Eesistuja Margit Vutt, liikmed Kai Kullerkupp ja Kalev Saare
Kohtuasi
M.K. hagi R.K. vastu ühisvara jagamiseks. R.K. vastuhagi M.K. vastu ühisvara jagamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2025. a määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
R.K. määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus
Hageja M.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Anne Värvimann Kostja R.K., lepinguline esindaja vandeadvokaat Gerli Helene Gritsenko
Asja läbivaatamine
Kirjalik menetlus
RIIGIKOHUS MÄÄRAB
1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2025. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-18280 osas, millega keelati R.K-l kui Osaühingu S osanikul ja juhatuse liikmel ilma M.K. nõusolekuta kuni tsiviilasjas nr 2-21-18280 tehtava jõustunud kohtulahendi täitmiseni muuta Osaühingu S põhikirja, muuta Osaühingu S osakapitali suurust, koormata või võõrandada Osaühingule S kuuluvat kinnisvara, teha Osaühingu S nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, sõlmida Osaühingu S nimel laenulepinguid, sh nii laenu andmiseks kui laenu võtmiseks, võtta vastu otsuseid Osaühingule S uue juhatuse liikme määramise kohta ja võtta vastu Osaühingu S kohta muid otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3 osanike häälteenamus. Teha selles osas uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
2.Muuta Tallinna Ringkonnakohtu 5. veebruari 2025. a määrust tsiviilasjas nr 2-21-18280 osas, millega ringkonnakohus keelas R.K-l kui Osaühingu S juhatuse liikmel ilma M.K. nõusolekuta kuni tsiviilasjas nr 2-21-18280 tehtava jõustunud kohtulahendi täitmiseni maksta osaühingu osanikele välja kasumit, ja täpsustada tagamisabinõu järgmiselt: „Keelata Osaühingul S maksta ilma M.K. nõusolekuta kuni tsiviilasjas nr 2-21-18280 tehtava jõustunud kohtulahendi täitmiseni Osaühingu S osanikele välja kasumit.“
3.Rahuldada R.K. määruskaebus osaliselt.
2-21-18280
4.Kohtumääruse resolutsiooni terviklik sõnastus on järgmine: „Rahuldada M.K. hagi tagamise taotlus osaliselt ja keelata Osaühingul S maksta ilma M.K. nõusolekuta kuni tsiviilasjas nr 2-21-18280 tehtava jõustunud kohtulahendi täitmiseni Osaühingu S osanikele välja kasumit.“
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.M.K. (hageja) esitas 21. novembril 2021 Pärnu Maakohtule R.K. (kostja) vastu hagi, milles palus jagada poolte ühisvara, s.o xxx Kärdlas Hiiumaal asuva kinnisasja (kinnisasi), Osaühingu S (S, ühing) osa ja AS-i KE (kustutatud) (KE) aktsiad (71,5% aktsiakapitalist). Kuna KE kustutati kohtumenetluse ajal äriregistrist, palus hageja seejärel arvata ühisvara hulka 18 339 euro 30 sendi suuruse ühisvara süülise vähendamise hüvitise ja jagada see KE aktsiate asemel. Hagiavalduse kohaselt abiellusid hageja ja kostja 27. detsembril 1986 ja neil oli varaühisuse varasuhe. Pooled lahutasid abielu 7. juulil 2016, kuid ei jaganud ühisvara. Hagiavalduse kohtusse esitamise ajal kuulusid hageja ja kostja ühisvara hulka kinnisasi, S-i osa ja 71,5% KE aktsiatest. Kostja kui KE ainus juhatuse liige jättis äriregistrile esitamata KE majandusaasta aruanded, mistõttu kustutati KE
22.novembril 2023 äriregistrist. Kostja süülise käitumise tõttu vähenes poolte ühisvara hageja hinnangul aktsiate nimiväärtuse ehk 18 339 euro 30 sendi võrra.
2.Kostja esitas 30. detsembril 2022 hageja vastu vastuhagi, milles palus jagada ühisvara hageja pakutuga võrreldes teisiti. Kuna menetluse ajal kustutati KE äriregistrist, palus kostja jätta KE aktsiad jagamata. Samuti hakkas kostja menetluse ajal väitma, et S-i osalusest kuulub ühisvara hulka 2023. a toimunud osakapitali suurendamise tõttu vaid 25,56%.
3.Hageja esitas 14. veebruaril 2024 maakohtule hagi tagamise taotluse, milles palus keelata kostjal hageja nõusolekuta kuni käesolevas asjas tehtava jõustunud kohtulahendi täitmiseni muuta S-i põhikirja ja osakapitali suurust, jaotada ühingu kasumit, koormata või võõrandada ühingule kuuluvat kinnisvara või muud vara, teha S-i nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, sõlmida ühingu nimel laenulepinguid, võtta vastu otsuseid ühingu juhatuse muutmiseks ning muid otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3 suurune häälteenamus. Samuti palus hageja hagi tagamise korras kanda S-ile kuuluvate kinnisasjade kohta kinnistusraamatusse märkused käesoleva kohtumenetluse kohta. Taotluse kohaselt on kostja asunud menetluse ajal ühisvara väärtust vähendama, et jätta hageja ilma õiglasest hüvitisest. Näiteks ei esitanud kostja KE ainsa juhatuse liikmena alates 2021. a äriregistrile majandusaasta aruandeid, mistõttu kustutati kõnealune äriühing 22. novembril 2023 äriregistrist. Kostja muutis pärast ühisvara jagamise kohtuvaidluse algust S-i põhikirja, mille tulemusena on võimalik teha ühing varatuks. Nimelt on muudetud põhikirja järgi S-il üks juhatuse liige (kostja), kelle pädevuses on mh S-ile kuuluvate kinnisasjade koormamine ja võõrandamine. Samuti suurendas kostja ühingu osakapitali. Selleks, et takistada kostjal ühisvara väärtust vähendada, tuleb piirata kostja õigust S-i juhtida ja teha ühingu vara puudutavaid olulisi otsuseid. Samuti on vaja kanda kinnistusraamatusse S-ile kuuluvate kinnisasjade suhtes märkused käimasoleva vaidluse kohta.
4.Pärnu Maakohus rahuldas 15. veebruari 2024. a määrusega hagi tagamise taotluse ja seadis taotluses nimetatud toimingute tegemise sõltuvusse hageja nõusolekust.
2(9)
2-21-18280 Maakohus leidis, et hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud. Taotluses väljatoodud asjaoludest nähtuvalt on hagi tagamine vajalik, sest kostja võib muuta S-i varatuks. Taotletud abinõud ei ole ebamõistlikult koormavad.
5.Kostja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Maakohus rikkus põhjendamiskohustust, jättes määruses hindamata hageja nõude perspektiivi ja põhjendamata, miks on vaja tagamisabinõusid kohaldada. Lisaks piiravad kohaldatud abinõud vääralt menetlusvälise isiku (S-i) juhtimist, toimimist ja vara kasutamist ning seavad ühingu tegevuse sõltuvusse kõrvalise isiku (hageja) nõusolekust. Samuti on abinõud ebaproportsionaalsed. Lisaks kuulub ühisvara hulka vaid 25,56% S-i osalusest, kuna pärast poolte lahutamist suurendati ühingu osakapitali kostjale kuuluva lahusvara arvel.
6.Hageja vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning maakohtu määruse muutmata.
7.Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja saatis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
8.Tallinna Ringkonnakohus tühistas 5. veebruari 2025. a määrusega maakohtu määruse osaliselt ja tegi tühistatud osas uue määruse. Hagi tagamise abinõudest jäid jõusse kostjale seatud keeld muuta hageja nõusolekuta kuni praeguses tsiviilasjas tehtava lahendi jõustumiseni S-i põhikirja ja osakapitali suurust, maksta osanikele välja kasumit, koormata või võõrandada S-ile kuuluvat kinnisvara, teha ühingu nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, sõlmida ühingu nimel laenulepinguid, sh nii laenu andmiseks kui ka võtmiseks ning võtta vastu otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3 suurune häälteenamus. Ringkonnakohus muutis maakohtu seatud tagamisabinõusid osas, milles maakohus keelas kostjal jaotada ühingu kasumit ja võtta vastu otsuseid juhatuse muutmiseks, keelates kostjal selle asemel maksta osanikele välja kasumit ja võtta vastu otsuseid S-ile uue juhatuse liikme määramise kohta. Ringkonnakohus tühistas maakohtu määratud tagamisabinõudest kostjale seatud keelu koormata või võõrandada hageja nõusolekuta S-i muud vara, samuti kinnistusraamatusse ühingu kinnisasjade registriosadesse kohtuvaidluse kohta kantud märkused. Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et hagi tagamise eeldused on täidetud. Hagi on perspektiivikas ja seda on vaja tagada. Samuti leidis ringkonnakohus, et on põhjendatud seada S-i puudutavate oluliste otsuste tegemine sõltuvusse hageja nõusolekust, sest S ei ole kohtuvaidluse suhtes kõrvaline isik. Vaidlus puudutab otseselt S-i osa ja selle väärtust. S-i osa kuulub hagejale ja kostjale ühiselt ja tegevuspiirangute kohaldamine on hagi tagamise abinõuna TsMS § 378 lg 1 p-de 3 ja 10 koosmõjus lubatav. Ringkonnakohus leidis, et osa taotletud hagi tagamise abinõusid tuleb jätta kohaldamata ja kahte neist tuleb muuta. Hagi tagamise taotlus on ebaselge ja vastuoluline osas, milles hageja palub keelata kostjal hageja nõusolekuta võõrandada või koormata S-i muud vara, mistõttu tuleb taotlus kõnealuses osas jätta rahuldamata. Keeld jaotada kasumit võib takistada ühingul esitada majandusaasta aruannet ja selle asemel tuleb keelata kostjal maksta hageja nõusolekuta osanikele välja kasumit. Maakohtu määrust tuleb korrigeerida ka osas, milles maakohus keelas kostjal hageja nõusolekuta võtta vastu S-i 3(9)
2-21-18280 juhatuse muutmise otsuseid. Selliselt sõnastatud abinõu võib takistada kostjal ka juhatusest tagasi astuda, mistõttu tuleb selle asemel keelata kostjal ilma hageja nõusolekuta võtta vastu ühingule uue juhatuse liikme määramise otsuseid. Kuna hagi tagamise abinõusid saab TsMS § 378 lg 1 järgi kohaldada eelkõige kostja suhtes, ei ole võimalik S-ile kuuluvate kinnisasjade registriosadesse kanda märkust ühisvara jagamise kohtumenetluse kohta. Selle tagamisabinõu osas tuleb maakohtu määrus tühistada ja jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
9.Kostja esitas ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub ringkonnakohtu määruse tühistada osas, milles ringkonnakohus jättis maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. Tühistatud osas palub kostja teha uue määruse, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt väljus ringkonnakohus tagamisabinõusid kohaldades hagi esemest. Hageja esitas kostja vastu ühisvara jagamise hagi, kuid abinõusid kohaldati S-i ning selle juhatuse liikme ja osaniku suhtes. Samuti väljus ringkonnakohus hagi tagamise taotluse piiridest, kui kohaldas kahte abinõu, mida hageja ei palunud kohaldada, ja tugines asjaoludele, mida hagi tagamise taotluses ei esitatud. Nimelt keelas ringkonnakohus kostjal hageja nõusolekuta maksta osanikele välja kasumit, kuigi hageja palus keelata kasumit jaotada. Niisamuti keelas ringkonnakohus kostjal võtta hageja nõusolekuta vastu otsuseid osaühingule uue juhatuse liikme määramise kohta, kuigi hageja taotles juhatuse muutmise keelamist. Abinõude kohaldamise vajadust põhjendades tugines ringkonnakohus asjaolule, et kostja püüdis S-i osa jagada ja osaliselt võõrandada, kuid seda asjaolu hagi tagamise taotluse ja maakohtu määruse tegemise aja seisuga veel ei esinenud. Samuti on põhjendamatu kohaldada hagi tagamise meetmeid menetlusvälise isiku suhtes. Kohaldatud hagi tagamise abinõud on ebaproportsionaalsed. Näiteks võib keeld valida hageja nõusolekuta S-ile uus juhatuse liige viia senise juhatuse liikme terviserikke korral S-i sundlõpetamiseni. Samuti häirivad kohaldatud tagamisabinõud S-i majandustegevust. S-i põhitegevus on tehingud talle kuuluvate kinnisasjadega, mis on vaidlustatud määruse järgi keelatud. Hagi tagamise abinõud annavad hagejale S-i suhtes mõjuvõimu, mida seadus osaühingu osanikule ei anna. Osaühingu juhatus ei pea osaühingu osanikelt nõu küsima selleks, et maksta osanike otsuse alusel välja kasum, koormata või võõrandada osaühingu kinnisasju, teha osaühingu nimel tehinguid ja võtta osaühingule kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ning sõlmida osaühingu nimel laenulepinguid. Samuti jättis kohus ebaõigesti tähelepanuta, et ühisvara hulka kuulub S-i osalusest vaid 25,56%, sest pärast lahutust suurendati S-i osakapitali kostja lahusvara arvel. Kostja tugines sellele ka ringkonnakohtu menetluses, kuid ringkonnakohus jättis määruses neile väidetele põhjendamiskohustust rikkudes vastamata.
10.Hageja vaidleb kostja määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata.
RIIGIKOHTU PÕHJENDUSED
11.Kolleegium leiab, et nii maa- kui ka ringkonnakohtu määrus tuleb TsMS § 701 lg 3 alusel menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles hagi tagamise abinõuna keelati kostjal S-i osaniku ja juhatuse liikmena hageja nõusolekuta kuni kohtuasjas tehtava jõustunud lahendi täitmiseni muuta ühingu põhikirja ja osakapitali suurust, koormata või võõrandada S-i kinnisvara, teha ühingu nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, sõlmida S-i nimel laenulepinguid, sh nii laenu andmiseks kui ka laenu võtmiseks, võtta vastu otsuseid ühingule uue juhatuse liikme määramise kohta ja muid otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses 4(9)
2-21-18280 ette nähtud 2/3 häälteenamus. Eelnimetatud osas teeb kolleegium uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata. Ringkonnakohtu määrust tuleb muuta osas, milles hagi tagamise abinõuna keelati kostjal hageja nõusolekuta kuni praeguses asjas tehtava jõustunud kohtulahendi täitmiseni maksta S-i osanikele välja kasumit, täpsustades eelnimetatud tagamisabinõu nii, et see keeld seatakse S-i suhtes. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.
12.Kostja ei vaidlusta Riigikohtule esitatud määruskaebuses kohtute seisukohta, et TsMS §-s 377 sätestatud hagi tagamise eeldused on täidetud – hagi tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud on TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud (RKTKm 13.06.2018, 2-17-16889/38, p 12; 10.04.2024, 2-23-14464/21, p 11; 11.12.2024, 2-23-9874/43, p 12). Seevastu on kohtud kostja hinnangul rikkunud menetlusõiguse norme hagi tagamise abinõude valikul, kohaldades neid S-i suhtes, kes ei ole menetluses kostja, olgugi et formaalselt on keelud seatud osanikuks ja juhatuse liikmeks olevale kostjale. Kostja väitel häirivad tagamisabinõud S-i majandustegevust ja väljuvad nii hagi esemest kui ka taotluse piiridest. Kostja seisukohaga tuleb osaliselt nõustuda.
13.Hageja esitas hagi, milles palus jagada poolte ühisvara, sh neile ühiselt kuuluva S-i osa. Hagi tagamise taotluse esitas hageja selleks, et piirata kostja kui S-i ainsa juhatuse liikme ja äriregistri andmetel ka ainsa osaniku võimalusi S-i osa väärtust vähendada.
14.Kostja väide, et kohus ei saa hagi tagada vaidlusaluse õigussuhte väliselt, on õige. Taotletud hagi tagamise abinõu peab kuuluma hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimise alla (RKTKm 24.10.2018, 2-16-17776/39, p 15; 13.11.2023, 2-21-4820/61, p 14). Ühisvara jagamise hagi puhul on protsessuaalne nõue TsMS § 363 lg 1 p 1 mõttes jagada (endiste) abikaasade ühisvara, mitte ühisvara koosseisu kuuluvad üksikud varaesemed, mille jagamist hageja soovib. Eseme kuulumine (endiste) abikaasade ühisvara hulka on ühisvara jagamise nõude lahendamise eeldus (RKTKo 30.10.2024, 2-21-6200/67, p 15; RKTKm 22.01.2025, 2-23-12244/57, p 16). Kui ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise aja seisuga (PKS § 37 lg 11), siis ühisvarasse kuuluvate esemete väärtust tuleb kohtul arvestada ühisvara jagamise aja seisuga (RKTKo 27.09.2017, 2-15-9288/60, p 27). Seega on iseenesest põhjendatud hageja soov tagada, et ühisvara hulka kuuluvate varaesemete väärtus säiliks.
15.Hagi tagamisel ei ole üldjuhul lubatud sekkuda kohtuvaidluse suhtes kõrvalise isiku majandustegevusse (vt ka RKTKm 10.02.2016, 3-2-1-167-15, p 7). Seega ei ole ühisvara jagamise menetluses vähemalt üldjuhul lubatud kohaldada selliseid hagi tagamise abinõusid, millega takistatakse kostjaks mitte oleva äriühingu tegevust, olgugi et selle äriühingu osalus kuulub vaidluse esemeks oleva ühisvara hulka. Menetlusvälise äriühingu tegevust takistada ei ole seejuures lubatud olenemata sellest, kas häirituks osutub igapäevane majandustegevus või sellest väljuvad suuremad ümberkorraldused. Äriühing on seaduse alusel loodud iseseisev õigussubjekt (tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 24 ja § 26 lg 2 ning äriseadustik (ÄS) § 2 lg-d 1 ja 2) ja ta peab vähemalt üldjuhul saama oma osanike ja juhatuse kaudu vabalt tegutseda.
16.Kohtu ette toodud asjaoludest nähtuvalt ei vaidle pooled selle üle, et osalus S-is kuulub hageja ja kostja ühisvara hulka. Ka kostja on oma vastuhagis soovinud S-i osa kui ühisvara jagada. Kostja on siiski väitnud, et ta on osakapitali suurendanud ja tasunud suurendatud osaluse eest lahusvaraga, mistõttu kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka mitte 100%, vaid üksnes 25,56% S-i osalusest. Kostja käsitlus ei ole õige. Kui osakapitali suurendamisel osanike ring ei muutu, siis toimub kapitali suurendamine osade nimiväärtuste suurendamisega ja osalus, mille osanik täiendavalt omandab, liidetakse osanikule juba kuuluva osaga, sest igal osanikul võib olla vaid üks samast liigist osa 5(9)
2-21-18280 (ÄS § 148 lg 4). Seega, kui varem kuulus poolte ühisvara hulka S-i osa nimiväärtusega 2500 eurot, siis pärast väidetavat kapitali suurendamist kuulub ühisvara hulka S-i osa nimiväärtusega 10 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt on väär kostja seisukoht, et kui ta tasus kapitali suurendamise eest oma lahusvaraga, kuulub tema ja hageja ühisvara hulka vaid 25,56% S-i osalusest. Kui kostja on kasutanud oma lahusvara ühisvara huvides, võib tal perekonnaseaduse (PKS) § 34 lg 2 järgi olla hageja vastu nõue hüvitada ühisvara arvel ühisvara huvides kasutatud lahusvara väärtus.
17.Kolleegiumi arvates on hagejal võimalik saavutada oma eesmärk, et S-i osa väärtus ühisvara jagamise menetluse ajal ei väheneks, kaitstes oma õigusi äriühingu (ühis)osanikuna. Alljärgnevalt selgitab kolleegium, millised on kohased õiguskaitsevahendid olukorras, kus osaühingu 100% osa kuulub endiste abikaasade ühisvara hulka ning äriregistris peetavasse osanike nimekirja on kantud vaid üks abikaasadest, kes on samal ajal ka ühingu ainus juhatuse liige.
18.Kohtud kohaldasid praeguses asjas kahte liiki tagamisabinõusid – esiteks keelud, mis seati kostjale kui S-i osanikule, ja teiseks keelud, mida kohaldati kostja kui S-i juhatuse liikme suhtes.
19.Kostjale kui S-i osanikule seatud keeluks saab pidada keeldu muuta hageja nõusolekuta kuni asjas tehtava lahendi jõustumiseni S-i põhikirja ja osakapitali suurust, teha otsuseid S-ile uue juhatuse liikme määramise kohta ning võtta vastu muid otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3 suurune häälteenamus.
20.Kuna hageja ja kostja on S-i ühisosanikud, siis saavad nad ÄS § 165 lg 1 järgi osanike otsuseid teha vaid ühiselt ning selleks, et otsuse saaks lugeda vastuvõetuks, peavad otsuse poolt hääletama mõlemad ühisosanikud. See põhimõte ei kehtiks ÄS § 165 lg 1 teise lause järgi vaid juhul, kui osaühingule ei oleks osa ühisest kuuluvusest teatatud (vt ka RKTKo 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16; 19.11.2008, 3-2-1-99-08, p 15). Praegusel juhul ei saa kostja S-i juhatuse liikmena aga tugineda sellele, et ta ei teadnud osa ühisest kuuluvusest, sest ta on samal ajal osa teine ühine omaja ja käesoleva ühisvara jagamise kohtumenetluse pool. Kuna äriühingu osa kuulub (endiste) abikaasade ühisvara hulka ja osaühing teab sellest, siis on mõlemad (endised) abikaasad osaühingu suhtes osa ühised omajad sõltumata sellest, millised andmed kajastuvad osanike nimekirjas (vt ka RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 29; 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16).
21.ÄS § 144 lg 1 p 31 ja § 182 lg 1 ning äriregistri seaduse (ÄRS) § 13 p 4 ja § 14 lg 1 kohaselt peetakse osanike nimekirja üldjuhul äriregistris (erandid sätestavad ÄS §-d 1821 ja 1822) ning osanikud kantakse osaühingu registrikaardile. Kui registrikaardile on kantud vaid üks osa ühistest omajatest, on registrikanne vale ja osa ühisel omajal, keda ei ole kantud registris peetavasse osanike nimekirja, on õigus nõuda osaühingult ÄS § 165 lg 1 kolmanda lause ja ÄRS § 50 esimese lause alusel enda sinna kandmist. ÄS § 182 lg 14 kohaselt on osanike nimekirja ebaõige kande muutmise või kustutamise nõude tagamiseks mh võimalik kanda osanike nimekirja vastuväide. Osa ühise kuuluvuse äriregistris nähtavaks tegemine võimaldab registripidajal äriühingu kohta esitatud kandeavaldust lahendades kontrollida, kas avalduse aluseks oleva otsuse tegemisel on seaduses nõutavas korras osalenud kõik osa ühised omajad.
22.ÄRS § 50 teine lause näeb ette, et kui registrikande parandamiseks on vajalik ka kolmanda isiku nõusolek, eelkõige kui kande parandamine puudutab ka kolmanda isiku õigusi, võib huvitatud isik nõuda kande parandamise nõusolekut ka kolmandalt isikult. Kuna osa ühise omaja kandmiseks äriregistris peetavasse osanike nimekirja on vajalik osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolek, on enda nimekirja kandmist taotleval ühisosanikul juhul, kui osanike nimekirja kantud osa ühine omaja keeldub nõusolekut andmast, õigus esitada lisaks osaühingu vastu esitatavale nõudele ka nõue nimekirja kantud ühisosaniku vastu, paludes kohustada teda seda nõusolekut andma. Sellist hagi 6(9)
2-21-18280 rahuldav kohtuotsus asendab TsÜS § 68 lg 5 järgi osanike nimekirja kantud ühisosaniku nõusolekut. Kolleegiumi hinnangul on niisuguse hagi tagamiseks võimalik seada keelde ka osaühingule või osanike nimekirjas olevale ühisosanikule, sest sellisel juhul on hagi eseme ja taotletavate abinõude vahel kohane seos.
23.Eelnimetatud nõuete esitamist ei piira PKS § 29 lg 1 esimeses lauses sätestatu, mille kohaselt võivad abikaasad ühisvara ühise valitsemise korral varaga seotud õigusvaidlusi pidada ainult ühiselt või teise abikaasa nõusolekul. Abikaasa, kes esitas nõude enda kandmiseks osanike nimekirja ehk nõude äriregistris olevate andmete parandamiseks, ei pea ühisvaraga (S-i osaga) seotud õigusvaidlust PKS § 29 lg 1 esimese lause mõttes. Oma olemuselt on sellises olukorras tegu ühisosanikest endiste abikaasade vahelise õigusvaidlusega, mida üks abikaasa peab saama pidada teise abikaasa nõusolekuta. Samuti ei takista selle nõude esitamist ÄS § 165 lg 1, mille kohaselt võivad osa ühised omajad teostada osaga seotud õigusi üksnes ühiselt, kuna enda osanike nimekirja kandmist taotlev abikaasa teostab selles olukorras enda õigust, mitte osaga seotud ühist õigust.
24.Kui osa ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud, saab osa ühiste omajate hääled otsuste vastuvõtmisel lugeda antuks vaid siis, kui nad hääletavad ühtemoodi (vt ka RKTKo 08.10.2008, 3-2-1-65-08, p 28; 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 16; 19.11.2008, 3-2-1-99-08, p 15). Seaduse mõtte kohaselt on olukorraga, kus osa ühisest kuuluvusest on osaühingule teatatud (ÄS § 165 lg 1 teine lause), võrdsustatud ka olukord, kus osa kuulub 100% abikaasade ühisvara hulka ja osanikuna on äriregistrisse kantud vaid üks abikaasadest, kes on samal ajal ka ühingu juhatuse liige. Sellisel juhul teab osaühing osa ühisest kuuluvusest ega saa tugineda vastuväitele, et talle ei ole osa ühisest kuuluvusest teatatud.
25.ÄS § 1721 näeb ette, et juhul, kui osanike koosoleku kokkukutsumisel rikuti oluliselt seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole osanike koosolekul õigust otsuseid vastu võtta, v.a kui koosolekul osalevad või on esindatud kõik osanikud. Sellisel koosolekul tehtud otsused on sama paragrahvi teise lause kohaselt tühised, kui osanikud, kelle suhtes kokkukutsumise korda rikuti, ei kiida otsust heaks. Kui rikutakse oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda, on osanike otsus tühine ka ÄS § 1771 lg 1 järgi. Osanike koosoleku kokkukutsumise korra oluline rikkumine on seejuures mh see, kui ühele osa ühistest omajatest ei ole koosoleku toimumisest teatatud. Kolleegium märgib lisaks, et üldreeglina näeb seadus ette, et kui osa kuulub mitmele isikule ühiselt ja osanikud ei ole määranud endale osast tulenevate õiguste teostamiseks ühist esindajat, loetakse osanike koosoleku kokkukutsumise teade ÄS § 172 lg 4 kohaselt saadetuks kõigile osa ühiselt omavatele isikutele ka juhul, kui see on saadetud üksnes neile osanikele, kes on osanikena kantud osanike nimekirja. Kui aga osaühing teab või peab teadma, et kõik isikud, kellele osa kuulub, ei ole osanike nimekirja kantud (ja ühist esindajat ei ole määratud), tuleb teade saata kõigile osanikele. Tühised on ka koosolekut kokku kutsumata tehtud otsused (ÄS § 173), mille puhul ei ole otsuse tegemisse kaasatud kõik osa ühised omajad. Sama põhimõte tuleneb TsÜS § 38 lg-st 2 (RKTKo 29.10.2008, 3-2-1-74-08, p 15; 19.11.2008, 3-2-1-99-08, p 14). Kui registripidaja on teinud tühise otsuse alusel kande, siis on selliseid otsuseid võimalik ÄS § 1771 lg 3 järgi vaidlustada seni, kuni kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Kolleegium märgib siiski, et kui ühisosanikust abikaasa, kes on äriregistri kande järgi ainus osanik, on pikka aega teostanud osaniku õigusi üksi ja teine abikaasa on seda teadnud ning talunud, võib äriregistrisse mitte kantud ühisosanikust abikaasa õigus otsuseid tagantjärele vaidlustada olla tulenevalt hea usu põhimõttest välistatud (VÕS § 6, TsÜS § 138).
26.Kokkuvõttes on kohtud, keelates kostjal S-i osanikuna hageja nõusolekuta kuni asjas tehtava jõustunud lahendi täitmiseni muuta S-i põhikirja ja osakapitali suurust, võtta vastu otsuseid S-ile uue juhatuse liikme määramise kohta ning võtta S-i kohta vastu muid otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3 osanike häälteenamus, läinud vastuollu põhimõttega, et tagamisabinõu peab 7(9)
2-21-18280 piirduma hagi esemeks oleva vaidlusaluse õigussuhte esialgse reguleerimisega. Seepärast tuleb ringkonnakohtu määrus selles osas tühistada ja teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise taotlus rahuldamata.
27.Ringkonnakohtu määruse järgi keelati kostjal kui S-i juhatuse liikmel maksta S-i osanikele välja kasumit, koormata või võõrandada S-ile kuuluvat kinnisvara, teha S-i nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest ning sõlmida S-i nimel laenulepinguid, sh nii laenu andmiseks kui ka võtmiseks. Nende keeldude seadmise põhjuseks on hageja väidetud arvestatav oht, et kostja kahjustab juhatuse liikmena osaühingut selliselt, et ühisvaraks oleva osaluse väärtus väheneb.
28.Kolleegiumi hinnangul väljuvad praeguse ühisvara jagamise hagi esemest ka kostjale kui S-i juhatuse liikmele seatud keelud koormata ja võõrandada ühingu kinnisasju, sõlmida laenulepinguid ja teha S-i nimel tehinguid või võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest. Kui kostja on S-i juhatuse liikmena asunud ühingut kahjustama, on hagejal kui ühisosanikul võimalik esitada käesoleva otsuse p-s 29 käsitletud nõue, mille tagamiseks saab seada vaidluse esemega kooskõlas olevaid ja proportsionaalseid abinõusid.
29.ÄS § 184 lg 5 näeb ette, et ilma nõukoguta osaühingu osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10 osakapitalist, võivad mõjuval põhjusel nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtus. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et see säte annab vähemusosanikule, aga ka patiseisus olevas osaühingus 50% suurust osalust omavale osanikule võimaluse nõuda juhatuse liikme tagasikutsumist kohtu kaudu olukorras, kus iseenesest oleks alus kutsuda juhatuse liige osanike otsusega tagasi, kuid osanikud ei saa sellist otsust vastu võtta, kuna neil ei ole tagasikutsumiseks vajalikku häälteenamust (vt RKTKo 18.12.2019, 2-17-10474/80, p 12; 15.04.2020, 2-19-13966/21, p 15). Kolleegiumi arvates on praegune olukord samastatav patiseisuga – sisuliselt on tegemist vaidlusega kahe ühisosaniku vahel ja hageja väidetel on oht, et kostja kui juhatuse liige asub ühingut kahjustama. Seetõttu leiab kolleegium, et juhatuse liikme tagasikutsumise nõude võib vaatamata ÄS § 165 lg-s 1 sätestatud piirangule esitada ka üksnes see abikaasa, kes ei ole ühisosanikuna kantud äriregistrisse, kuid kelle ühisosanikuks olemisest äriühing teab või peab teadma. Vastasel korral jääksid tema õigused ühisosanike vahelises suhtes kaitseta. Juhatuse liikme tagasikutsumise hagi eesmärk on kaitsta eelkõige osaühingut mh olukorras, kus juhatuse liige käitub kahjulikult, kuid mingil põhjusel ei ole teda võimalik osanike otsusega tagasi kutsuda. Niisuguse nõude esitamisel saab kohus hagi tagamiseks seada piiranguid, mille abil on võimalik takistada olemasoleval juhatuse liikmel teha ühingut kahjustavaid ja samal ajal ka ühisvara väärtust vähendavaid tehinguid.
30.Eeltoodust tulenevalt tuleb ringkonnakohtu määrus tühistada ka osas, millega hagi tagamise abinõuna keelati kostjal S-i juhatuse liikmena hageja nõusolekuta kuni asjas tehtava jõustunud lahendi täitmiseni koormata või võõrandada S-ile kuuluvat kinnisvara, teha S-i nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, ning sõlmida S-i nimel laenulepinguid, sh nii laenu andmiseks kui ka võtmiseks. Ka selles osas teeb Riigikohus uue määruse, millega jätab hagi tagamise taotluse rahuldamata.
31.Hageja soovis lisaks, et kohus keelaks kostjal teha otsust jaotada S-i kasumit. Ringkonnakohus leidis õigesti, et taotluse eesmärki arvestades on õigem keelata kasumit osanikele välja maksta. See on kooskõlas ka TsMS § 378 lg 1 p-s 4 nimetatud tagamisabinõuga, mille kohaselt võib kohus keelata teisel isikul kostjale vara üle anda või kostja suhtes muid kohustusi täita, millega võib siduda ka kohustuse anda vara üle kohtutäiturile või maksta raha selleks ettenähtud pangakontole. Kuna osa kuulub hageja ja kostja ühisvara hulka, siis kuulub ühisvara hulka ka dividendinõue ja sellega on võimalik arvestada osaluse väärtuse kindlakstegemisel. Kasumi väljamaksmise keeld ei kahjusta ka 8(9)
2-21-18280 S-it. Küll aga tuleb ringkonnakohtu määrust seda tagamisabinõu puudutavas osas muuta, täpsustades ringkonnakohtu määruse resolutsiooni nii, et see keeld seatakse S-i kui kasumit välja maksma kohustatud isiku suhtes.
32.Kostja on seisukohal, et kohus ei saa kohaldada hagi tagamise abinõu, mida hageja ei ole sõnaselgelt taotlenud. Tulenevalt TsMS § 5 lg-st 1 on kohus tagamisabinõude rakendamisel üldjuhul tõepoolest seotud hagi tagamise avaldusega ja peab kaaluma üksnes hageja taotluses nimetatud tagamisabinõude vajalikkust ja sobivust. Kohtul on kolleegiumi arvates aga võimalik hageja taotletud ja iseenesest põhjendatud tagamisabinõu selle eesmärki arvestades täpsustada. Riigikohus on varasemas praktikas pidanud ka võimalikuks rakendada taotletava abinõu asemel teist, kui see on mõlema poole huvides (RKTKm 03.03.2010, 3-2-1-10-10, p 12; 08.06.2012, 3-2-1-73-12, p 10). Praegusel juhul on mõlema poole huvides see, et ühisvara väärtus säiliks.
33.Käesolev määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus TsMS § 173 lg 1 esimese lause mõttes, mistõttu jaotatakse hagi tagamisega seotud menetluskulud hagi lahendamisel osana üldisest menetluskulude jaotusest. (allkirjastatud digitaalselt)
9(9)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.