Rahuldada Osaühingu Seivanger riigilõivu tagastamise taotlus. Tagastada Osaühingule Seivanger (konto nr EE372200001120216443) enam tasutud riigilõiv 45 eurot.
Edasikaebamise kord Avaldajal on õigus esitada määruse resolutsiooni p-de 2 – 4 peale Riigikohtule määruskaebus 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse kättetoimetamisest. Muus osas ei ole määrus vaidlustatav. Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Osaühing Seivanger (avaldaja, osaühing) esitas 22. märtsil 2024 Tartu Maakohtu registriosakonnale (registripidaja) kandeavalduse, milles palus kustutada registrikaardilt osa 10 000 eurot (ainuomand) ja osanik Raivo Kuuse ning kanda registrikaardile osa 2556 eurot (ainuomand) ja osanik Raivo Kuuse ja osa 7444 eurot (ainuomand) ja osanik Raivo Kuuse. Kandeavaldusele lisatud osaniku 22. märtsi 2024. a otsuse kohaselt otsustas ainuosanik Raivo Kuuse jagada avaldaja osa nimiväärtusega 10 000 eurot kaheks osaks, sest tema endine abikaasa Maili Kuuse esitas nõude võõrandada ühisvarasse kuulunud osa nimiväärtusega 2556 eurot enampakkumise teel. Osa jagamine on lubatud, sest jagatud osasid koormavad erinevad õigused – osa nimiväärtusega 2556 eurot kuulub ühisomandisse, osa nimiväärtusega 7444 eurot aga Raivo Kuuse lahusvarasse, sest 30. augustil 2023 suurendati osakapitali tema lahusvara arvelt 7444 euro võrra.
2.Registripidaja andis 22. märtsi 2024. a määrusega avaldajale tähtaja esitada osanike andmete muutmiseks notari teade osa jagamise ja omandi muudatuse kohta. Määruse põhjenduste järgi peab äriseadustiku (ÄS) § 149 lg 4 kohaselt olema osa võõrandamise käsutustehing notariaalselt tõestatud ja osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab äriregistri pidajale teate osa võõrandamise kohta. Järgnenud e-kirjavahetuses selgitas registripidaja, et abielu lahutamise korral äriühingu osa sisaldava vara jagamisel kehtib võõrandamisega sama tehingu vorm.
3.Avaldaja selgitas, et osa ei ole võõrandatud ega ühisvara jagatud ning registrisse ei paluta kanda osa võõrandamist ega ühisvara jagamist. Osa jagamine ei nõua notari teadet.
MAAKOHTU MÄÄRUS
4.Registripidaja jättis 26. märtsi 2024. a määrusega nr Ä 30030207 / 10 avalduse osa jagamise kohta rahuldamata. Kannet ei saa teha, sest notar ei ole registripidajale esitanud osa jagamise teadet. Põhikirja kohaselt puuduvad osaühingul eriliigilised osad, seega peab osa jagamisel muutma omandiliiki (ainuomand, ühisomand). Kandeavaldusele lisatud abielulahutuse tõend ei ole äriseadustiku kohaselt kande aluseks olev dokument. Osa võõrandamise käsutustehing peab olema notariaalselt tõestatud, seega kehtib osa jagamisele notariaalse tõestamise vorminõue. Osanike osa jagamise otsus ei ole kande aluseks olev dokument. Samaliigilist osa ei saa jagada.
Registripidaja viitas ÄS § 148 lg 4 esimesele lausele, § 152 lg-tele 2, 3, § 149 lg-le 4, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 77 lg-le 3 ja äriregistri seaduse (ÄRS) § 41 lg-le 1.
MÄÄRUSKAEBUS JA EDASINE MENETLUS
5.Avaldaja esitas 8. aprillil 2024 määruskaebuse, milles palub registripidaja 26. märtsi 2024. a määruse tühistada ja kohustada teda tegema kandeavalduses taotletud kande. Avaldaja palub tagastada riigilõivu 70 eurot või alternatiivselt määruskaebuse rahuldamata jätmise korral enam tasutud riigilõivu 45 eurot. Registripidaja tegi eitava kandemääruse enne puuduste kõrvaldamise määruses antud tähtaja möödumist, mõlemad määrused on vaidlustatavad. Avaldajal puudub õigusselgus, millist määrust oma õiguste kaitseks vaidlustada. Maili ja Raivo Kuuse abielu lahutati 7. juulil 2016, perekonnaseaduse (PKS) § 35 p 3 ja § 37 lg 11 alusel lõppes selle seisuga poolte varaühisuse varasuhe ja määratakse kindlaks ühisvara koosseis. Varasuhte lõppemise seisuga kuulus ühisvarasse osaühingu osa nimiväärtusega 2556 eurot. Pärast varasuhte lõppemist omandas Raivo Kuuse 30. augustil 2023 täiendava osa nimiväärtusega 7444 eurot. Raivo Kuuse oli ja on kantud äriregistrisse ainuosanikuna, sest teine ühisomanik ei soovi enda osanike nimekirja ja osanikuna registrikaardile kandmist. Osa jagamine on seadusest tulenevalt lubatud ning õigusselguse huvides ka vajalik, sest ühisvara ja lahusvara koosseisu kuuluvaid osasid koormavad erinevad õigused. Registripidaja on jätnud tähelepanuta ÄS § 148 lg 4 teise ja kolmanda lause, millest tulenevalt sellisel juhul osade ühendamist ei toimu. Osa jagamine tagab ka, et soovi korral saab Maili Kuuse taotleda registripidajalt ÄS § 165 lg 1 alusel enda osanike nimekirja kandmist. Seadus ei nõua osa jagamise otsuse notariaalset tõestamist ega notari teadet osa jagamise kohta. Osa jagamine on ÄS § 168 lg 1 p 6 järgi osanike pädevuses, kui põhikirjast ei tulene teisiti; põhikirjast ei tulene teisti. Osa jagamisel on tuginetud ÄS § 152 lg-le 1, mille kohaselt võib osa jagada, kui osanik soovib võõrandada osa oma osast. Osa jagamine on vajalik selleks, et tagada võimalus võõrandada ühisvarasse kuuluv osa Maili Kuuse nõudel enampakkumise teel või jagada see seaduses sätestatud korras. Täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 110, § 125 lg-test 2 ja 3, § 98 lg-st 1 tulenevalt on võimalik pärast edukat enampakkumist teha osanike muutmise kanne enampakkumise akti, mitte notari teate alusel. Määrusest ei selgu, miks ei ole osaniku otsus osa jagamiseks kande aluseks olev dokument. Abielulahutuse tõend on täiendav dokument otsuse aluseks olevate asjaolude (ühisvara ja lahusvara koosseisu) tõendamiseks. Arusaadav ei ole, mida peab kohtunikuabi silmas TsÜS § 77 lg-ga 3, avaldaja ei muuda ühtegi tehingut, mis nõuaks notariaalset tõestamist või notari teadet. Kohtunikuabi ei ole sidunud oma seisukohti, asjaolusid ja õiguslikku alust, sealjuures on valdav enamus seisukohti välja toodud asjaolude all. Avaldaja tasus vastavalt 26. märtsi 2024. a määruses märgitule riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 14 kohaselt riigilõivu 70 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 10 , RLS § 59 lg 15 ja § 63 lg 2 alusel tulnuks tasuda riigilõivu 25 eurot.
6.Kohtunikuabi edastas määruskaebuse Tartu Maakohtu kohtunikule, kes jättis selle rahuldamata ja edastas ringkonnakohtule.
7.Maili Kuuse esitas 21. aprillil 2024 taotluse kaasata ennast puudutatud isikuna menetlusse. Kaasamine on vajalik menetlusdokumentidega tutvumiseks, Maili Kuuse õiguste ja varaliste huvide kaitseks ning asja õigeks lahendamiseks. Pärnu Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-21-18280 Maili ja Raivo Kuuse ühisvara jagamiseks. Osaühingu osa on
ühisvara, Raivo Kuuse eesmärk on vähendada Maili Kuuse ühisvara osa ja selle väärtust. Hagi tagamise määruse kohaselt on Raivo Kuusel keelatud Maili Kuuse nõusolekuta teha osaühingu nimel tehinguid ja võtta kohustusi, mis väljuvad tavapärase majandustegevuse raamest, samuti võtta vastu otsuseid, mille vastuvõtmiseks on seaduses ette nähtud 2/3 osanike häälteenamus.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8.Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks. Ringkonnakohus jätab TsMS § 657 lg 1 p 21 ja § 659 alusel maakohtu määruse resolutsiooni muutmata, kuid muudab, sh täiendab, maakohtu määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.
9.Avaldaja ja registripidaja e-kirjavahetusest (dtl 40) nähtuvalt ei olnud avaldaja registripidaja 22. märtsi 2024 määrusega nõus ning palus dokumendid läbi vaadata ja teha taotletud kande. Sellest sai registripidaja järeldada, et avaldaja ei kavatse täiendavaid dokumente ega määruskaebust esitada, ning puudub vajadus oodata ära 22. märtsi 2024 määrusega seonduvate tähtaegade möödumine. Seega on avaldaja etteheited kahe määrusega eksitamise kohta asjakohatud. Väidetavale õigusselguse puudumisele vaatamata vaidlustas avaldaja viimase, eitava kandemääruse, mida saab pidada ka mõistlikuks.
10.Ringkonnakohus nõustub, et kohtunikuabi ei ole vaidlustatud määruses sidunud omavahel üheselt lahendi aluseks olevaid asjaolusid ja kohaldatud õigusnorme ning kohtunikuabi seisukohad on välja toodud määruse kirjeldavas osas, mitte põhjendavas osas, kus on loetletud vaid õigusnormid. Määrus ei vasta TsMS § 465 lg 2 p 8 (koosmõjus TsMS § 478 lg-ga 1) nõuetele. Eeltoodule vaatamata on kohtunikuabi otsustus lõppkokkvõttes arusaadav ning kandeavalduse rahuldamata jätmine põhjendatud.
11.Avaldaja palub kustutada registrikaardilt osa 10 000 eurot (ainuomand) ja osanik Raivo Kuuse, samas kanda registrikaardile osad 2556 eurot (ainuomand) ja 7444 eurot (ainuomand), mõlema puhu osanikuks Raivo Kuuse (dtl 10). Kande aluseks oleva dokumendina esitas avaldaja osaniku 22. märtsi 2024 otsuse osa jagamiseks (dtl 18). Kandeavaldusele on lisatud Raivo Kuuse selgitus (dtl 19) ning abielulahutuse tõend (dtl 17). ÄRS § 33 lg 1 kohaselt tehakse äriregistri kanne juriidilise isiku ja füüsilisest isikust ettevõtja avalduse alusel, jõustunud või viivitamata täidetava kohtulahendi alusel, registripidaja algatusel või muul seaduses sätestatud alusel. ÄRS § 40 lg 1 teise lause kohaselt tuleb avaldusele lisada kande tegemiseks vajalikud dokumendid. ÄRS § 41 lg 1 kohaselt ei tee registripidaja registrisse kannet, kui avaldus või sellele lisatud dokumendid ei vasta seadusele või on esitatud enne seaduses lubatud või pärast seaduses ettenähtud tähtaega. Seadusest ei tulene, et osanike igasuguste otsuste alusel tuleks teha kanne registrikaardile. ÄRS § 11 kohaselt kantakse registrikaardile üksnes seaduses sätestatud andmed. ÄRS § 37 lg 1 esimese lause järgi tuleb registrisse kantud andmete muutmise korral esitada avaldus andmete muutmiseks.
11.1.Registrikaardilt ei nähtu, et avaldaja oleks loobunud osa võõrandamise ja pantimise käsutustehingu vorminõudest või et ühingu osanike nimekirja pidamine oleks üle antud Eesti väärtpaberite registri pidajale (ÄRS § 13 p-d 4, 3), millistel juhtudel ÄS 1821 lg-st 1 ja § 1822 lg-st 3 tulenevalt ÄS § 182 ei kohaldataks. Seega lähtub kohus käesolevat asja lahendades sellest, et avaldaja osa võõrandamise käsutustehingule kehtib ÄS § 149 lg-s 4 sätestatud notariaalse tõestamise vorminõue ning
kohaldub mh ÄS 182 lg 1, mille esimese lause kohaselt peetakse osanike nimekirja äriregistris ja osanike andmed kantakse osaühingu registrikaardile. ÄRS § 13 p 4 kohaselt kantakse osaühingu kohta registrikaardile mh osaühingu osanike nimekiri vastavalt ÄRS §-le 14. Osanike nimekirja kantakse ÄRS § 14 lg 1 alusel: 1) osanike nimed ja isiku- või registrikoodid; 2) osade nimetused ja nimiväärtused. Osa pantimise kohta kantakse osanike nimekirja ÄRS § 14 lg 2 kohaselt: 1) pandipidaja nimi ja isiku- või registrikood; 2) panditava osa nimiväärtus; 3) pandipidajate kaasomandi korral kaasomandiosa suurus hariliku murruna.
11.2.ÄS § 168 lg 1 p 6 alusel kuulub osa jagamine osanike pädevusse, kui põhikirjast ei tulene teisiti. ÄS § 152 lg 1 kohaselt võib osa jagada, kui osanik soovib võõrandada või pantida osa oma osast. Osa jagamiseks on vajalik osanike otsus, kui põhikirjast ei tulene teisiti. Vastavalt ÄS § 152 lg-le 2 kohaldatakse osa osalisele võõrandamisele ÄS §-s 149 sätestatut ja osa osalisele pantimisele §-s 151 sätestatut. ÄS § 152 lg 3 järgi peab osa jagamisel järgima ÄS §-s 148 ja § 149 lg-s 4 ning §-s 150 sätestatut. Ringkonnakohus nõustub registripidajaga, et ainuüksi osaniku otsus osa jagamise kohta ei ole alus kande tegemiseks. See on üksnes osast osa võõrandamise või osa osalise pantimise eeldus. Ka kavatsus ühisvaraks olev osa jagada või enampakkumisel võõrandada ei anna alust taotletud kannet teha. Seadusest, sh avaldaja viidatud ÄS § 152 lg-st 1 ei tulene, et osade jagamine tuleks osaniku vastava otsuse alusel kanda registrikaardile. Kehtiva otsuse olemasolul on osanikul õigus teha vajalik käsutustehing ning taotleda sellest tulenevalt registrikaardile kande tegemist.
11.3.Taotletava kande tegemisel oleks registrikaardi andmetel Raivo Kuuse ainuomandis kaks samaliigilist osa, mis oleks vastuolus ÄS § 148 lg 4 esimese lausega, mille kohaselt võib igal osanikul olla üks samast liigist osa, kui seadusest ei tulene teisiti. Avaldaja viide ÄS § 148 lg 4 teisele ja kolmandale lausele ning etteheide nende kohtunikuabi poolt kohaldamata jätmisele ei ole asjakohane. Käesolevas asjas on tegemist osa jagamisega, mitte täiendava sama liiki osa omandamisega (teiselt osanikult). Samuti ei ole asjakohane avaldaja viide ÄS § 152 lg-le 4, mis reguleerib osa jagamisel osa koormanud õiguste kehtima jäämist. Avaldaja väitel kuulub üks osa Raivo Kuuse lahusvarasse ja teine Raivo ja Maili Kuuse ühisvarasse. Avaldaja väited varasemalt toimunud osakapitali suurendamise ja osa lahusvarasse omandamise asjaolude kohta ei oma tähtsust ning sellest ei saa formaalses registrimenetluses teha järeldusi osa kuuluvuse ja erinevate õigustega koormatuse kohta. Avaldusele lisatud abielulahutuse tõend ei tõenda avaldaja väidetud ühisvara ja lahusvara koosseisu. Avaldaja ei taotle osanike andmete vastavalt muutmist ega esita selle aluseks olevaid dokumente. Osa ei saa väidetavalt lahusvarasse ja ühisvarasse kuuluvateks osadeks jagada üksnes osaniku otsusega, vaid selleks tuleb teha käsutustehing ning taotleda selle alusel registrikaardil osanike andmetes muudatuste tegemist. Käsutamine on vara n-ö õigusliku staatuse määramine, selle õigusliku režiimi muutmine. Käsutamine toimub mh tehingulise üleandmise (võõrandamise) vormis (vt nt ka Kinnisasjaõigus. Käsiraamat. Villu Kõve, Liisbeth Lillo. Juura 2023, lk 221). ÄS § 149 lg 4 kohaselt peab osa võõrandamise käsutustehing olema notariaalselt tõestatud ning osa võõrandamise käsutustehingu tõestanud notar saadab lepingu tõestamisest alates kahe päeva jooksul äriregistri pidajale valdkonna eest vastutava ministri kehtestatud vormis teate osa võõrandamise kohta. Seega on avaldaja toodud viisil osa jagamiseks vajalik notariaalselt tõestatud käsutustehing ning õige kohtunikabi viide notariaalse tõestamise vorminõudele.
Avaldaja esitatud asjaolude põhjal on tema osa PKS § 27 lg 6 esimesest lausest tulenevalt eelduslikult Raivo ja Maili Kuuse ühisomandis. Ühisvara jagamise kokkuleppega osa jagamisel on samuti tegemist vara käsutamisega, mis nõuab notariaalset tõestamist. Ringkonnakohus märgib, et (ühis)vara jagamine võib toimuda ka kohtulahendi alusel või osa ülekandmine täitemenetluses enampakkumise akti alusel (TMS § 110, 125 lg 3, § 98 lg 1), millistele juhtudele eeltoodud vorminõue ei laiene. Kohtunikabi viide TsÜS § 77 lg-le 3 tuleb vaidlustatud maatusest välja jätta.
12.TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasab kohus hagita menetluse osalised omal algatusel. Ringkonnakohus leiab, et Maili Kuuse taotluses toodud asjaolud ei anna alust kaasata teda puudutatud isikuna menetlusse. Kandemenetluse efektiivsuse huvides ei tule muid isikuid peale avaldaja vähemalt üldjuhul menetlusse kaasata (vt RKTKm 8.11.2023, 223-4084, p 20). Ringkonnakohus jätab Maili Kuuse taotluse rahuldamata. Ringkonnakohus märgib, et osanikud saavad oma õigusi kaitsta eelkõige hagimenetluses (vt ka RKTKm 8.11.2023, 2-23-4084, p 20). Samuti on võimalik esitada nt ÄRS § 71 alusel vastuväide osaniku andmete õigsuse kohta. Äriregistri andmetel on osaühingu ainuosanik Raivo Kuuse. ÄRS § 71 lg 1 kohaselt võib ÄRS §-s 14 nimetatud osanike andmete õigsuse kohta puudutatud isik kuni 31. augustini 2024 esitada registripidajale põhistatud vastuväite. ÄRS § 71 lg 2 alusel kannab registripidaja puudutatud isiku esitatud vastuväite registrikaardile osaniku andmete juurde ja annab asja lahendamiseks üle kohtunikule. Seoses menetlusdokumentidega tutvumisega selgitab ringkonnakohus, et registriasjades kehtib toimikuga tutvumiseks erikord. ÄRS § 28 p-de 5 ja 6 kohaselt on määruskaebus ning kohtulahend, kandemäärus ja registripidaja omal algatusel tehtud määrus registritoimiku dokumendid. ÄRS § 31 lg 3 teise ja kolmanda lause kohaselt võib isik, kellel notar on tuvastanud selleks õigustatud huvi, tutvuda registritoimikuga notaribüroos ning tutvumisest keeldumisele kohaldatakse notariaadiseaduse § 41. Juriidilise isiku kande aluseks olev organi otsus koos koosoleku protokolliga või hääletusprotokolliga või protokolli väljavõttega sisaldub ÄRS § 26 lg 1 p 12 järgi äriregistri avalikus toimikus, millega saab ÄRS § 31 lg 1 kohaselt tutvuda e-äriregistri kaudu või notaribüroos.
13.Avaldaja määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel avaldaja kanda. Hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
14.Registripidaja nõudis ja avaldaja tasus määruskaebuselt riigilõivu 70 eurot. TsMS § 475 lg 1 p 10 kohaselt on registriasjad hagita asjad. RLS § 59 lg 15 järgi tasutakse hagita asja lahendava määruse peale määruskaebuse esitamisel riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Vastavalt RLS § 63 lg-le 2 tasutakse mh osaühingu kohta äriregistrisse muudatuse kandmise eest riigilõivu 25 eurot. Seega tuleb ka osaühingu kandeavalduse kohta tehtud eitava kandemääruse peale määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõivu 25 eurot. Eeltoodu, TsMS § 150 lg 1 p 1, lg 4 ja avaldaja taotluse alusel tuleb avaldajale tagastada enam tasutud riigilõiv 45 eurot (70 - 25).
15.Avaldaja võib esitada määruskaebuse oma määruskaebuse kohta tehtud määruse peale, samuti menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 696 lg 4, § 178 lg 1 esimene lause). Riigilõivu tagastamise ja puudutatud isikuna kaasamata jätmise osas määruskaebust esitada ei saa (TsMS § 696 lg 1). (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.