Perekonnaõigus › Abielulahutus

Hagi aluseks olevad asjaolud ja menetluse käik X (hageja) esitas 08.01.2026 Harju Maakohtule hagiavalduse Yi (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt registreerisid pooled oma abielu xx.xx.xxxx. Sellest kooselust on sündinud xx.xx.xxxx poeg NY, kes käesoleval ajal elab koos emaga aadressil xxx. Isa lapse kasvatamist rahaliselt ei ole toetanud, samuti ei ole isa huvi tundnud lapsega kohtumise vastu. Y tekitab oma käitumisega hagejale pidevalt pingeid, jälitab ja ähvardab vägivallaga ning tõkestab liikumist. Hageja palub lahutada X ja Yi abielu. 13.01.2026 määrusega võttis kohus hagi menetlusse. 28.01.2026 sai kostja kohtumaterjalid avalikus e-toimikus kätte, mistõttu oli kostjal hagile kirjaliku vastuse esitamise tähtajaks 12.02.2026. Kostja hagile kirjalikku vastust esitanud ei ole. Kohus määras kohtuistungi toimumise ajaks 09.04.2026. Kohtuistungil ei vaielnud pooled selle üle, et poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud. Hageja selgitas, et ta jääb hagi juurde ja soovib abielu lahutada. Hageja leppida ei soovinud. Kostja oli lahutusega nõus. Kohtuistungil loobusid pooled kohtuotsusele edasikaebeõigusest. Lisaks taotles hageja poole menetluses tasutud riigilõivu tagastamist. Samuti taotles hageja esimese abielu eel viimati kantud perekonnanime C taastamist. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 65 lg 1 kohaselt võib abielu lahutada kohtuotsusega ühe abikaasa hagi alusel teise abikaasa vastu. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu enam ei taasta. Hageja kinnitas kohtuistungil oma soovi abielu lahutada, mis näitab hageja tahte püsivust. Seega on tõendatud hageja tahe abielu lahutada. Kuna hageja ei soovi abielu jätkata, siis on abielu jätkamine võimatu. Abielu jätkamiseks on vajalik mõlema abielupoole sellekohane tahe ja huvi. Kohus leiab, et poolte abielulised suhted on lõppenud. Arvestades, et hageja ei soovi abielusuhteid taastada ega leppida, tuleb abielu lahutada. Samuti oli kostja lahutusega nõus. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagi rahuldamisele. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt võib kohus või perekonnaseisuasutus abielu lahutamisel taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama §-i lg 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. Hageja taotles perekonnanime C taastamist. Tegemist on esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimega. Kohus rahuldab hageja taotluse. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel 08.01.2026 riigilõivu summas 100 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 150 lg 2 p 3 alusel tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled loobuvad enne esimese astme kohtu otsuse tervikuna avalikkusele teatavaks tegemist apellatsioonkaebuse esitamise õigusest. Kuna pooled loobusid kohtuistungil kohtuotsusele edasikaebeõigusest, kuulub hagejale tagastamisele riigilõiv summas 50 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tagastab kohus riigilõivu 50 eurot hageja arveldusarvele nr XXXXXXXX.

TsMS § 630 lg 2 kohaselt ei või apellatsioonkaebust esitada, kui mõlemad pooled on apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtule tehtud avalduses loobunud. Menetluskulude jaotamine TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus leiab, et poolte kantud menetluskulud jäävad tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 nende endi kanda. Tulenevalt kulude jaotusest puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata. /allkirjastatud digitaalselt/

Anu Saaliste Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.