Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. I Asjaolud 01.03.2026 maksekäsu kiirmenetlusse esitatud avaldus on 07.05.2026 määrusega üle antud hagimenetluses jätkamiseks. Kohus luges maksekäsu avalduse nõuetekohaseks hagiks ja kostja vastuväite hagivastuseks. Kohus võttis hagi 08.05.2026 määrusega menetlusse, andis tähtaja võimalike tõendite ja/või kompromissi esitamiseks ning määras asjas suulise menetluse. 03.06.2026 määratud istungil oli hagejate esindaja valmis muutma elatise nõude algusperioodi 03.juuniks 2026 ning kostja võttis hagi õigeks. II Maakohtu otsuse põhjendused Kohus, olles tutvunud hagiavaldusega ning ära kuulates pooled suulises menetluses, leiab, et hagi on põhjendatud ja tõendatud hagiavalduses esitatud ulatuses ning kuulub ka vastavalt kostja poolt hagi õigeksvõtule täielikult rahuldamisele. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 1 kohaselt võib kohus õigeksvõtva kohtuotsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Perekonnaseaduse (PKS) § 97 kohaselt on alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist. PKS § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lg 2 kohaselt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Lõike 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. TsMS § 206 lg 1 kohaselt on kostjal õigus hagi õigeks võtta. Vastavalt TsMS § 440 lõikele 1, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hagejate nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kohus on seisukohal, et hagiavaldus tuleb rahuldada täielikult hagejate poolt esitatud ulatuses. Kostja on hagi õigeks võtnud. Hagihind TsMS § 129 lg 2 alusel on nõutavate maksete kogusumma hagi esitamisele järgenva üheksa kuu eest. Ehk iga hageja puhul 9 x 150 eurot = 1350 eurot, kokku 4050 eurot.

Kostjale selgituseks, et tegemist ei ole summaga, mida kostja peaks hagejatele tasuma lisaks igakuisele elatisele. Menetluskulud TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 3 järgi maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.