanteeameti informatsiooni kohaselt on mõlema sõiduki registrikanne peatatud 01.10.2014, võib järeldada, et nimetatud sõidukid ei osale liikluses vähemalt aastast 2012, mistõttu sõidukite lammutamine võib olla tõenäoline. Lisaks, isegi kui sõidukid ei ole lammutatud, siis arvestades 2(6)

2-16-11206 sõidukite vanust ja asjaolu, et sõidukite võõrandamiseks on vajalik välja selgitada esmalt nende asukoht, valmistada varad ette müügiks ja korraldada varade müük, on sõidukite kasumlik võõrandamine ajutise halduri hinnangul ebatõenäoline. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel avatud väärtpaberikontosid ja võlgnik ei ole liitunud kogumispensioniga. Vastavalt äriregistri andmetele puuduvad võlgnikul mistahes seosed äriühingutega. Võlgniku nimele on avatud Swedbank AS-s arveldusarve nr XXX, mille jääk 16.09.2016 seisuga on 14,96 eurot (kontol on broneeringuid 14,40 eurot kaardi kuutasudest). Ajutise halduri hinnangul ei ole võimalik nimetatud rahalistele vahenditele sissenõuet pöörata tulenevalt täitemenetluse seadustiku §-dest 131 ja 132. Muud teadaolevat vara võlgnikul ei ole. Võlgnik ei tööta. Võlgniku sõnul õpib ta Sillamäe Kutsekoolis logistika ja laomajanduse õppesuunal. Aruande koostamise seisuga puudub võlgnikul sissetulek, mida saaks arvata pankrotivara hulka. Kokku on võlgniku varade väärtus 0 eurot.

KOHUSTUSED,

TÄITEMENETLUSED

VÕLGNIKU

VARA

PUUDUTAVAD

2-16-11206

MAKSEJÕUETUSE

TEKKIMISE

JA

PANKROTI

VÄLJAKUULUTAMISE

KOHTA,

ARVAMUS

KOHUSTUSTUSTEST

VABASTAMISE MENETLUSE VÕIMALIKKUSE KOHTA, AJUTISE HALDURI

ETTEPANEK

Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku maksejõuetus täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga ning esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul on vara 0 eurot, kohustusi 7993,58 eurot. Võlgniku maksejõuetus on kujunenud pikema aja vältel, põhjuseks püsiva töö puudumine ja aastate jooksul tekkinud rahalised kohustused, mida võlgnik ei ole täitnud. Maksejõuetust ei ole tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses. Käesoleval juhul on võlgnik esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Praeguses menetlusstaadiumis ei näe ajutine haldur takistusi, mis välistaksid vastava menetluse algatamise.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalide ja ajutise halduri aruandega, leiab, et tuleb välja kuulutada A S pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu. Vara ja võlgade nimekirjast nähtuvalt on A S varaks 0 eurot, igakuine sissetulek puudub. Võlgnikul on kohustusi kogusummas ca 8000 eurot. Toimiku materjalid kinnitavad, et võlgniku varast ei jätku kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Kohus loeb tuvastatuks, et A S on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga, võlgnik ei tööta ja seega vähetõenäoline, et võlgniku maksejõulisus võiks lähiajal taastuda. Kohus leiab, et tuleb välja kuulutada A S pankrot. Vastavalt PankrS § 31 lg 5 ja lg 6 pankroti kuulutab kohus välja määrusega (pankrotimäärus). Pankrotimääruses tuleb märkida pankroti väljakuulutamise kellaaeg. Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise ning hagi tagamise 4(6)

2-16-11206 abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

kohaldatud

enne

pankroti

Pankrotihaldur Kristi Relvik on andnud nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ning kinnitanud, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Võlgniku pankroti kuulutab kohus välja 13. oktoobril 2016 kell 16:00. Võlgniku pankrotihalduriks tuleb nimetada kristi Relvik. Võlausaldajate esimene üldkoosolek tuleb korraldada 08. novembril 2016 kell 13:30 Narva kohtumajas saalis nr 3. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisel rakendatud avalduse tagamise abinõud jäävad kehtima. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Kohus peab vajalikuks ka märkida, et PankrS § 36 lg 6 kohaselt füüsilisest isikust võlgnik võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Vastavalt PankrS § 91 lg 1 füüsilisest isikust võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Võlgnik kaotab õiguse teha tehinguid seoses pankrotivaraga ning võib pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Võlgnik ei tohi tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata olla ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Menetluskulud PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja taotluse kulutuste hüvitamiseks koos käesoleva seaduse § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 150 lg 1 p 1, p 2 ja p 5 ning lg 2 pankrotimenetluse kulud on menetluskulud, ajutise halduri tasu, ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kui pankrotiavaldus rahuldatakse, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast. Ajutine haldur palus välja mõista ajutise halduri tasu ja kulud riigivahenditest PankrS § 23 lg 4 alusel. Kohus selgitab, et selle paragrahvi alusel mõistab kohus tasu ja kulud riigivahenditest siis, kui menetlus lõpetatakse raugemisega ja keegi pole kohtu deposiiti kulude katteks raha kandnud. Kuna antud juhul menetlus jätkatakse ja raugemisega menetlus ei lõpetata, siis ei saa kohus välja mõista halduri tasu ja kulusid riigi vahenditest. See aga ei välista halduri võimalust esitada menetlusabi taotlust hiljem pankrotimenetluse raugemisel pärast pankroti väljakuulutamist. Kohus leiab, et ajutise halduri tehtud kulutused on põhjendatud ja vajalikud. Kõik menetluskulud tuleb täies ulatuses jätta võlgniku pankrotivara kanda. Võlgnik ajutise halduri tasu ja kulutuste osas vastuväiteid ei esitanud. Seega tuleb võlgniku pankrotivarast välja mõista tasu summas 648 eurot koos käibemaksuga. 5(6)

2-16-11206 Viivitamatu täitmine PankrS § 31 lg 7 kohaselt pankrotimäärus kuulub viivitamatule täitmisele. Pankrotimääruse täitmist ei saa peatada ega ajatada, samuti ei saa muuta otsuse seaduses sätestatud täitmise viisi ja korda. Pankrotimäärus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri kohtunik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.