Perekonnaõigus › Elatise nõudmine

2-25-22347

kuu 15. kuupäevaks. Lõpetada tsiviilasja nr 2-25-22347 menetlus J.D hagi Q.P ja M.O vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale saab esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Hageja esitas 19.12.2025 hagi elatise nõudes. Hagi kohaselt on hagejale määratud eestkostja (28.05.2025.a määrus tsiviilasjas nr 2-25-1431) ning hageja viibib asendushooldusteenusel alates 26.02.2025. 2025.a on asendushooldusteenuse hind ühe lapse kohta 3000 eurot kuus, mille hulgas on 240 eurot lapse isiklike kulude katteks. Kostja II töötab ning tema sissetulekuks on töötasu ja jagatav vanemahüvitis. Kostjal II ei ole tuvastatud puuet ega töövõimekaotust. Kostjal II on lisaks hagejale veel X alaealist last. Kostjal I on tuvastatud XXX ning talle on määratud puuduv töövõime 11.01.2024-10.01.2026. Kostjal I puuduvad hetkel sissetulekud. Kostjale I kuulub kinnisvara aadressil XXX-i, XXX. Kostjal I on lisaks hagejale veel üks alaealine laps. Hageja palus kummaltki kostjalt välja mõista elatis 120 eurot kuus alates 29.05.2025 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Tartu Maakohtu 31.12.2025.a määrusega võeti elatise nõue menetlusse. Kostjad esitasid andmed oma varalise seisundi kohta. Kostja I viibib XXX kuni XX.XX.XXXX. Kostjal I on X– hageja. Kostja I sissetulekuks on 652,20 eurot kuus, mida hakatakse maksma pärast XXX. Kostjale I kuulub elukohaks olev kinnisasi. Kostja I püsikulud on 413,40 eurot, mis vanglas oleku ajal on peatunud. Kostja I tervisekulud on kokku umbes 100 eurot kuus. Kostja I tegi ettepaneku elatise maksmiseks selliselt, et alates vanglast vabanemisel 15.11.2026 maksab ta hagejale 120 eurot kuus ning tagasiulatuva elatise maksab ta osamaksetega. Kostjale II ei laeku vanemahüvitist. Ta asus tööle alates 02.02.2026 ning tema töötasuks on 900 eurot bruto. Kostjale II kuulub sõiduk väärtusega 1499 eurot, registrikanne peatatud, ülevaatus ja kindlustus puuduvad. Kostjate vahel on sõlmitud notariaalne varalahususe leping. Kostja II kulud on 330,14 eurot kuus. Kostja II maksab teisele lapsele elatist 120 eurot kuus. Lisaks on kostjal II laene ja järelmakse 248,03 eurot kuus. Kostja II tegi ettepaneku maksta elatist 120 eurot kuus alates 19.12.2025, tagasiulatuva elatise palus kostja II jätta rahuldamata või alternatiivselt vähendada 50% võrra ja võimaldada 425,80 eurot tasuda osadena. 19.03.2026 teatas hageja, et on nõus kompromissiettepanekuga, sh on nõus kostja II osas tagasiulatuva elatise suuruse vähendamisega 50% võrra. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et pooled on saavutanud nõude osas kokkuleppe ja avaldanud tahet selle kohtulikuks kinnitamiseks. Kostjad tegid elatise maksmise osas kirjaliku ettepaneku, millele hageja avaldas kirjalikult nõusoleku. Kohus leiab, et poolte kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning on võimalik kinnitada. Kohus parandab kompromissis esineva vea hageja täisealiseks saamise aja

2-25-22347 27.12.2031 osas ning asendab selle õige ajaga 17.01.2040 (hageja sünniaeg on 17.01.2022, mitte 27.12.2013 nagu kirjas kostjate vastuses). Kohus kinnitab kompromissi ja lõpetab asja menetluse. Vastavalt TsMS § 428 lg 1 p-le 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 järgi ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi: TsMS § 432 näeb ette, et menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas TsMS § 430 lg-ga 6 asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromissi saab vastavalt TsMS § 430 lg-s 8 sätestatule tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled ei leppinud kokku teisiti, mistõttu jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.