Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

F.Y esitas M.H nimel 19.12.2025 kohtule hagiavalduse F.Z-i vastu lapsele elatise väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt välja mõista alates hagi esitamisest igakuine elatis 300 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja vastas hagiavaldusele 15.01.2026, esitades vastuväite. Kostja on varasema kokkuleppe alusel maksnud igakuuliselt elatist 200 eurot ja on nõus seda ka edaspidi tasuma. Lapsega saab ta kohtuda vaid üks kord kuus. Kostja majanduslik olukord ei võimalda elatise suurendamist. Kostja on 100% töövõimetu, ainsaks sissetulekuks on töövõimetuspension 673 eurot kuus. Kostja saadab lapsele ka igakuiselt pakke Omniva pakiautomaadi kaudumaiustusi või mänguasju. Kostjal ei ole võimalik tasuda elatist 300 eurot kuus ja palub jätta elatisesummaks 200 eurot kuus. Kostja esitas tõendid igakuise elatise maksmise kohta summas 200 eurot, tõendeid oma kommunaalkulude kohta ja Omniva pakikviitungi. Hageja seaduslik esindaja teatas e-kirjas, et tegelikult käib kostja tööl ja saab igal nädalal palka. Lapsega kohtunine- 1 kord kuus 1 tund- on see, mis kostjale praegu sobib. Kostja esitas kohtule tõendina oma töölepingu nr 1/3004, millest nähtuvalt töötab kostja alates 04.mai 2026 Lokuta Kaater OÜ-s saeraami juhi abina, töökoormus 0,25, tööaeg keskmiselt 10 tundi nädalas, brutopalk 5,67 eurot kuus. Kohus pidas kohtuistungi 18.05.2026, kus osalesid hageja seaduslik esindaja F.Y ja kostja F.Z . F.Y kinnitas, et kostja on igakuiselt maksnud elatist 6.kuupäeval 200 eurot. Lapse kulud on suurenenud ja ta soovib elatise suurendamist kindlas summas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Hageja seaduslik esindaja tegi kostjale ettepaneku, et kostja maksaks elatist 250 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kostja nõustus elatise suurendamisega 250 eurole kuus. Kostjal ei ole teisi ülalpeetavaid peale hageja. Kostja on asunud tööle osalise töökoormusega. Maikuu eest on 200 eurot elatist makstud. Lapsega kohtumine 1 kord kuus, mis vanemluskokkuleppes määrati, on kostjale sobiv. Kohus selgitas pooltele võimalust lahendada asi kompromissi sõlmimisega. Kohus sõnastas kohtuistungil kompromissi teksti ja see kanti kohtuistungi protokolli. Pooled kinnitasid nõustumist kompromissiga.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Kohus arutas koos pooltega kohtuistungil nii hageja nõudeid kui ka kostja kõiki vastuväiteid. Kohus küsitles pooli. Pooled jõudsid kompromissile hageja ettepanekul ja kostja oli nõus, et maksab hageja ülalpidamiseks elatist 250 eurot kuus. Hageja esindaja soovis, et suurendatud elatisemäär hakkaks kehtima alates kohtuistungipäevast ehk 18.maist 2026. Varasema perioodi eest alates hagi esitamisest hageja elatise suurendamist ei soovi. Hageja soovib elatist kindlas summas kuni lapse täisealiseks saamiseni. Ka elatise maksmise kuupäev – iga kuu 6.kuupäev- jäägu samaks. Kohus arvutas, et kui elatisesumma suureneb 200 eurolt 250 eurole kuus alates 18.maist 2026, siis on perioodi eest 18.-31.mai 2026 vaja juurde tasuda elatist 21,71 eurot (13 päeva, iga päeva eest suureneb elatis 1,67 euro võrra).

Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kohus võtab vastu hageja loobumise nõudest perioodi eest alates hagi esitamisest kuni kohtuistungipäevani. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei ole kompromissiga kokku leppinud menetluskulude kandmise osas. Seega jäävad asja menetluse lõpetamisel menetlusosaliste menetluskulud poolte endi kanda. Menetluskulud puuduvad. /allkirjastatud digitaalselt/ Ülle Raag Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.