lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-16-14752/2

Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 04.10.2016

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-16-14752/2
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramine
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
04.10.2016
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1030
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtu nimetus

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Liisi Vernik

Kohtujurist

Anneli Roonet

Määruse tegemise aeg ja koht

04. oktoober 2016.a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-14752

Tsiviilasi

XXXX avaldus XXXXOÜ likvideerija määramiseks

Menetlustoiming

Täiendava likvideerimise otsustamine ja likvideerija määramine, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja XXXX(sünd. XXXX) Lepinguline esindaja vandeadvokaat Valter Võhma (e-post [email protected] ) Puudutatud isik XXXXOÜ (kustutatud, registrikood

XXXX)

Kohtumääruse resolutsioon

1.Võtta menetlusse XXXXavaldus XXXXOÜ (kustutatud) likvideerimise läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.
2.Rahuldada XXXXavaldus XXXXOÜ (kustutatud) likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.
3.Algatada XXXXOÜ (kustutatud) täiendav likvideerimine.
4.Määrata XXXXOÜ (kustutatud) likvideerijaks Valter Võhma (isikukood 38505240349).
5.

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
Kohustada likvideerijat Valter Võhmat teatama kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud 04. aprilliks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
6.Menetluskulud jätta XXXXkanda. Hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7.Määrus saata avaldajale ja Tartu Maakohtu registriosakonnale (e-post [email protected]).
8.Määrus kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule (TsMS § 606 lg 1), s.o alates 04.10.2016. Edasikaebamise kord Avaldaja ja juriidiline isik võivad kohtumääruse peale esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (TsMS § 606 lg 2). Määruskaebust ei saa esitada 5 kuu möödumisel määruse tegemisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

1 (3)

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). I.

Asjaolude kirjeldus

1.XXXX(avaldaja) esitas 03.10.2016 avalduse, milles palub otsustada XXXXOÜ (kustutatud) likvideerimine ja määrata likvideerijaks Valter Võhma. Avalduses tõi avaldaja välja järgmised asjaolud. XXXXOÜ (kustutatud) kustutati äriregistrist 30.12.2015. Käesolevaks ajaks on ilmnenud, et ühingul on vara. Nimelt on ühingu arvelduskontol 2500 eurot. Valter Võhma on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Avalduse kohaselt on avaldaja ja Valter Võhma saavutanud kokkuleppe töö tasustamise osas, mistõttu palub avaldaja tasu suurust ning selle tasumise korda määruses mitte määrata. II.

Kohtumääruse põhjendused ja õigusaktid, millest kohus juhindus

2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 476 lg 1 alusel algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 475 lg 1 p 11 kohaselt on hagita asjaks ka juriidilise isiku likvideerija määramine. Seega vaatab kohus avaldajate poolt esitatud avalduse läbi hagita menetluses. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega, leiab, et see vastab TsMS-s sätestatud nõuetele ja ei esine TsMS §-s 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.
3.Äriregistri andmetel kustutati XXXXOÜ (kustutatud) äriregistrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel 30.12.2015. ÄS § 218 lg 2 sätestab, et kui pärast osaühingu registrist kustutamist ilmneb, et osaühingul jäi jaotamata vara ja vajalikud on täiendavad likvideerimisabinõud, võib kohus huvitatud isiku nõudel otsustada täiendava likvideerimise ja ennistada vanade likvideerijate õigused või määrata uued likvideerijad. Äriregistri andmetel ei ole XXXXOÜ (kustutatud) likvideerimist läbi viidud. Kohtule esitatud avalduse kohaselt on osaühingu arvelduskontol 2500 eurot. Eeltoodust tulenevalt on juriidilisel isikul olemas vara. ÄS § 216 lg 1 sätestab, et pärast võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamist või tagamist ja raha hoiustamist allesjäänud vara jaotatakse osanike vahel likvideerijate poolt koostatud vara jaotusplaani kohaselt vastavalt nende osade nimiväärtustele, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Äriregistri andmetel oli avaldaja XXXX osaühingu juhatuse liikmeks ja üheks osanikuks ja asutajaks. Seega on avaldaja kohtu hinnangul ka huvitatud isikuks ÄS § 218 lg 2 tähenduses. Kohtu leiab, et XXXXOÜ (kustutatud) täiendav likvideerimine on põhjendatud.
4.ÄS § 206 lg 3 sätestab, et kohus määrab likvideerijad sundlõpetamise korral, samuti juhul, kui seda nõuavad osanikud, kelle osad esindavad vähemalt 1/10 osakapitalist. Kohus määrab ka likvideerijate tasustamise korra ja tasu suuruse. TsMS § 602 alusel määrab kohus seaduses sätestatud juhul huvitatud isiku avalduse alusel juriidilise isiku juhatusse või nõukogusse asendusliikme või audiitori, samuti erikontrolli läbiviimise ja läbiviija. Likvideerija võib kohus määrata ka omal algatusel, muu hulgas juriidilise isiku sundlõpetamise korral. TsMS § 603 lg 1 sätestab, et kohus võib likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on kohtu hinnangul võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. TsMS § 603 lg 3 kohaselt on isiku määramiseks vajalik tema nõusolek. 2 (3)

Avaldaja taotleb Valter Võhma likvideerijaks määramist. Valter Võhma on andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks. Ühtlasi on Valter Võhma palunud määruses tasu suurust ja tasumise korda mitte määrata. Valter Võhma vastab seaduses sätestatud nõuetele ning on põhjendatud nimetada ta käesolevas asjas likvideerijaks.

5.TsMS § 4772 lg 1 sätestab, et kui kohus on nimetanud hagita menetluses eestkostja, hooldaja, likvideerija või muu sellise isiku, teostab kohus nende isikute üle ka järelevalvet, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus võib selleks muu hulgas anda isikule ülesannete täitmise korraldusi ja nõuda temalt aruannet ülesannete täitmise kohta. Isik võib küsida kohtult ülesannete täitmise kohta selgitusi. Pärast ülesannete täitmist tuleb kohtule esitada selle kohta aruanne, kui kohus ei määra teisiti. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada. Eeltoodust lähtudes tuleb likvideerijal teatada kohtule kirjalikult likvideerimismenetluse lõpetamisest. Juhul kui likvideerimist ei ole lõpetatud hiljemalt 04. aprilliks 2017, tuleb likvideerijal teatada kohtule põhjused, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.
6.TsMS § 172 lg 6 alusel juriidilise isiku sundlõpetamise menetluse ning juriidilise isiku juhatuse ja nõukogu asendusliikme, audiitori, erikontrolli läbiviija ja likvideerija määramise ja sellega seotud menetluse kulud kannab juriidiline isik. Kohus võib kulud jätta täielikult või osaliselt avaldaja või muu isiku kanda, kui see on asjaolusid arvestades õiglane. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. Kuna puudutatud isikul ei saanud menetluskulusid tekkida, siis hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole.
7.ÄS § 208 lg 2 sätestab, et kui likvideerija nimetatakse kohtulahendiga, saadab kohus lahendi äriregistrile kande tegemiseks. Kohus edastab määruse registriosakonnale likvideerija kande tegemiseks. Kooskõlas TsMS § 606 lg 1 määrus kehtib ja kuulub täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. (allkirjastatud digitaalselt) Liisi Vernik kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium