Hageja XX (isikukood XXX), seaduslik esindaja XX (isikukood XXX, e-post) Kostja XX (isikuood XXX, e-post)
Menetlustoiming
Asja lahendamine, suuline ja kirjalik menetlus. Istungi toimumise aeg 27.01.2026
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada XX hagi XX vastu elatise suurendamiseks.
2.Suurendada kostjalt XX (isikukood XXX) hageja XX (isikukood XXX) kasuks tsiviilasjas nr 2-16-107155 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 23.05.2016 määrusega väljamõistetud elatise summat.
3.Mõista kostjalt XX alates 07.10.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.2033 välja igakuine elatis vastavalt 1. aprillil muutuvale miinimummäärale igakuiselt 301 eurot 74 senti (so 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Resolutsiooni punktis 3 nimetatud igakuine elatis tuleb XX-il tasuda XX arvelduskontole nr xxx iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
5.XX poolt perioodil 07.10.2025 kuni kohtuotsuse jõustumiseni XX kasuks XX arvelduskontole tasutud elatise summadega tuleb arvestada käesoleva kohtuotsuse täitmisel ning arvestada vastavad summad täidetavast elatisest maha. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
2-25-16774 Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Asjaolud, menetluse käik, poolte seisukohad
1.Hageja esitas kostja vastu hagi elatise suurendamiseks. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakond on tsiviilasjas nr 2-16-107155 23.05.2016 määrusega kohustanud kostjat XX tasuma hagejale XX elatist 200,00 eurot kuus alates 1.04.2016 kuni avaldaja XX täisealiseks saamiseni 3.07.2033. Hagi kohaselt on hageja ülalpidamiskulud ajas oluliselt kasvanud: lapse vanus, koolikulud, toit, riided, huvihariduse kulud. Lisaks on seadusest tulenev miinimumelatis võrreldes 2016. aastaga oluliselt muutunud. Seega ei vasta 200 euro suurune elatis enam lapse vajadustele ega seadusega ettenähtud miinimumile. Kostja ei ole hagejale regulaarselt elatist tasunud, mistõttu on tekkinud elatise võlgnevus.
2.27.01.2026 toimunud kohtuistungil vaidleb kostja hagile vastu. Kostja isa on maksnud lapse huviringe: muusikakool ja korvpallitrenn. Elatise suurendamisel peaks lapse ema ise maksma lapse huviringid. Kostja ei ole elatist kogu aeg maksnud, ta on hetkel töötu ja ei ole rahalisi võimalusi elatise maksmiseks. Tööturu seis on keeruline, kandideerijaid on palju. Kostjal ei ole hetkel mingit sissetulekut. Kostjal on elukaaslane, kes saab emapalka ja sellest ta hetkel elab. Kostjal on uus laps uue elukaaslasega. Kostja on õppinud plaatimist, kuid seda tööd on kahjuks vähe. Ta elab xxx, kus ehitusfirmasid on, aga neil on endalgi tööd vähe. On olnud töötu 3 kuud, kuid töötuna ennast arvele võtnud ei ole, kuna raha ta Töötukassast ei saaks ja arvele võtmine ei aita teda kuidagi ning ta ei näe sellel mõtet. Kostja ei leia, et peaks midagi uut õppima, tal on tutvusi ja koostööpartnereid ning kindlasti ta mingi lahenduse leiab, et töö leida. Kahjuks see ei ole juhtunud nii kiiresti kui ta tahaks. Siis on väga lihtne, et edaspidi kostja isa huviringe ei maksa rohkem ja XX XX hakkab ise maksma alimentidest. Kostja saab aru, et talk on kohustus last ülal pidada. Ta ei tea, mis tema olukorrast saab. Kui ööd ei ole, siis mis ta peab tegema, kas vargile minema? Viimati töötas ehitajana. Tegelesin vaheseinte ehitusega. Laps kostja juures ei ole viibinud. Neid põhjuseid on mitmeid, miks ta kostja juures ei viibi. Suhtluskord on alla arvestust, sest lapse ema on teinud palju selleks, et kostja ei saaks lapsega suhelda. Lapsega suhtlemise huvi on olemas. Inimene peab aru saama, et ta elab xxx ja iga päev ei ole võimalik käia. 2025 detsembris soovis kostja viimati oma poega näha. Helistas pojale ja küsis, et kas ta tahab tema juurde tulla ja ta tahtis. Järgmisel hetkel helistas poeg tagasi, et ta ikka ei tule. Lapse emaga suhtlemine on keeruline.
3.Hageja esindaja avaldas 27.01.2026 kohtuistungil, et lapse huviringe tasub lapse vanaisa vabatahtlikult omal soovil, ei ole kokkulepet, et see korvab lapse isa panust elatise tasumiseks. See on vanaisa vabatahtlik panus ja ei ole asendus isa elatisele. Vanaisa poolt on umbes 70 eurot kokku, mida vanaisa maksab huviringide katteks. Vanaisa maksab otse muusikakooli ja trenni. Kostja maksis eelmisel nädalal 100 eurot. See on aastas paar korda mingi väike summa alla miinimumi. See ei ole regulaarne. Pole olnud mingit tasumist, mida saaks elatiseks arvestada.
4.Kohus palus kohtuistungil kostjal kohtule esitada tõendid viimase töölepingu lõpetamise ja töötuse ning uue lapse kohta. Kohus soovitas elatise maksmises kokkuleppele jõuda. Kohus selgitas, et alla miinimummäära elatise väljamõistmiseks on alus olemas, aga selles osas peab kostja esitama tõendi, et tal tõesti on teine laps, kes vajab samuti ülalpidamist. Kohus määras: lükata asja arutamine edasi ja anda kostjale tähtaeg nõuetekohase vastuse ja tõendite esitamiseks ning hageja seaduslikule esindajale tähtaeg enda sissetulekute ja teiste ülalpeetavate olemasolu kohta tõendite esitamiseks hiljemalt 10.02.2026.
2-25-16774
5.Hageja esindaja teatas 05.02.2026 kohtule, et tema keskmine netosissetulek kuus, sh lapsetoetused mõlema lapse pealt, on ligikaudu 1900–2000 eurot. Tema ülalpeetavad on XX (10a), isikukood XXX ja XX (1a), isikukood xxx. Hageja esindaja märgib täiendavalt, et kostja poolt 2026. aasta jaanuaris tehtud 100-eurone makse laekus Leedus registreeritud pangakontolt. Kohtuotsuse põhjendused
6.Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et hagiavaldus tuleb rahuldada. Põhjendatud on elatise suurendamine seaduses sätestatud miinimumsummani. Hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt PKS § 97 p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1,2 ja 4; § 101.
7.PKS § 96 sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 99 lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega. PKS§ 101 lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
8.PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma (kuni 31. märtsini on baassummaks 282,31 eurot). Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil (käesoleval ajal 59,43 eurot). Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Seega tuleb elatise suurusest maha arvestada 1⁄2 lapsetoetusest. Perehüvitiste seaduse (PHS) § 15 sätestab, et peretoetuste eesmärk on tagada lastega peredele laste hooldamise, kasvatamise ja õppimisega seotud kulutuste osaline hüvitamine.
9.Kohus on tuvastanud, et XX on XX ja XX ühine alaealine laps, kelle suhtes on lapse vanematel ülalpidamiskohustus ja seda vähemalt perekonnaseaduse (PKS) § 101 sätestatud määras.
10.Vanem on kohustatud oma alaealist last perekonnaseaduse (PKS) § 97 lg 1 kohaselt ülal pidama ning seda ei pea tegema last kasvatav vanem üksi. Mõlemad vanemad on kohustatud last ülal pidama. Vaidlust ei ole asjaolus, et XX elab koos emaga.
11.Kohus on tuvastanud, et Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna 23.05.2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-16-107155 kohustati kostjat tasuma hagejale elatist 200 eurot kuus alates 01.04.2016 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.2033. Kostja ei ole vastavat kohtumäärust kohaselt täitnud ning on tasunud hagejale elatist ettenähtust vähem ning on tekkinud elatise võlgnevus. Kohtumenetluse ajal tasutud elatismaksed hageja esindaja arveldusarvele kuuluvad väljamõistetud suurendatud elatise summast kohtuotsuse täitmisel mahaarvamisele.
12.Kostja on välja toonud, et ta tema isa on tasunud hageja huviringide osalustasu, s.o muusikakooli ja korvpallitrenni eest, mida kostja loeb elatise tasumiseks enda poolt. Kostjal
2-25-16774 tööd ja sissetulekut ei ole. Tal on uue elukaaslasega veel üks laps sündinud ning ta elab elukaaslase emapalgast. Hageja kostja juures ei ole viibinud.
13.Kohus on seisukohal, et elatis kuulub suurendamisele alates 07.10.2025 (hagi esitamisest), nagu on taotlenud hageja. Kohus ei loe kostja isa poolt hageja huviringise eest tasumist igakuiselt suurusjärgus 70 eurot, hagejale elatise tasumiseks. Kostja isa on tasunud hageja huvikoolide eest vabatahtlikult ja ei ole kokkulepet, et seda loetakse kostjapoolse elatise tasumisena. On loomulik, et lapse vanavanemad võivad soovi korral toetada lapselapse huviharidust ning sellised kulutused ei kuulu maha arvestamisele kostja poolt tasumisele kuuluvatest elatismaksest. Vastavad kulud on kostja isa vaba valik.
14.Hageja on taotlenud elatise suurendamist perekonnaseaduses ettenähtud miinimummäärani. Kohus leiab, et elatise suurendamine on käesolevaga põhjendatud, kuna elukallidus on aastatega suurenenud ja seega suurenenud ka lapse kulud. Kuna hageja nõuab elatist miinimummääras, ei pea kohus tuvastama, kui suures summas hagejale igakuuliselt kulub ja kas kulud, mis on välja toodud, on ka mõistlikud ja põhjendatud. Miinimummääras elatise nõude puhul ei pea lapsele kuluvaid kulutusi tõendama.
15.PKS § 102 lg 1 kohaselt isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
16.Riigikohus on oma 22.03.2017 lahendis nr 3-2-1-117-16 asunud seisukohale, et kohtul on võimalik vähendada alaealisele lapsele väljamõistetavat elatist alla seaduses sätestatud miinimumsuuruse üksnes kostja taotlusel. Kostja ei ole tõendanud, ta ei ole võimeline andma hagejale ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Samuti ei ole kostja tõendanud, et ta on töövõimetu või et hagejale elatise väljamõistmisel miinimummääras tekiks olukord, kus kostja teine laps osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.
17.Kohus on teinud päringu töötamise registrisse (TÖR), mille kohaselt oli kostjal tööleping XX OÜ-s algusega 15.08.2023 kuni 29.01.2026 ning töösuhe oli peatatud 01.08.2025 kuni 30.08.2025, peatamise alus isapuhkus. Kostjal oli kehtiv tööleping xx-s kestusega 20.11.2025 kuni 19.01.2026, ameti nimetus komplekteerija ning käesoleval hetkel on kostjal kehtiv tööleping XX-s algusega 02.02.2026, ameti nimetus autorongi juht. Rahvastukuregistri päringute kohaselt on kostjal 10.07.2025 sündinud poeg XX.
18.Kohus ei ole tuvastanud PKS § 102 lg-s 1 ja 2 sätestatud asjaolusid, mis annaks aluse vähendada elatist alla PKS § 101 alusel arvutatud elatise summa.
19.Seega, lähtuvalt eelnevat kuulub hageja nõue rahuldamisele. Kohus suurendab väljamõistetud elatist ja mõistab alates 07.10.2025 kuni XX täisealiseks saamiseni, s.o kuni 03.07.2033 välja igakuise elatise vastavalt 1. aprillil muutuvale miinimummäärale igakuiselt 301 eurot 74 senti (so 282,31 eurot (baassumma) + 59,43 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
1.aprillil (esimest korda 1. aprillil 2026), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
2-25-16774
20.PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab XX-il tasuda XX-ile välja mõistetud igakuuline elatis XX arvelduskontole nr EE141010010705016010 iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu viieteistkümnendaks kuupäevaks, näidates makse selgituses ära ka lapse nimi, kelle eest elatist tasutakse ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse. Menetluskulud
21.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
22.TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. Kohus ei ole tuvastanud selliseid asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude jätmise hageja kanda, kas või osaliselt. Kohus ei leia, et hageja oleks esitanud hagi kohtusse pahauskselt, ennatlikult või põhjendamatult. Hagi on esitatud alaealise lapse huvides.
(allkirjastatud digitaalselt) Hannes Olev kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.