lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-26-1880/40

Perekonnaõigus › Abielulahutus

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 22.05.2026

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-26-1880/40
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Perekonnaõigus › Abielulahutus
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.05.2026
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
669
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number

2-26-1880

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. mai 2026, Jõhvi

Kohus

Viru Maakohus

Kohtunik

Piret Raik

Kohtuasi

I. S. hagi A. S. vastu abielulahutuse nõudes

Kohtuistungi toimumise aeg

21.mail 2026.a

Menetlusosalised

Hageja:

I. S. (ik XXX, elukoht xxx, e-post xxx, tel xxx) A. S. (ik xxx, elukoht: xxx; e-post xxx, tel xxx)

Kostja:

RESOLUTSIOON

1.Lahutada I. S. ja A. S. abielu, mis on sõlmitud 5.07.2023.a. Jõhvi Vallavalitsuses ja mille kohta on tehtud kanne nr 181-32-2023/118.

Jätta pärast abielulahutust I. S.le perekonnanimi „T.“.

3.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Riigilõiv hagi esitamise eest jätta Eesti Vabariigi kanda (I. S. vabastati 15.04.2026 määrusega riigilõivu tasumisest hagi esitamisel).

Jõustunud kohtulahend saata Jõhvi Vallavalitsusele perekonnaseisu kannete muutmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

HAGEJA NÕUE

Sarnased lahendid

Perekonnaõigus
  • 20.07.20262-26-12860/10Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 15.07.20262-26-4665/14Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 14.07.20262-25-22192/21Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 12.07.20262-26-10760/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 10.07.20262-26-9594/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 09.07.20262-26-101918/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
1.25.01.2026.a.Viru Maakohtule esitatud hagiavalduses palub I. S. lahutada tema ja A. S. 5.07.2023.a Jõhvi Vallavalitsuses sõlmitud abielu. Hagiavalduse kohaselt on alates detsembrist 2025.a. A. S. käitumine hageja suhtes muutunud vägivaldseks ning tema suhtes on algatatud kriminaalasi. Hageja sõnul ei olnud ta enne abiellumist teadlik mehe tugevatest psüühilistest kõrvalekalletest, mis on nüüdseks ilmnenud. Psühhootiliste hoogude ajal muutub ta agressiivseks, ei allu kontrollile ega suuda vaatamata hageja palvetele rahuneda. I. S. soovib lahutust, kuid A. ei ole nõus perekonnaseisuosakonnas abielu lahutama.
2.Kohtuistungil jäi I. S. abielu lahutamise nõude juurde ning kinnitas, et otsus on kaalutletud ja kindel. Abielusuhted lõppesid detsembris 2025. A. S. on kriminaalkorras karistatud ning talle on kohaldatud lähenemiskeeldu kolmeks aastaks. A. S. ei tohi hagejale lähemale tulla kui 100 m ning temaga suhelda, teda kõnetada. Hageja soovib pärast abielu lahutamist jätta perekonnanimi „T.“.

KOSTJA SEISUKOHT

3.A. S. nõustus kohtuistungil abielu lahutamise nõudega ja märkis, et kui abikaasal on noorte meestega seksuaalsuhted, siis ei saa abielu jätkamine kõne alla tulla.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4.Kohus rahuldab hagi ja lahutab poolte abielu. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Sama paragrahvi 2. lõike järgi abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi. Tulenevalt PKS § 67 lg 3 peab kohus tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja.
5.Nii I. S. kui A. S. kinnitasid kohtuistungil, et abielusuhted on lõppenud ning kumbki abielu säilitamise võimalust ei näe. Kohtu hinnangul on abielu säilitamine mõeldav olukorras, kus mõlemad pooled peavad abielusuhete taastamist / säilitamist vähemalt võimalikuks. Olukorras, kus mõlemad abikaasad soovivad abielu lahutada, oleks leppimisaja andmine ebamõistlik. Lisaks eeltoodule on kohtute infosüsteemi (KIS) andmetel Viru Maakohtu 16.04.2026 otsusega kriminaalasjas nr 1-xx-xxx(xxx) A. S. süüdi tunnistatud KarS 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2,3 järgi ning talle on kohaldatud lähenemiskeeld I. S.le tähtajaga kolm aastat. Kohtu hinnangul ei ole võimalik säilitada/taastada abielusuhteid, kui kumbki abikaasadest seda ei soovi ning kui üks abikaasadest on teise suhtes vägivaldne. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et poolte abielusuhted on pöördumatult lõppenud ning abielu lahutamine põhjendatud. Kohus lahutab poolte abielu
6.Nimeseaduse § 11 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi 2. lõike järgi võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi.

I. S. soovis jätta endale abielu lahutamisel perekonnanimi „T.“.

Vastavalt PKS § 66 lg 2, lõpeb abielu kohtuotsuse jõustumise päeval.

Menetluskulude jaotus

8.Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja näeb jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma (TsMS § 173 lg 1 ja 4). TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise.
9.Viru Maakohus rahuldas 15.04.2026 määrusega I. S. menetlusabi taotluse ja vabastas hageja riigilõivu tasumisest hagi esitamisel. Kohus jätab riigilõivu kulu Eesti Vabariigi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 06.07.20262-26-8299/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 06.07.20262-24-13430/18Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium