Harju Maakohus
Kohtunik
Anu Saaliste
Otsuse tegemise aeg ja koht
04.05.2026.a, Tallinn, Tallinna kohtumaja
Tsiviilasja number
2-26-3178
Tsiviilasi Tsiviilasja hind
X hagi Y (Y) vastu abielu lahutamiseks 3500 eurot
Menetlusosalised
Hageja X (isikukood XXX) Kostja Y (isikukood XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
30.04.2026
ega kavanda perekonna taastamist. Abikaasad on elanud lahus üle 2 aasta. Lepitus ei ole võimalik. Hageja palub lahutada abielu X ja Y vahel. 13.02.2026 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 17.02.2026 (korduv 24.02.2026) esitas kostja kohtule taotluse peatada menetlus 2 kuuks, et anda pooltele aega leppimiseks ja pere säilitamiseks. 20.02.2026 esitas hageja kohtule seisukoha, milles teatas, et hageja ei pea põhjendatuks menetluse peatamist ega täiendava lepitustähtaja andmist. Pooled on faktiliselt lahus elanud alates 2023. aasta suvest. Kostja on omal algatusel perekonnast lahkunud ning ei ole sellest ajast alates osalenud pereelus ega ühises majapidamises. Hageja hinnangul on poolte abielulised suhted pöördumatult lõppenud. 10.03.2026 määrusega jättis kohus rahuldamata kostja taotluse menetluse peatamiseks leppimiseks. 20.04.2026 saatis kostja kohtule e-kirja, milles märkis, et kostja ei nõustu abielu lahutamisega. 10.03.2026 määrusega selgitas kohus pooltele muuhulgas kohtualluvust ja kohaldatavat õigust. Pooled on kohtule teatanud, et nad on nõus käesoleva vaidluse lahendamisega Harju Maakohtus Eesti õiguse alusel. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 30.04.2026. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 10.02.2026 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr
TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud.
Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/
Anu Saaliste Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.