Eesti Vabariigi nimel Tagaseljaotsus Kohtuasja number
2-25-18114
Otsuse tegemise aeg ja koht Kohtunik Kohtuasi
06.04.2026, Narva Heleen Jääger Y.H hagi B.R-i vastu elatise väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
2715,66 eurot
Menetlusosalised esindajad
ja nende Hageja Y.H (isikukood XXX) Hageja seaduslik esindaja E.K (isikukood XXX) Kostja B.R (isikukood XXX)
Asja läbivaatamine
KOHUS OTSUSTAB
Kirjalik menetlus
1.Rahuldada tagaseljaotsusega Y.H hagi B.R-i vastu elatise väljamõistmiseks.
2.Mõista B.R-ilt (isikukood XXX) Y.H (isikukood XXX) kasuks välja sissenõutavaks muutunud elatis 1866,25 eurot ajavahemiku 28.10.2025‒06.04.2026 eest, sh 2026. a aprillikuu eest tasumisele kuuluv elatis.
3.Mõista B.R-ilt (isikukood XXX) Y.H (isikukood XXX) kasuks alates 01.05.2026 kuni Y.H täisealiseks saamiseni (31.07.2036) välja igakuine elatis 318,62 eurot (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
4.Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda Y.H seadusliku esindaja E.K (isikukood XXX) nimetatud pangakontole selgitusega „Y.H elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 12. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Y.H elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
7.Tühistada tagaseljaotsuse jõustumisel Viru Maakohtu 21.11.2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõud. Edasikaebamise kord ja selgitused Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 632 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima, vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7). Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja. Kaja võib esitada 30 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kostjale kättetoimetamisest. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada (TsMS § 415 lg 2). Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, st TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus. Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõiv vastavalt riigilõivuseaduse § 59 lg-le 19 ning esitada kohtule riigilõivu tasumist tõendav maksekorraldus. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta tähtaja kestel tegema menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD, MENETLUSE KÄIK JA KOHTU PÕHJENDUSED
1.Y.H (hageja) esitas 28.10.2025 Viru Maakohtule hagi B.R-i (kostja) vastu igakuise elatise väljamõistmiseks perekonnaseaduse (PKS) §-s 101 sätestatud miinimummääras alates hagi esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni (31.07.2036). Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja ja E.K alaealine laps. Kostja elab hagejast eraldi koos E.K-ga. Kostja ei täida hageja ülalpidamiskohustust.
2.Kohus rahuldas 21.11.2025. a määrusega hageja hagi tagamise taotluse ning kohustas kostjat maksma hagejale kohtumenetluse ajal igakuist elatist 200 eurot.
3.Kostja hagile ei vastanud.
4.Kohus rahuldab hagi TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 alusel tagaseljaotsusega.
5.Hagimaterjalid on loetud kostjale kättetoimetatuks 26.02.2026. Kostjal tuli hagile vastata hiljemalt 28.03.2026, kuid kostja ei ole vastust esitanud. Kostjat on teavitatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Hageja on nõus asja lahendamisega tagaseljaotsusega. Samuti ei esine TsMS § 407 lg-tes 4–6 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid. Hagis esitatud asjaolud on piisavad, et pidada hagejad nõuet õiguslikult põhjendatuks. Seega esineb alus tagaseljaotsuse tegemiseks.
6.Hageja nõuab kostjalt elatise väljamõistmist PKS § 101 alusel arvutatud summas muutuva suurusena alates 28.10.2025 kuni tema täisealiseks saamiseni (31.07.2036). Hageja nõude aluseks on PKS § 96 lg 1 ja § 97 p 1. Nendest sätetest tuleneb, et vanem on kohustatud andma oma alaealisele lapsele ülalpidamist ning alaealine laps on õigustatud vanemalt ülalpidamist saama. Ülalpidamist annab raha perioodilise maksmisega (elatis) alaealise lapse vanem, kes ei ela lapsega koos või kes ei osale lapse kasvatamises.
7.Rahvastikuregistri andmete järgi on B.R Y.H vanem (dtl 8). Kostja on vanemana kohustatud hagejat ülal pidama. Hagiavalduse kohaselt ei ela hageja kostjaga koos ning kostja ei anna
2(4)
talle ülalpidamist. Kuna kostja ei ole neile väidetele vastu vaielnud, loeb kohus, et kostja on need omaks võtnud. Hageja võib seega ülalpidamist nõuda raha perioodilise maksmisega.
8.Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (PKS § 99 lg 1). Eelduslikult kulub lapse ülalpidamiseks kahekordne PKS § 101 alusel arvutatud miinimumsumma. Vastavalt ei või igakuine elatis lapsele olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Eeldada võib, et vanemad on võimelised lapsele miinimumsumma ulatuses ülalpidamist andma ja vanemad annavad lapsele ülalpidamist võrdselt (vt PKS § 101 lg 1, § 105 lg 3, § 116).
9.PKS § 101 lg-te 3 ja 4 kohaselt on igakuise elatise arvutamise aluseks baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot ja mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. PKS § 101 lg-te 3 ja 4 alusel kujunenud baassumma ja keskmise brutokuupalga alusel arvutatud summast arvatakse maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus (PKS § 101 lg 5). Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus esimese ja teise lapse kohta 80 eurot ning kolmanda ja iga järgmise lapse kohta 100 eurot kuus (perehüvitiste seaduse (PHS) § 17 lg 3). Elatise summat vähendatakse ka proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus (PKS § 101 lg 6). Samuti vähendatakse elatist juhul, kui kohustatud isik peab elatist tasuma sama pere mitmele lapsele ja laste vanusevahe on väiksem kui kolm aastat (PKS § 101 lg 7).
10.Hagi esitamisest kuni 31.03.2026 oli indekseeritud baassumma 282,31 eurot ja alates 01.04.2026 on indekseeritud baassumma 295,86 eurot. Korrigeeritud keskmine brutokuupalk oli hagi esitamisest kuni 31.03.2026 1981 eurot, millest 3% on 59,43 eurot. Alates 01.04.2026 on korrigeeritud keskmine brutokuupalk 2092 eurot, millest 3% on 62,76 eurot. Järgmine baassumma indekseerimine ning keskmise brutokuupalga korrigeerimine toimub 01.04.2027. Hageja saab lapsetoetust 80 eurot. Lasterikka pere toetust pere ei saa. Praegu ei ole kostja esitanud vastuväidet, et ta annab hagejale vahetut ülalpidamist, kui hageja viibib tema juures. Seega puudub põhjus vähendada elatist kostjaga koos veedetud aja võrra. Hageja on pere ainus laps.
11.Kostja ei ole kohtu määratud tähtajaks hagile vastanud ega andmeid oma sissetulekute ja varalise seisundi kohta esitanud, sh toonud vastavalt PKS § 102 lg-le 2 välja mõjuvat põhjust, miks peaks väljamõistetavat elatise summat vähendama. Seetõttu loeb kohus, et kostja on hagis esitatud faktilised väited hageja ülalpidamise ulatuse kohta omaks võtnud ning kostja kanda jääb miinimumsummale vastav elatis.
12.PKS § 101 lg 1 alusel arvutatud elatis alates kuni otsuse tegemiseni, sh 2026. a aprillikuu elatis, ning edasiulatuv elatis on seega järgmine: o ajavahemikul 2025. a oktoobrist kuni 2026. a märtsini on igakuine elatis 301,74 eurot ja 2026. a aprillikuu eest on elatis 318,62 eurot. Sissenõutavaks muutunud elatis ajavahemiku 28.10.2025 kuni 06.04.2026 eest, sh 2026. a aprillikuu elatis, on kokku 1866,25 eurot (301,74 x 5 + 4 x (301,74 : 31) + 318,62 = 1866,25).
3(4)
o alates 01.05.2026 kuni Y.H täisealiseks saamiseni (31.07.2036) on elatis 318,62 eurot kuus (295,86 (baassumma) + 62,76 (3% Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta 1. aprillil (esimest korda 01.04.2027), lähtudes baassumma indekseerimisest ning brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
13.Sissenõutavaks muutunud elatis tuleb tasuda hageja seadusliku esindaja E.K nimetatud pangakontole selgitusega „Y.H elatis”. Igakuine elatis tuleb tasuda eespool nimetatud pangakontole iga kuu 12. päevaks järgmise kuu eest ette selgitusega „Y.H elatis“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
14.Juhul kui kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejatele elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
15.Kohus tühistab TsMS § 445 lg 2 alusel otsuse jõustumisel 21.11.2025. a määrusega kohaldatud hagi tagamise, millega kohus kohustas kostjat maksma hagejale kohtumenetluse ajal igakuist elatist 200 eurot.
16.Kohus jätab menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
17.Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.
(allkirjastatud digitaalselt)
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.